3-2-1-27-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-27-04

Määruse kuupäev

Tartu, 4. märts 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Heinu Grüningu hagi Põlevkivi Kaevandamise AS vastu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-269/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põlevkivi Kaevandamise AS erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

2. detsembri 2003. a määrus osas, millega otsustati jätkata

Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju

hüvitise saamiseks menetlust hüvitise nõudes alates

28. oktoobrist 1996. a. Lõpetada menetlus Heinu Grüningu

hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Erikaebus rahuldada.

4. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid

12. detsembril 2003. a Põlevkivi Kaevandamise AS

erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heinu Grüning esitas 19. augustil 2002. a hagi AS Estonia Kaevandus vastu ja palus kostjalt välja

mõista tervisekahjustuse tekitamise eest 172 621 krooni ning alates 2002. aasta septembrist iga kuu

3725 krooni 8 sendi suurune hüvitis. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Hagiavalduse kohaselt töötas

hageja Estonia kaevanduses 29. augustist 1973. a kuni 30. aprillini 1999. a puurijana. 16. mail 1996. a

diagnoositi tal kutsehaigus - vibratsioonitõbi - ja määrati III invaliidsusgrupp töövõime kaotusega

40% eluaegselt. Seega kaotas hageja osalise töövõime kostja juures töötamise tõttu. 16. maini 1996. a

oli ta keskmine töötasu 3876 krooni kuus. Ta saab invaliiduspensioni 492 krooni kuus. Seega jääb iga

kuu saamata tulu 1058 krooni 40 senti (3876 x 0,4) - 492).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus asjas menetluse lõpetada. Hageja on varem sama eseme ja

aluse hagiga pöördunud kohtusse Riigiettevõtte (RE) Eesti Põlevkivi vastu. Hageja loobus nõudest ja

kohus lõpetas menetluse. AS Estonia Kaevandus on RE Eesti Põlevkivi õigusjärglane ning alates

17. septembrist 2002. a on AS Estonia Kaevandus ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS.

3. Ida-Viru Maakohtu 2. mai 2003. a määrusega lõpetati TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus. Kohus

leidis, et samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on samal alusel olemas jõustunud

kohtumäärus, millega kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse.

Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja 16. augustil 1996. a kohtusse hagi RE Eesti Põlevkivi

vastu, milles nõudis kostjalt igakuise hüvise väljamõistmist alates 16. maist 1996. a. Hagi alusena

märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise ja 40% ulatuses töövõime kaotuse kindlakstegemise

1996. a tähtajatult.

19. augustil 2002. a Põlevkivi Kaevandamise AS vastu esitatud avalduses märkis hageja hagi

esemena: 1) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis perioodi juuni 1996. a

kuni august 2002. a eest kokku 172 621 kroon 3 senti; 2) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitis alates septembrist 2002. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk hageja

nõuet põhjendavate asjaoludena on hageja märkinud kutsehaigusesse (vibratsioonitõbi) haigestumise,

sest ta töötas kaevanduses Estonia 29. augustist 1973. a kuni 30. aprillini 1999. a ning tal on 1996. a

kindlaks tehtud töövõime kaotus 40%.

Hageja töövõime kaotus 40% on kindlaks tehtud tähtajatult Kohtla-Järve VEK 9.-16. mai 1996. a

läbivaatuse aktiga. Selle akti on hageja kohtule esitanud tervisekahjustusest tingitud hüvise nõudes

tõendina nii 1996. a kui ka 2002. a hagis. Samuti on töövõime kaotuse tekkimise põhjusena märgitud

nii 1996. a kui ka 2002. a hagis vibratsioonitõbi, mis on väidetavalt tekkinud Estonia kaevanduses

töötamise ajal.

Seega oli nii 1996. a ja on ka 2002. a esitatud hagi aluseks kostja poolt hagejale kutsehaigusega kahju

tekitamine ning hagi esemeks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine samal ajaperioodil.

Hageja on nii 1996. a kui ka 2002. a esitanud nõude ühe ja sama isiku vastu (tlk 26-27, 37-40, 46-55,

67-84).

Hagis, kus nõutakse hüvitise väljamõistmist igas kuus, on õigusaktidega ette nähtud hageja kasuks

tehtava positiivse otsuse korral hüvitise väljamaksmine perioodiliste maksetena kogu aja eest, mille

osas on kindlaks tehtud ajutine töövõimetus. Seega vaatab kohus hagi läbi kõigi tulevikku suunatud

maksete osas ilma ajalise piiranguta. Hagejale negatiivse otsuse või menetluse lõpetamise korral ei

saa ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest TsMS § 219 lg 1 kohaselt ei saa

hageja menetluse lõpetamise korral hagiga uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses

sama hagieseme üle samal alusel. Sama oli sätestatud ka 1996. aastal kehtinud TsKS §-s 200.

4. Erikaebuses palus hageja maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt olid 1996. a ja 2002. a

hagid esitatud erinevate isikute vastu, s.o RE Eesti Põlevkivi ja AS Estonia Kaevandus vastu.

Iseseisev AS Estonia Kaevandus ei ole sama isik, mis oli RE Eesti Põlevkivile alluv Estonia

kaevandus. Põlevkivi Kaevandamise AS vastu ei ole ta hagi esitanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus tühistas 2. detsembri 2003. a määrusega TsMS § 333 lg 2 alusel maakohtu

määruse osas, millega lõpetati menetlus Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju

hüvitise saamiseks alates 28. oktoobrist 1996. a. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata.

6. Ringkonnakohus märkis, et äriregistri andmetel on 17. septembrist 2002. a AS Estonia Kaevandus

ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS ning tegemist on sama juriidilise isikuga. Ärinime vahetus ei

tähenda erinevaid juriidilisi isikuid ja seetõttu on erikaebuse see väide asjakohatu.

7. Ringkonnakohus leidis, et varalist vastutust töötaja tervisekahjustuse eest isiku poolt, kes oli

kohustatud kannatanu eest maksma kindlustusmakseid (s.o tööandja materiaalset vastutust töötaja

ees) reguleerib TsK § 464 lg 1. Tervisekahjustuse hüvitis kujutab endast kahju hüvitamist, kusjuures

kahju seisneb tervisekahjustusest tingitud saamata jäänud töötasus. Töötasu tuleb välja maksta

jooksva kuu möödudes. Seega saab tervisekahjustusest tingitud kahjust rääkida iga järgneva kuu

möödumisel. Seetõttu on pärast analoogses nõudes asja menetluse lõpetamise korral järgnevate kuude

(ajaperioodi) möödudes tegemist uute asjaoludega, mistõttu ei ole asja menetluse lõpetamine

teistkordses hagis hüvitise saamiseks, alates esimeses asjas menetluse lõpetamise määruse tegemisest

õige, ega vasta TsMS § 217 p 3 sätetele.

8. Tööandja materiaalne vastutus töötaja ees järgneb TsK § 464 lg 1 kohaselt ainul tööandja süü

korral. Maakohus peab hagejale tegema ettepaneku selgitada, milles seisnes kostja süü

(õiguserikkumine) talle tervisekahjustuse tekkimises. Seega peab hageja esitama selle kohta tõendeid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Erikaebuses palub Põlevkivi Kaevandamise AS tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega

tühistati osaliselt maakohtu menetluse lõpetamise määrus ja otsustati jätkata menetlust H. Grüningu

hagis tervisekahjustuse hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a, ja saata asi samale või teisel

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Vaieldakse selle üle, kas hageja on esitanud hagi teist korda või on tegemist uue hagiga.

Ringkonnakohus leidis, et perioodi algusega 28. oktoobrist 1996. a osas ei saanud menetlust TsMS

§ 217 p 3 alusel lõpetada, sest tervisekahjustuse hüvitis on tingitud saamata jäänud töötasust. Kuna

töötasu tuleb välja maksta jooksva kuu möödudes, siis saab kahjust rääkida alles pärast iga järgneva

kuu möödumist. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti TsK § 464 ja kitsendas 1996. aastal esitatud

hagi eset. TsK § 463, mis on üldsätteks TsK §-le 464, sätestab, et tervisekahjustuse korral tuleb

hüvitada kaotatud töötasu ja muud kulutused. TsK § 464 lg-s 1 ja § 463 lg-s 1 ei peeta silmas ainult

kindlaks kuupäevaks saamata jäänud töötasu, vaid töövõime vähenemise tõttu kaotatud töötasu ehk

töötasu, mida isik ei ole võimeline enam tulevikus teenima või millest ta on töövõime vähenemise

tõttu juba ilma jäänud. Nii 1996. aastal kui ka 2002. aastal esitatud hagi alus ja ese on samad, sest

mõlemas nõuti kahju hüvitamist samadel alustel nii tagasiulatuvalt kui ka määramata ajaks tulevikku

suunatult. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga saamata hüvitis ei ole midagi muud, kui otsuse

tegemise aja seisuga liidetud igas kuus väljamaksmisele kuulunud hüvitise summa.

11. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pärast eelmise tsiviilasja menetluse lõpetamist on

järgnevate kuude möödudes tegemist uute asjaoludega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 217 lg 3 ja

§ 231 lg 4 sätteid ega ole selgitanud, milliseid uusi asjaolusid on kohus silmas pidanud. Hageja on

mõlemas hagis nõudnud hüvitise igakuist väljamõistmist alates 1996. a juunist ja esitanud kahju

hüvitamise alusena töötamise halbades töötingimustes Estonia kaevanduses. Hageja kutsehaiguseks

on vibratsioonitõbi ja töövõimekaotuseks 40%. Kuna hageja nõue on juba kord kohtus lahendatud, ei

saanud ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest tegemist on ühtse

hagiesemega - tähtajatu igakuise hüvitisnõudega.

12. Vastuses erikaebusele vaidleb hageja selle väidetele vastu ja palub hagi rahuldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevanduse AS vastu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a menetlus lõpetada.

Muus osa jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

14. Vastavalt TsMS § 217 p-le 3 lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama

hagieseme üle samal alusel on kohtuotsus või kui jõustunud kohtumäärusega on hagist loobumine

vastu võetud või poolte kokkulepe kinnitatud. H. Grüning esitas 16. augustil 1996. a hagi

tervisekahjustuse hüvitise nõudes (toimiku lk 56-57) ja palus RE-lt Eesti Põlevkivi välja mõista

igakuine hüvitis alates 16. maist 1996. a. Hagi alusena ehk oma nõuet põhjendavate asjaoludena

märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise seoses töötamisega alates 1973. a Estonia kaevanduses

ja 1996. a kindlaks tehtud 40% töövõime kaotuse. 19. augustil 2002. a AS Estonia Kaevanduse vastu

esitatud hagis on hageja samuti nõudnud järgmist: välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud

kahju alates 1996. juunikuust kuni 2002. augustini 172 621 krooni 3 senti ja alates septembrist

2002. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk nõuet põhjendava asjaoluna on hageja märkinud

kutsehaigusse (vibratsioonitõppe) haigestumise alates 29. augustist 1978. a Estonia kaevanduses

töötamise tõttu ning selle, et tal on 1996. a kindlaks tehtud töövõime kaotus 40% tähtajatult.

15.Maakohus analüüsis põhjalikult nii 1996. aastal kui ka 2002. aastal esitatud hagi alust ja eset ning

tuvastas, et kostja on nii 16. augustil 1996. a kui ka 19. augustil 2002. a esitatud hagi aluseks

märkinud kostja poolt hagejale kutsehaigusesse haigestumisega kahju tekitamise ja hagi esemeks

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise alates töövõime kaotuse kindlakstegemisest eluaegselt

ning selle, et mõlemad hagid on esitatud ühe ja sama isiku vastu. Apellatsioonikohus nõustus

linnakohtuga selles ja märkis, et AS Estonia Kaevanduse ärinimi on alates 17. septembrist 2002. a

Põlevkivi Kaevandamise AS ja tegemist on ühe ja sama juriidilise isikuga.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudis mõlemas hagis igakuist tervisekahjustuse hüvitist

alates tema töövõime kaotuse ulatuse kindlakstegemisest, s.o alates 16. maist 1996. a. Kuna hageja

loobus hagist, lõpetas kohus 1996. a asja menetluse. Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS

§ 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on

hagist loobumise vastu võtnud. 1996. a hagiga võrreldes ei ole hageja 2002. a hagis oma nõude alust

uute asjaoludega täiendanud ega ole väitnud, et pärast asjas menetluse lõpetamist esineksid uued

asjaolud, millele ta varasemas hagis ei tuginenud.

17. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis makstaks

välja iga kuu, siis saab kahjust rääkida iga järgneva kuu möödumisel ning järelikult on pärast iga

järgneva kuu möödumist tegemist uue asjaoluga. Kui nõustuda ringkonnakohtuga, siis järelduks

sellest, et tulevikku suunatud nõudest loobumisel ei ole menetluslikke (tsiviilprotsessiõiguslikke)

tagajärgi. Kui hageja on loobunud ka tulevikku suunatud tervisekahjustuse hüvitise nõudest, siis

saaks uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest tuleneva uue hagi esitamiseks,

olla näiteks hageja tervise halvenemine või kahju suurenemine. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja

esitanud.

18. Poolte samasusega seonduvalt peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Äriregistri kannete

kohaselt kujundati RE Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks ja AS Eesti Põlevkivi kanti riigiettevõtte

õigusjärglasena äriregistrisse. Seejärel andis AS Eesti Põlevkivi osa oma varast temast eraldunud

ühingutele, sealhulgas AS-le Estonia Kaevandus (maakohtu tlk 37-40). Enne jagunemist tekkinud

jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad ÄS § 447 lg 1 järgi jagunemisel osalenud ühingud

solidaarselt. Seega on jagunemisel osalenud isikud jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema

kohustuste suhtes ja Põlevkivi Kaevanduse AS (endine ärinimi AS Estonia Kaevandus) kui

üldõigusjärglane, sai toetuda samadele protsessiõiguse normidele kui oleks saanud seda teha tema

õiguseelne RE Eesti Põlevkivi (TsMS § 78 lg 2).

19. Kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on hagist loobumine vastu võetud

ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. Seega tuleb

menetlus lõpetada ka H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a.

L. Laarmaa , H. Jõks, V. Kõve