3-3-1-11-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-11-04 Määruse kuupäev 9. märts 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Andrei Palmbergi kaebus Narva Linnakohtu kohustamiseks teenistusaastate eest lisatasu väljamaksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Jõhvi Halduskohtu 20. novembri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-217/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3-314/2003 Menetluse alus Riigikohtus Andrei Palmbergi erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Andrei Palmbergi erikaebus. Tühistada Jõhvi Halduskohtu 20. novembri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-217/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3-314/2003. Saata asi kaebuse esitamise tähtaegsuse otsustamiseks Jõhvi Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Andrei Palmberg esitas 2. juunil 2003 Jõhvi Halduskohtule kaebuse Narva Linnakohtu haldusdirektori 2. mai 2003. a käskkirja nr 56-k vaidlustamiseks, mille alusel ta vabastati teenistusest. Samas kaebuses esitas ta ka taotluse saamata jäänud lisatasu väljamõistmiseks Narva Linnakohtult. Kaebuse esitaja väitel selgus tööraamatu kättesaamisel, et tööraamatus puuduvad kanded, mis tõendaksid tema töötamist Siseministeeriumi süsteemis 1986. ja 1987. aastal ning seetõttu on valesti arvestatud tema avaliku teenistuse staaži ning teenistusaastate eest makstavat lisatasu. A. Palmberg taotles ettekirjutuse tegemist Narva Linnakohtule, millega kohustataks vastustajat kaebuse esitajale välja maksma avaliku teenistuse lisatasu alates 1996. aasta septembrist kuni 2003. aasta maini ja viivis. 2. Jõhvi Halduskohtu 1. septembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-155/03 eraldati A. Palmbergi kaebus lisatasu väljamõistmiseks kohustamise osas iseseisvaks menetluseks haldusasjana nr 3- 217/03. 3. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele esitas A. Palmberg 11. septembril 2003 taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, milles leidis, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks pidas ta asjaolu, et tema tööraamat on pidevalt olnud tööandja käes ja selles sisalduvatest kannetest sai ta teada alles tööraamatu kättesaamisel 2. mail 2003. Samas viitas kaebuse esitaja Palgaseaduse § 2 lg-le 1, mis sätestab, et palk koosneb põhipalgast ja seadusega ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest, ning §-dele 34 ja 38, mille kohaselt juhul, kui töötajale on palka vähem arvutatud, on tal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) ettenähtud korras. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on palga

maksmise nõude esitamise tähtaeg 3 aastat. 4. Jõhvi Halduskohtu 20. novembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-217/2003 jäeti A. Palmbergi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale kaebuste esitamiseks tuleneb ATS § 160 lg-st 1 ja Halduskohtumenetluse seadustiku 1. jaanuarini 2000 kehtinud redaktsiooni § 7 lg-st 1 ühekuuline tähtaeg. Viited Palgaseadusele ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele ei ole seega asjakohased. 2003. a maikuu palganõudest loobus A. Palmberg haldusasjas nr 3-155/03 3. oktoobril 2003 toimunud kohtuistungil. Kaebus 2003. aasta aprillikuu eest vähem makstud lisatasu väljamaksmiseks kohustamiseks oleks tulnud esitada ühe kuu jooksul aprillikuu palga kättesaamisest. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja puuduvad objektiivsed põhjused tähtaja ennistamiseks. 5. A. Palmbergi erikaebuses Tartu Ringkonnakohtule paluti tühistada halduskohtu määrus, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi halduskohtule arutamiseks. 6. Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2003. a määrusega jäeti erikabus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus rõhutas, et ATS § 160 lg-s 1 sätestatud ühekuuline kaebuse esitamise tähtaeg on kohaldatav ka palganõude puhul, see tähtaeg on käesolevas asjas mööda lastud ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 7. Erikaebuses Riigikohtule palub A. Palmberg tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrus, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi uueks läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule. Erikaebuses leitakse: 1. Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise ühekuulise tähtaja ennistamisel tuleks pidada asjaolu, et tööraamat on olnud pidevalt tööandja käes ja kassaatoril polnud võimalik sissekannetega tutvuda. Tööraamatu kandeid ega käskkirju, mille alusel lisatasu teenistusstaaži eest määrati, pole teenistujale tutvustatud, mida kinnitas halduskohtu istungil ka Narva Linnakohtu haldusdirektor. 2. Põhjendamatult on loetud kaebuse esitamise tähtaeg rikutuks 2003. aasta aprillija maikuu osas. 3. Kassaator ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et loobudes maikuu palganõudest on ta loobunud ka lisatasu nõudest. 4. Ka avalike teenistujate töötasunõuete puhul tuleks lähtuda Palgaseaduse §-st 34 ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg-st 3 tulenevast kolmeaastasest tähtajast, mis seaks võrdsesse olukorda töötajad ja avalikud teenistujad. Võimalus pöörduda halduskohtusse peale ühekuulise tähtaja möödumist tuleneb ka Halduskohtumenetluse seadustikust, kuna lisatasu maksmata jätmisega on tekitatud isikule varaline kahju. 8. Narva Linnakohtu kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Vastuses leitakse, et puuduvad mõjuvad põhjused

kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja loobus palganõudest 2003. a maikuu osas ning 2. juunil 2003, kui esitati kaebus halduskohtule, oli kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ka aprillikuu palganõude osas. Avalikus teenistuses kehtib ka palganõudele ATS § 160 lg-st 1 tulenev ühekuuline tähtaeg ning kolmeaastase kaebetähtaja kohaldamine ei ole põhjendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. A. Palmberg esitas 2. juunil 2003 Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles taotles Narva Linnakohtult talle teenistusaastate eest vähem makstud lisatasu ja viivise väljamõistmist. A. Palmberg sai 2. mail 2003 teenistusest vabastamisel kätte oma tööraamatu ja selle kannetega tutvudes selgus, et tööraamatus ei kajastu tema väidetav töötamine Siseministeeriumi süsteemis 1986. ja 1987. aastal. Seetõttu leiab erikaebuse esitaja, et ebaõigesti on arvestatud tema avaliku teenistuse staaži ning sellest tulenevalt ka teenistusaastate eest makstavat lisatasu. 10. Kolleegium leiab, et A. Palmbergi kaebus halduskohtule on kohustamiskaebus. Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse lahendamisel on kohtud lähtunud ATS § 160 lg-s 1 sätestatud ühekuulisest tähtajast ja leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. A. Palmbergi taotlus tähtaja ennistamiseks jäi rahuldamata mõjuvate põhjuste puudumise tõttu. 11. Kohtud on käesoleva vaidluse lahendamisel asunud seisukohale, et ATS § 160 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on kohaldatav ka teenistujate palganõuete esitamisel, kuna see seadus ei sätesta palganõude esitamiseks teistsugust tähtaega. Kohtud ei ole avalike teenistujate palganõuete esitamisel pidanud kohaldatavaks Palgaseaduse ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse vastavaid sätteid. 12. ATS § 13 lg-st 1 ja PalS § 1 lg-st 3 tulenevalt laienevad tööseadused, sealhulgas Palgaseadus, ametnikele niivõrd, kuivõrd Avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseaduste või muu seadusega ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seadus reguleerib teenistujate palgaküsimusi vaid osaliselt. Avaliku teenistuse seaduses puudub palga arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon. ATS § 37 lg 4 kohaselt toimub ka teenistujatele palga maksmine Palgaseaduses sätestatud korras. ATS § 37 lg 2 sätestab küll teenistuja õiguse saada teenistusaastate eest makstavat lisatasu, kuid kuna vastavalt ATS § 81 lg-le 1 ja PalS § 2 lg-le 1 on lisatasu üks palga komponentidest, toimub ka lisatasu arvutamine ja maksmine lähtuvalt Palgaseadusest. 13. Vastavalt PalS §-le 38 lahendatakse Palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. PalS § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. Seejuures on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada töövaidlustes tavapärasest neljakuulisest tähtajast erandi palganõuete esitamiseks, sätestades ITVS § 6 lg-s 3, et palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

14. Kuigi ITVS § 1 kohaselt sätestab see seadus töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused, peab Riigikohtu halduskolleegium siiski ATS § 13 lg 1 ja § 37 lg 4, PalS § 1 lg 3 ja § 34 ning ITVS § 6 lg 3 koostoimest tulenevalt ka teenistujate palganõuete esitamisel kohaldatavaks ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka teenistuja palganõudest tuleneva halduskohtule esitatava kaebuse tähtaegsust. 15. ITVS § 6 sätestab tähtajad nõude esitamiseks töövaidluskomisjonile või kohtusse. TsMS § 1 lg 1 ja 2 kohaselt mõistetakse tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi tsiviilasjadena, mida lahendavad maaja linnakohtud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses on individuaalseid töövaidlusi lahendava organina seega silmas peetud maavõi linnakohtuid. Avalike teenistujate palganõuetest lähtuvad vaidlused ei tulene aga töösuhtest, vaid avalik-õiguslikust teenistussuhtest riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega, mistõttu teenistujate vastavad kaebused tuleb HKMS § 3 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning ATS § 160 lg-st 1 tulenevalt esitada halduskohtusse. 16. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest ITVS § 6 kohaldamisel (15. juuni 1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-98 ja 6. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-01) on selles sättes kehtestatud tähtaegade puhul tegemist töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitseks esitatavate nõuete aegumistähtajaga. A. Palmbergi kaebuses taotleti ettekirjutuse tegemist 1996. aasta septembrist kuni 2003. aasta maini vähem makstud lisatasu väljamõistmiseks. Kohtud on tuvastanud, et kaebus esitati Jõhvi Halduskohtule 2. juunil 2003. Lähtuvalt eeltoodud seisukohtadest saab selle kaebusega esitada nõude lisatasu väljamaksmiseks kaebuse esitamisele eelnenud kolmeaastase perioodi suhtes. 17. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil isik sai või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sidudes aegumistähtaja alguse ka ajaga, mil isik pidi oma õiguse rikkumisest teada saama, on seadusandja rõhutanud vajadust, et ka isik ise käituks aktiivselt oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks. 18. A. Palmbergi väitel sai ta lisatasu väidetavalt väiksemas ulatuses maksmisest kogu vaidlusaluse perioodi kestel teada alles 2. mail 2003, kui ta sai teenistusest vabastamisel kätte oma tööraamatu ja avastas kannete puudumise, mis mõjutas tema avaliku teenistuse staaži pikkust ja seetõttu teenistusaastate eest makstava lisatasu suurust. Avaliku teenistuse seadus jõustus 1. jaanuaril 1996. A. Palmberg asus tööle Narva Linnakohtus 7. veebruaril 1994. a Töölepingu seaduse alusel, mille kohaselt omas tähtsust vaid staaži pikkus sama tööandja juures. Avaliku teenistuse staaži ja selle pikkusest tulenevat õigust lisatasule puudutav regulatsioon sel ajal puudus. Seetõttu võis isik, saades kätte tööraamatu endiselt tööandjalt, mitte pöörata tähelepanu riigi või kohaliku omavalitsuse asutustes töötatud aega kajastavate kannete puudumisele. Kohtud ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel pidanud veenvaks kaebuse esitaja väidet, et igakuiselt makstava lisatasu suurusele ei pööranud ta varem palka saades tähelepanu, kuna tegemist oli väikese summaga.

Halduskolleegium leiab, et palga, sealhulgas lisatasu maksmist puudutavates küsimustes tuleb ka ametnikul endal üles näidata hoolsust, et võimalikult väikese viivitusega avastada palga ebaõigest arvutamisest või maksmisest tulenev õiguste rikkumine ning kasutada õigeaegselt kohaseid õiguskaitse võimalusi. Üheks võimaluseks oma rikutud õigustest teadasaamiseks on pöörduda selle ametiasutuse poole, kus isik töötab, et tutvuda tööraamatusse tehtud kannetega ning teenistujat puudutavate käskkirjadega. Sellele võimalusele on õigesti tähelepanu pööranud ka halduskohus, kui ta kaebuse esitamise tähtaega ennistamata jättes ei pidanud ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et isikul polnud võimalik tutvuda oma tööraamatu kannetega ajal, mil tööraamat oli tööandja käes ning talle ei olnud ka tutvustatud lisatasu määramist puudutavaid käskkirju. 19. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse otsustamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann