3-3-1-10-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-10-04

Määruse kuupäev

3. märts 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Pajusi Lihatööstuse kaebus Jõgeva Maksuameti ettekirjutuse

ja Riigi Maksuameti otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a määrus haldusasjas

nr 2-3-100/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada erikaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3-100/2003 ja

jätta jõusse Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-334/2002.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pajusi Lihatööstus esitas 25. oktoobril 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Jõgeva Maksuameti 19. veebruari 2002. a ettekirjutus nr 6.1-03/332 ja Maksuameti 29. mai

2002. a otsus nr 235. Kaebuse esitaja seletuste kohaselt tehti Maksuameti otsuse resolutiivosa

teatavaks 26. septembril 2002 väljaandes Ametlikud Teadaanded, seega on kaebus esitatud

tähtaegselt. Kaebaja taotles kohtuistungil ka tähtaja ennistamist, kui halduskohus loeb tähtaja

möödalastuks, väites, et Pajusi Lihatööstuses oli 2002. a juunis puhkuste periood. Perioodil 1. juunist

kuni 30. septembrini 2002 käis kaebaja esindaja korduvalt Jõgeva Maksuametis ja sealt vastati, et

Maksuameti otsusega läheb aega. Kaebaja esindaja on ka telefoni teel pöördunud Maksuameti poole

otsuse saamiseks.

2. Tartu Halduskohus lõpetas 21. veebruari 2003. a määrusega asjas menetluse, kuna kaebus on

esitatud kaebetähtaega rikkudes ja ei esine mõjuvaid põhjusi selle ennistamiseks. Asjas on tõendatud,

et Maksuamet saatis otsuse väljastusteatega tähtkirjaga kaebaja registrisse kantud juriidilisele

aadressile. Eesti Post tagastas otsuse hoiuaja möödumise tõttu. Kui AS Pajusi Lihatööstus esitas

kohaliku maksuameti ettekirjutuse peale kaebuse, pidi olema talle selge, et sellele järgneb kaebuse

lahendamine. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil üheselt

arusaadav, et olemas on teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see akt võiks rikkuda

tema õigusi ja ta võiks akti vaidlustada, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme,

et haldusakt talle teatavaks tehakse. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks teinud järelepärimisi 29. mai

2002. a otsuse kättesaamiseks. Puhkuste periood ning asjaolu, et kaebaja käis 1. juunist kuni

30. septembrini 2002 Jõgeva Maksuametis muid dokumente nõudmas ja väidetav helistamine

Maksuametile, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Jõgeva Maksuametil ei

ole seadusest tulenevat kohustust väljastada ise Maksuameti otsus kaebajale, kuigi Jõgeva

Maksuametil oli Maksuameti otsus olemas juba 31. maist 2002.

3. AS Pajusi Lihatööstus esitas erikaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja lugeda

kaebus tähtaegselt esitatuks.

4. Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a määrusega tühistati halduskohtu määrus ja loeti

kaebus tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohus leidis järgmist:

a) Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldati 26. septembril 2002 Ametlikes Teadaannetes ja vastavalt

sellele tuli haldusakt teatavaks tehtuks lugeda alates 27. septembrist 2002. Kuna kaebus esitati

25. oktoobril 2002, siis on järgitud tühistamiskaebuse esitamise 30 päevast tähtaega;

b) asjaolud, et AS-le Pajusi Lihatööstus saadeti Maksuameti otsus registrisse kantud aadressil ja see

tagastati adressaadile kätte andmatult hoiutähtaja möödumisel, ning see, et AS Pajusi Lihatööstus

oleks pidanud ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme Maksuameti otsuse kättesaamiseks,

oleksid iseenesest olnud asjakohased juhul, kui Maksuamet ei oleks avaldanud otsuse resolutiivosa

Ametlikes Teadaannetes. See, et pärast 1. juulil 2002 Maksukorralduse seaduse uue redaktsiooni

jõustumist avaldati otsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes, näitab, et Maksuamet ei pidanud

tegelikult otsust adressaadile varasemalt teatavakstehtuks;

c) põhjendatud ei ole väited, et Maksuameti otsus tuli kätteantuks lugeda kuni 1. juulini 2002

kehtinud MKS § 151 lg 2 alusel. Maksukorralduse seadus ei sätestanud tollal, et ka Maksuameti

kohaliku asutuse ettekirjutuse peale esitatud kaebuse alusel tehtud otsus loetakse juriidilisele isikule

kätteantuks, kui selle saatmisest juriidilise isiku registrisse kantud aadressil oli möödunud 5

kalendripäeva. MKS § 40 lg 2 sätestas ainult seda, et otsus tehakse kaebajale teatavaks allkirja vastu

või posti teel. MKS § 15 lg 2 ning § 151 lg 2 ja 4 nägid ette, et ainult ettekirjutuse sai lugeda

juriidilisele isikule üleantuks alates päevast, kui möödus 5 kalendripäeva ettekirjutuse saatmisest

juriidilise isiku registrisse kantud aadressil.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Maksu- ja Tolliameti erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse

halduskohtu määrus. Erikaebuse põhjendused on järgmised:

a) ringkonnakohus on maksuhalduri niigi hoolikamat käitumist haldusaktide teatavakstegemisel

tõlgendanud viimase kahjuks, jättes seejuures arvestamata kaebuse esitaja enda teod, s.h

haldusorganile teatatud ja registrijärgsel aadressil piisaval määral posti kättesaamise korraldamata

jätmist. Samuti jättis ringkonnakohus täielikult tähelepanuta kassaatori poolt astutud sammud

kaebuse esitajale haldusakti kättetoimetamiseks ning kassaatori väited selle kohta, et kaebuse esitaja

oli tegelikult teadlik või vähemalt pidi olema teadlik kaevatud otsuse olemasolust, millega kaasnes

kaebetähtaja kulgemise algus;

b) Maksuamet käitus vastavalt varem kehtinud MKS § 40 lg-le 2 ning saatis vaide lahendamise kohta

tehtud otsuse kaebuse esitajale tähtkirjaga kaebuses märgitud aadressil, mis oli ka kaebuse esitaja

registrijärgne aadress. Postiasutuse töötaja üritas tähtkirja kätte toimetada 6., 13., 20. ja 28. juunil

2002. Nendel kuupäevadel jäeti kaebuse esitaja aadressile teade tähtkirja saabumise kohta.

Postiasutus tagastas tähtkirja hoiutähtaja möödumise tõttu Maksuametile. Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määruse (haldusasi nr 3-3-1-37-03) kohaselt tuleb haldusakt

lugeda teatavaks tehtuks kuupäeval, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta.

Käesolevas asjas on selleks kuupäevaks 6. juuni 2002;

c) kuna otsus tehti kaebuse esitaja initsiatiivil, siis pidi ta teadma, et tema poolt antud aadressile

võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Kaebuse

esitaja huvi vaidlustatud otsuse õigeaegse tegemise suhtes pidi olema seda suurem, kuna tollal

kehtinud MKS § 41 lg 3 andis isikule õiguse taotleda kohtult haldusakti tühistamist, kui maksuhaldur

ei tee otsust isiku vastulause või kaebuse kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna kaebuse

esitaja ei ole tõendanud enda pöördumist maksuhalduri poole otsusest teada saamiseks, tekib kahtlus,

et tegelikult kaebuse esitaja juba oli haldusakti olemasolust teadlik;

d) ületatud kaebetähtaja ennistamist ning uue kaebetähtaja tekkimist ei võimalda asjaolu, et kaevatud

otsuse resolutiivosa avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti ei anna seadus haldusorganile

õigust pikendada haldusaktide kohtuliku vaidlustamise tähtaega.

6. AS Pajusi Lihatööstuse kirjalikes vastustes palutakse erikaebus jätta rahuldamata. Vastuste

põhjendused on järgmised:

a) kui Maksuamet avaldab otsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes ja sellest nähtub üheselt, et

otsuse resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes esmakordse avaldamise

päevale järgneval päeval, siis ei saa seda teadaannet kuidagi tõlgendada nii, et tegelikult on haldusakt

kätte toimetatud hoopis varem. Kaebuse esitajal oli õigus eeldada, et tähtaeg hakkas kulgema

avaldamisele järgneval päeval. Vastupidisel juhul kaotaks teate avaldamine igasuguse mõtte;

b) HKMS § 9 lg-st 1 ja MKS §-st 138 tuleneb sõnaselgelt, et dokumendi kättetoimetamisel on

kindlad õiguslikud tagajärjed. Muuhulgas algab kättetoimetamisest kaebetähtaja kulgemine.

Arvestades MKS § 55 pealkirja ei ole õige maksuhalduri väide, et selles sättes reguleeritud korras

toimub maksumaksja täiendav teavitamine, mitte otsuse kättetoimetamine. Avaldatud teadaande

esimeses lauses maksuhaldur ise kinnitas, et otsuse resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks

avaldamisele järgnevast päevast. Erikaebuse väide, et maksuhaldur toimis lihtsalt hoolikamalt kui

seda õigusaktid nõudsid, ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Eristada tuleb õiguslikke tagajärgi

omavat haldusakti kättetoimetamist ja muul viisil maksumaksja teavitamist;

c) avaldades teate Ametlikes Teadaannetes, pidi maksuhaldur lähtuma asjaolust, et MKS § 55

kohaselt võib dokumendi seal avaldada siis, kui muul viisil ei ole võimalik dokumenti kätte

toimetada. Järelikult oli maksuhaldur seisukohal, et otsust ei ole enne teate avaldamist kaebuse

esitajale kätte toimetatud. See nähtub ka asjaolust, et Jõgeva Maksuamet ei esitanud algselt nõuet

lõpetada menetlus seoses kaebetähtaja möödumisega;

d) kuni 1. juulini 2002 kehtinud MKS § 151 sätestas selgelt vaid maksuhalduri ettekirjutuse

üleandmisega seonduva ega reguleerinud, millal loetakse üleantuks maksuhalduri otsus kaebuse

kohta. MKS § 40 lg 2 kohaselt tehakse otsus kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja

vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Toodud alternatiiv ei tähenda maksuhaldurile vaid

õigust valida ühte kahest võimalusest, vaid kohustust juhul, kui ühel viisil ei õnnestu maksumaksjaga

kontakti saada, kasutada selleks teist moodust. Praktikas peaks see tähendada maksumaksjaga

telefonitsi ühenduse võtmist ettepanekuga ilmuda maksuhalduri juurde haldusakti kättesaamiseks.

Kaebuse esitaja juhatuse liige oli vaatamata puhkusele kogu aeg mobiiltelefonil kättesaadav;

e) kaebuse esitaja suhtles mitmel korral erinevates küsimustes Jõgeva Maksuametiga. Maksuameti

otsuse üks eksemplar oli saadetud ka Jõgeva Maksuametile. Vaidlustatud otsust aga kaebuse esitajale

vaatamata ilmumisele maksuhalduri ruumidesse üle ei antud. Kuna maksuhaldur jättis MKS § 40 lg-

st 2 tuleneva kohustuse täitmata, ei saa lugeda maksuotsust kätte toimetatuks enne Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamist.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kuna kaebuse esitaja läbis maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamiseks seadusega ettenähtud

kohtueelse menetluse, siis reguleerib kaebetähtaega käesolevas asjas HKMS § 9 lg 3. Selle kohaselt

tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses

menetluses taotluse rahuldama jätmise kohta. Selliseks otsuseks on käesolevas asjas Maksuameti

29. mai 2002. a otsus nr 235.

Kaebuse esitaja väide, et Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

26. septembril 2002 toimus selle otsuse kättetoimetamine, ei välista, et sama otsus võidi kaebuse

esitajale teatavaks teha, s.h kätte toimetada juba varem. Seda ei välistaks isegi see, et Maksuamet võis

26. septembril 2002 olla seisukohal, et otsust ei ole varem teatavaks tehtud. Kaebetähtaja kulgema

hakkamise aeg tuleb kohtul tuvastada tegelikest asjaoludest, mitte maksuhalduri arvamusest lähtudes.

8. Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega

hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema

hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka

muudel haldusorgani toimingutel, võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming

eksitab kaebuse esitajat ning eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul

võib kõne alla tulla kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt.

9. Seega tuleb erikaebuse lahendamiseks esmalt selgitada, kas otsus tehti kaebuse esitajale teatavaks

enne 26. septembrit 2002 (I). Kui selgub, et otsus tehti kaebuse esitajale teatavaks juba varem, tuleb

kontrollida, kas haldusorgan võis eksitada kaebuse esitajat selliselt, et tal jäi just selle tulemusena

kaebus õigeaegselt esitamata (II).

I

10. HKMS § 9 lg-d 1 ja 3 seovad kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega.

Haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud Haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja

eriseadustega.

HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või

määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest sättest tuleb sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt isiku

õigusi piirav haldusakt teha talle teatavaks kättetoimetamise teel. Samuti tuleb HMS § 86 lg 1 teise

lause kohaselt toimetada vaide esitajale kätte vaideotsus.

Kättetoimetamine on Haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem,

seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise.

Kättetoimetamine toimub vastavalt HMS § 25 lg-le 1 kas postiga, haldusorgani poolt üleandmisega

või elektrooniliselt saatmisega. HMS § 31 lg-s 1 sätestatud juhtudel võidakse haldusakt lugeda

kättetoimetatuks ka ajalehes avaldamisega.

11. Maksuametile esitatud kaebuste ja vaiete kohta tehtud otsuste teatavakstegemist reguleeris kuni

1. juulini 2002 eriseadusena MKS § 40 lg 2, mis sätestas: "Otsus tehakse kaebuse või vastulause

esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega."

Käesolevas vaidluses tuli haldusakti teatavakstegemisel juhinduda MKS § 40 lg-st 2 kui erinormist

Haldusmenetluse seaduse suhtes. Riigikohtu halduskolleegium peab aga võimalikuks

Maksukorralduse seadusega reguleerimata küsimustes, mis puudutavad haldusakti teatavaks tegemist,

juhinduda Haldusmenetluse seadusest. See on kooskõlas kolleegiumi 4. aprilli 2003. a määruse

(haldusasi nr 3-3-1-32-03) p-des 12 - 14 võetud seisukohtadega.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et MKS varasema redaktsiooni § 151 lg 2 ei reguleerinud

maksumenetluses vaideotsuste, seega ka mitte 29. mai 2002. a otsuse teatavakstegemist. Nimetatud

säte reguleeris vaid maksuhalduri ettekirjutuste teatavakstegemist.

12. MKS § 40 lg 2 sõnastus on mõneti ebaõnnestunud, sest sõnaga "ning" eristatakse näiliselt

haldusakti teatavakstegemist ühelt poolt ning selle allkirja vastu kätteandmist ja posti teel

väljastusteatega saatmist teiselt poolt. Siiski ei ole mõistlikku alust kahelda selles, et seadusandja on

nimetatud sättes allkirja vastu kätteandmist ja väljastusteatega posti teel saatmist käsitlenud just

nimelt otsuse teatavakstegemise kahe alternatiivse viisina. Ka HMS §-de 25, 26 ja 28 kohaselt on

haldusakti isiklik üleandmine ja selle posti teel saatmine kaheks peamiseks kättetoimetamise viisiks,

mille vahel haldusorgan võib valida.

Üldjuhul võib haldusorgan eeldada, et juriidiline isik korraldab oma registrijärgsel aadressil posti

vastuvõtmise ning seetõttu jõuab tähitud kiri kindlasti temani. Posti teel kättetoimetamise võimaluse

välistamiseks peavad olema erilised põhjused, kui menetlusosaline pole eelnevalt haldusorganit

teavitanud oma soovist saada haldusakt kätte kindlal viisil (HMS § 25 lg 1).

13. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas Maksuameti otsus tehti enne 26. septembrit 2002 kaebuse

esitajale teatavaks posti teel.

Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile.

Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist,

otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline,

et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske

haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka

menetlusosalise aktiivset käitumist. Seepärast tuleb kontrollida, kas Maksuamet tegi kaebuse esitaja

teavitamiseks kõik omalt poolt vajaliku.

14. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks,

kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 20. mai 2003. a määruses (haldusasi nr 3-3-1-37-03), et

juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle

üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise

kohta teate jätmise hetkest (viidatud määruse p 11).

Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse

liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik

endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik

arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et

väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab

selgelt postisaadetise olulisusele.

15. Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud, et Maksuameti otsuse saabumise kohta jäeti

kaebuse esitaja juriidilisele aadressile väljastusteade. Halduskohtu otsuses on viidatud postiasutuse

teatisele (tl 146), mille kohaselt teatis on kaebuse esitajale esmakordselt jäetud 6. juunil 2002. Samale

kuupäevale viitab oma erikaebuses ka Maksu- ja Tolliamet. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas

protsessis teate jätmisele sellel kuupäeval vastu vaielnud.

Seega toimetati Maksuameti otsus kaebuse esitajale kätte 6. juunil 2002. Järgmisest päevast hakkas

kulgema kaebetähtaeg. Kaebetähtaja viimane päev oli seega 6. juuli 2002. Kuna see kuupäev langes

laupäevale, tulnuks kaebus TsMS § 41 lg 3 kohaselt esitada hiljemalt esmaspäeval, 8. juulil 2002.

II

16. Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema hiljemalt alates 8. juulist 2002 kuni

kaebuse esitamiseni 25. oktoobril 2002 mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse

esitamiseks.

Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldamine 26. septembril 2002 Ametlikes Teadaannetes võis küll

luua kaebuse esitajale petliku mulje, et kaebetähtaeg on alles nüüd kulgema hakanud, kuid kõnealune

avaldamine ei saanud takistada kaebuse esitamist kaebetähtaja vältel, s.o ajavahemikul 6. juunist kuni

8. juulini.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti

teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist jõudnud adressaadini.

Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.

17. Kaebuse esitaja on kohtumenetluses (erikaebus ringkonnakohtule, tl 159) väitnud, et AS-s Pajusi

Lihatööstus oli 25. maist kuni 19. juunini 2002 puhkuste periood ja seetõttu ei pruukinud sellel

ajavahemikul olla kaebuse esitaja aadressil kedagi tähitud kirja postiasutuse töötajalt vastu võtmas.

Kaebuse esitaja ei ole aga kohtumenetluses selgitanud, mis juhtus tema aadressile 6. ja 13. juunil

jäetud väljastusteadetega ja miks ei olnud võimalik tähitud kirjale järele minna pärast

puhkusteperioodi lõppu.

Erikaebuses ringkonnakohtule väitis kaebuse esitaja, et toiduaineid tootva ettevõtte territoorium peab

olema suletud. Samuti ei või postiasutus tähitud kirja anda üle anda suvalisele töötajale. Need väited

on iseenesest õiged, kuid sellele vaatamata peab ka toiduaineid käitlev ettevõtja hoolitsema

registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise eest. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil kas

juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma.

18. Seega jäi teave Maksuameti otsuse saabumise kohta kaebuse esitajal saamata temast endast

sõltuvate asjaolude tõttu. Kui kaebuse esitaja oleks oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti

vastuvõtmise nõutava hoolsusega, ei oleks teda kuidagi saanud eksitada ka Jõgeva Maksuameti

väidetavad selgitused, et Maksuameti otsusega läheb veel aega. Riigikohus peab kaebuse esitaja

sellekohaseid väiteid ka paljasõnaliseks, sest kogu kohtumenetluse vältel pole täpsustatud, milline

ametnik, millistel asjaoludel ja mida täpselt kaebuse esitajale seoses Maksuameti otsusega teatas.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann