3-4-1-5-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-5-04

Otsuse kuupäev

3. märts 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Eerik Kergandberg, Lea

Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Alvar Kasera kaebus Kose Valla Valimiskomisjoni 12. juuni

2003. a otsuse nr 18 ja 27. juuni 2003. a otsuse nr 19

tühistamiseks

Vaidlustatud akt

Vabariigi Valimiskomisjoni 19. detsembri 2003. a otsus nr 92

Kaebuse esitaja

Alvar Kasera

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Alvar Kasera kaebus läbi vaatamata

ASJAOLUD AS MENETLUSE KÄIK

1. Kose Valla Valimiskomisjon lõpetas 12. juuni 2003. a otsusega nr 18 Alvar Kasera volitused

vallavolikogu liikmena ja nimetas volikogu liikmeks Mati Ruuli. Otsuse alusena märgiti Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lg 1 p 3 ja vallasekretäri 11. juuni 2003. a teadet

nr 17-2.3/643. A. Kasera esitas 18. juunil 2003. a Kose Valla Valimiskomisjonile avalduse, milles

palus taastada oma volitused vallavolikogu liikmena. Kose Valla Valimiskomisjoni 27. juuni 2003. a

otsusega nr 19 A. Kasera avaldust ei rahuldatud ja tema volitusi vallavolikogus ei taastatud.

2. A. Kasera esitas 18. juulil 2003. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kose

Valla Valimiskomisjoni nimetatud otsused. Tallinna Halduskohus lõpetas 26. novembri 2003. a

määrusega haldusasja nr 3-1469/2003 menetluse, sest halduskohus polnud pädev asja lahendama, ja

selgitas kaebuse esitajale, et vaidluse lahendamine on maakonna valimiskomisjoni pädevuses.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 lg 1 ja § 66 lg-te 1 ja 2 järgi saab

valla valimiskomisjoni otsuse peale kaevata maakonna valimiskomisjonile, maakonna

valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

peale põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras Riigikohtule.

3. A. Kasera vaidlustas Kose Valla Valimiskomisjoni otsused pärast halduskohtu määrust Harju

Maakonna Valimiskomisjonis. Samuti esitas ta halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 2-

3/933/03 jäeti A. Kasera erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

4. Harju Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses paluti tühistada Kose Valla

Valimiskomisjoni nimetatud otsused. Kaebuses väideti järgmist:

1) A. Kasera sai halduskohtu määruse 1. detsembril 2003. a ja sellest päevast tuleb arvutada

kaebetähtaega;

2) A. Kasera volikogust väljaarvamiseks ei olnud alust, sest vastavalt 13. juuni 2003. a elukohateatele

on A. Kasera elukoht Kose vallas. A. Kasera jätkas volikogu liikmena oma kohustuste täitmist. Valla

valimiskomisjon ei pöördunud kordagi A. Kasera poole tema elukoha või selle muutuse osas

selgituse saamiseks, mille käigus oleks selgunud A. Kasera tegelik elukoht.

5. Harju Maakonna Valimiskomisjoni 1. detsembri 2003. a otsusega nr 10 jäeti A. Kasera kaebus läbi

vaatamata ja tagastati A. Kaserale. Maakonna valimiskomisjon leidis, et mööda on lastud KOVVS

§ 64 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg ja kaebuse lahendamiseks ebapädeva organi poole pöördumine ei

anna alust ennistada kaebetähtaeg Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 alusel. Maakonna

valimiskomisjon kasutas KOVVS §-s 18 sätestatud järelevalvepädevust ning tegi Kose Valla

Valimiskomisjonile ettekirjutuse viia 12. juuni 2003. a otsuse nr 18 motiveeriv osa ja punkt 1

kooskõlla KOKS § 18 lg 1 p-ga 3 ning § 20 lg-ga 1. Valla valimiskomisjoni 27. juuni 2003. a otsuse

nr 19 üle järelevalve teostamise tulemusena konstateeriti selle kooskõla Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.

6. Seepeale esitas A. Kasera kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Harju

Maakonna Valimiskomisjoni 11. detsembri 2003. a otsuse nr 10 ja teha uue otsuse, millega kaebus

rahuldada. A. Kasera väitis, et kaebetähtaeg pole möödunud, sest käesoleval juhul tuleb tähtaega

arvutada 26. novembrist 2003, mil Tallinna Halduskohus lõpetas A. Kasera kaebuse menetluse. Veel

väideti kaebuses, et A. Kasera püsiv elukoht oli Kose vallas. A. Kasera elukoht ei olnud Kose vallas

vaid 27. maist 17. juunini 2003.

7. Vabariigi Valimiskomisjoni 19. detsembri 2003. a otsusega nr 92 jäeti A. Kasera kaebus Harju

Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tühistamise osas rahuldamata ja muus osas läbi vaatamata.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis järgmist:

1) KOVVS § 64 lg 2 järgi tuleb kaebus valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale esitada

maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava otsuse tegemisest. A. Kasera esitas

kaebuse maakonna valimiskomisjonile rohkem kui viis kuud pärast vaidlustatud otsuste tegemist;

2) seadus ei näe ette kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Küll aga sätestab KOVVS § 63 lg 3, et

organ, kellele on kaebus esitatud, võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Seega on selle organi pädevuses

hinnata, kas kaebuse mittetähtaegse esitamise põhjused on sellised, mille tõttu võiks olla põhjendatud

kaebuse läbivaatamine. Maakonna valimiskomisjon leidis, et pöördumine kaebuse lahendamiseks

ebapädeva organi poole pole tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus ega anna alust tähtaja

ennistamiseks;

3) KOVVS § 64 lg 1 sätestab, et kaebus valla või linna valimiskomisjoni toimingu peale esitatakse

maakonna valimiskomisjonile. Seetõttu ei saa väita, et kaebuse alluvus on antud juhul vaieldav.

Seadus annab kaebajale selged juhised kaebuse esitamise korra kohta.

8. A. Kasera esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja

kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uut otsust.

9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium palus A. Kasera kaebuse läbivaatamise

käigus arvamust Riigikogult, õiguskantslerilt ja justiitsministrilt. Samuti nõudis kolleegium välja

Tallinna halduskohtu toimiku haldusasjas nr 3-1469/2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu toimiku

haldusasjas nr 2-3/933/03.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

10. Kaebuses väidetakse järgmist:

1) valimiskomisjon pole pädev lahendama valimistevahelisel ajal tekkinud vaidlusi. Lähtudes

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest on maakonna valimiskomisjoni pädevuses üksnes

kohaliku omavalitsuse valimisega seotud vaidlused. Ainult selliste vaidluste lahendamine pole

halduskohtu pädevuses. Käesolev vaidlus ei tulene valimistest. Ükskõik milliste vaidluste kohtu

pädevusest eemaldamine on erandlik ja vajab seaduses selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse § 3

lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist Põhiseaduse § 15 rikkumisega. A. Kasera ei ole KOVVS § 64

lg-s 1 nimetatud isik, kellel on õigus kaevata maakonna valimiskomisjonile. A. Kasera esitas

maakonna valimiskomisjonile kaebuse üksnes seetõttu, et Tallinna Halduskohus väitis endal

pädevuse puuduvat. Asjaolu, et ainult valimistest ja valimiste ajal esitatud kaebused on

valimiskomisjoni pädevuses, kinnitavad ka kaebuste esitamise ülilühikesed tähtajad, võrreldes

kohtumenetluse tähtaegadega;

2) väär on Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg ei alga Tallinna

Halduskohtu 26. novembri 2003. a määrusest ja kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud.

Küsimus, kas vaidlus allub halduskohtule või mitte, on äärmiselt vaieldav. Halduskohus võttis asja

menetlusse, tunnistades vaidluse allumist halduskohtule, ja lõpetas menetluse alles pärast teist

istungit. Kaebuse läbivaatamata jätmine on alusetu;

3) A. Kasera püsiv elukoht on Kose vallas. Tema elukoht ei olnud Kose vallas vaid 27. maist

17. juunini. Vastavalt 13. juuni 2003. a elukohateatele on A. Kasera elukoht Kose vallas. Seega ei

olnud alust tema väljaarvamiseks volikogust. A. Kasera jätkas volikogu liikme kohustuste täitmist.

Valla valimiskomisjon ei pöördunud kordagi A. Kasera poole tema alukoha kohta selgituse

saamiseks, mille käigus oleks selgunud tegelik elukoht. Vastavalt HMS §-le 40 näeb hea haldus ette

organi kohustuse küsida alati asjaolude kohta ka isikult endalt, keda võimalik tulevane otsus

puudutab.

A. Kasera esitas 8. jaanuaril 2004. a Riigikohtule taotluse tunnistada KOVVS § 64 valimistevahelisel

ajal põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata. Taotluses väidetakse, et ükskõik milliste vaidluste

kohtu pädevusest eemaldamine on erandlik ja vajab seaduse selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse

§ 3 lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist Põhiseaduse § 15 rikkumisega, mis on vastuolus üldise

kohtutee garantiiga. Valimisaja vaidluste halduskohtu pädevusest äravõtmine on tingitud vajadusest

vaidlusi valimiste ajal kiiresti lahendada. Valimistega mitteseotud ja väljaspool valimisaega tekkinud

vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt peab iga

subjektiivset õigust olema võimalik realiseerida kohtus. KOVVS §-s 64 käsitletud riive puhul ei saa

valimistevahelisel ajal olla juttu ka mõne muu põhiõiguse või põhiseaduslikku järku õigusväärtuse

tagamisest. Põhiseaduse § 15 lg-s 1 märgitud õiguse otseseks piiranguks valimistevahelisel ajal on ka

KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kaebuse esitamise kolmepäevane tähtaeg, võrreldes halduskohtusse

pöördumise 30-päevase tähtajaga.

11. Vabariigi Valimiskomisjon on kaebuse kohta esitatud selgituses seisukohal, et KOVVS § 62 ja

§ 64 lg 1 järgi on vaidlustatav iga valimiskomisjoni otsus, mis rikub huvitatud isiku õigusi.

"Kandidaat" on üldmõiste, mida seaduses kasutatakse nii üksikkandidaatide kui erakonna või

valimisliidu kandidaatide kohta, vajadusel täpsustades, kellest on juttu. "Üksikisiku" all tuleb mõista

kõiki teisi, kelle õigusi valimiskomisjoni otsus rikub, seega ka volikogu liiget, kelle suhtes

valimiskomisjon on otsuse teinud.

12. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu legitiimsust

käsitlevad küsimused võivad olemuslikult kuuluda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevusse.

Kohtuotsuse edasikaebamise võimaluse puudumist kompenseerib mitmetasandiline vaidemenetlus.

Valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamine üldkorras halduskohtus pole seatud eesmärki

(tagada volikogu liikmete volitustega seotud vaidluste kiire lahendamine) silmas pidades võimalik.

Seaduse põhiseadusevastasust ei tingi asjaolu, et Halduskohtumenetluse seadustikus pole viidet

valimiskomisjonide otsuste vaidlustamise erikorrale valimisseadustes. HKMS § 4 ei sätesta kõiki

halduskohtu pädevusse kuuluvate (lg 1) või mittekuuluvate (lg 2) vaidluste liike. KOVVS § 64 lg 1

on kooskõlas Põhiseadusega.

13. Õiguskantsler leiab, et KOVVS § 64 ei ole valimistevahelisel ega ka valimiste ajal vastuolus

Põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Samuti puudub vastuolu Põhiseaduse

§ 15 lg-st 1 tuleneva õigusega tõhusale kohtulikule menetlusele, sest kohustuslik kohtueelne menetlus

ja kohtumenetlus Riigikohtus on vajalik protsessiökonoomia tagamiseks ning riigivõimu efektiivseks

toimimiseks. Seetõttu on KOVVS §-s 64 sätestatud menetlustähtajad põhjendatud.

14. Justiitsminister on seisukohal, et KOVVS § 64 lg 1 pole põhiseadusevastane.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

15. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (RT I 2000, 57, 355 ... RT I 2002, 68, 407)

"§ 64. Jaoskonnakomisjoni toimingu ja valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale

kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord

(1) Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et

jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse

tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile."

"§ 65. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse

läbivaatamise kord

(1) Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema

õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle käesoleva seaduse § 64 lõikes

1 nimetatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib esitada kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjonile."

"§ 66. Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine

(1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, valla või linna valimiskomisjoni

otsuse või toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174) ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.

(2) Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja

lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi

Valimiskomisjoni kaudu."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

16. A. Kasera väidab, et valla valimiskomisjoni otsuste peale, mis on tehtud valimistevahelisel ajal,

saab kaevata halduskohtusse. Tallinna Halduskohus, Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi

Valimiskomisjon on aga leidnud, et selliste vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses.

Seepärast lahendab kolleegium kõigepealt vaidluse selle üle, kas valla valimiskomisjoni otsused, mis

on tehtud valimistevahelisel ajal, on vaidlustatavad Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) alusel

halduskohtus või muus menetluskorras.

17. HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebuste läbivaatamine oli halduskohtu

pädevuses 1. juulini 2002, mil jõustus 13. märtsil 2002. a vastu võetud Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seadus (PSJKS). Selle seaduse § 2 p 10 järgi kuulub valimiskomisjonide otsuste

peale esitatud kaebuste kohtulik lahendamine Riigikohtu pädevusse. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 38 lg 1 viitab valimiskomisjonide otsuste või toimingute peale esitatud

kaebuste kohustuslikule kohtueelsele menetlusele, sätestades: "Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või

toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.

Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu."

18. Valla või linna valimiskomisjoni pädevus ei piirdu üksnes valimiste perioodiga, samuti Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS) sätestatuga. Kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduse § 20 lg 1 järgi täidab valla või linna valimiskomisjon ka teistest seadustest

tulenevaid ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 paneb valla või linna

valimiskomisjonile valimistevahelisel perioodil volikogu asendusliikmete määramise ülesande, kui

volikoguliikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud, ja sätestab vastava protseduuri.

Kuna viimati nimetatud seadus ei sätesta valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise

korda, siis on komisjoni otsused, mis tehakse valimistevahelisel perioodil, vaidlustatavad Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses

sätestatud korras ning nende lahendamine ei kuulu alates 1. juulist 2002 enam halduskohtu

pädevusse. See regulatsioon on piisavalt selge. Seadust on selgeks ja üheselt mõistetavaks pidanud

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ka 21. novembri 2002. a otsuses asjas nr 3-4-1-

18-02 (RT III 2002, 34, 366).

II

19. A. Kasera esindaja esitas 8. jaanuaril 2004. a, seega pärast Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu

Riigikohtule kaebuse esitamist, taotluse tunnistada KOVVS § 64 valimistevahelisel ajal

põhiseadusevastaseks ja jätta see säte kohaldamata.

29. detsembril 2003. a allkirjastatud ja Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule esitatud

kaebuses ei ole aga väidetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhiseadusevastasust.

A. Kasera esindaja väitis, et valimiskomisjon pole pädev lahendama valimistevahelisel ajal tekkinud

vaidlusi. Lähtudes Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest, on maakonna

valimiskomisjoni pädevuses üksnes kohaliku omavalitsuse valimisega seotud vaidlused. Käesolev

vaidlus ei tulene valimistest. Ükskõik milliste vaidluste kohtu pädevusest eemaldamine on erandlik ja

vajab seaduses selgesõnalist reservatsiooni Põhiseaduse § 3 lg 1 alusel. Vastasel korral on tegemist

Põhiseaduse § 15 rikkumisega.

20. Kaebusest ja taotlusest nähtuvalt on A. Kasera esindaja seisukohal, et valimistevahelisel ajal

valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse ja selline

olukord ei ole Põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

KOVVS §-d 64 ja 65 kehtestavad valimiskomisjonide otsuste vaidlustamiseks kohustusliku

kohtueelse korra. Nende sätete kohaselt saab valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu

vaidlustada maakonna valimiskomisjonis ja maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu

Vabariigi Valimiskomisjonis. PSJKS § 38 lg 1 ja KOVVS § 66 lg 1 järgi on valimiskomisjonide

otsused ja toimingud pärast kohustusliku kohtueelse korra läbimist allutatud kohtulikule kontrollile.

Vaidluse lahendab ainsa kohtuinstantsina Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

korras.

21. Regulatsiooni materiaalse põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta seda, et

kohaliku elu küsimustes avaliku võimu teostamine on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele

omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse

peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset

valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel

moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste

legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt

kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu

antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas.

22. Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista

vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kolleegium on seisukohal, et

kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei

kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse

menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93

(RT I 1993, 72/73, 1052).

23. Valla valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale esitatud kaebuste kohtueelne lahendamine on

sätestatud KOVVS §-dega 64 ja 65. Kaebuse valla valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale

lahendab maakonna valimiskomisjon, kelle otsus on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis. Nii

kaebuse esitamiseks maakonna valimiskomisjonile kui ka edasikaebamiseks Vabariigi

Valimiskomisjonile on sätestatud kolmepäevane tähtaeg. Komisjonid peavad otsuse tegema kolme

tööpäeva jooksul ja edastama selle kaebajale viivitamata. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on

KOVVS § 66 järgi vaidlustatav Riigikohtus.

Kolleegiumi arvates ei riku Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud

kohtueelne menetluskord kohtusse pöördumise põhiseaduslikku garantiid, sest kohustuslik

kohtueelne menetlus ei kesta ülemäära kaua ja kohtusse pöördumise õigus on tagatud.

24. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud

õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt

kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused

puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kolleegium märgib, et kohtuliku edasikaebeõiguse

puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus.

25. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et valla või linna valimiskomisjonide otsuste ja

toimingute vaidlustamise kord, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega, on kooskõlas Põhiseadusega. Selline

menetluskord tagab kaebaja õiguste kiire ja tõhusa kaitse, samuti avaliku võimu efektiivse toimimise.

III

26. Järgnevalt peatub kolleegium kaebetähtajal.

Kaebaja on seisukohal, et kaebetähtaeg pole möödunud, sest see tähtaeg hakkas kulgema halduskohtu

26. novembri 2003. a määrusest, millega kohus lõpetas A. Kasera kaebuse menetlemise

põhjendusega, et kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Kolleegium kaebuse esitaja selle

seisukohaga ei nõustu. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lg 2 järgi algab

kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega.

27. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri kaebetähtaja ennistamist.

Riigikohus on aga möönnud valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise võimalikkust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri

2003. a määrus asjas nr 3-4-1-10-03 punkt 3 ja 29. septembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-12-03

punkt 11 - RT III 2003, 28, 287). Seetõttu kaalub kolleegium kaebetähtaja ennistamist, ehkki

A. Kasera pole tähtaja ennistamist sõnaselgelt taotlenud.

28. Haldusmenetluse seaduse § 57 nõuab, et haldusaktis peab olema vaidlustamisviide. Kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist ja asendusliikme määramist

reguleeriva Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses

ettenähtud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seadust, arvestades Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse erisusi. Seega pidi Kose Valla Valimiskomisjoni vaidlustatud otsustes olema

vaidlustamisviide. Valimiskomisjoni vaidlustatud otsustes polnud vaidlustamisviidet.

Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti

vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud

vaidlustamisviite puudumisest.

29. Kolleegium leiab, et vaidlustamisviite puudumist ei saa käesoleval juhul pidada kaebetähtaja

ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kolleegium eeldab, et volikogu liige tunneb vajalikul määral tema

tegevust reguleerivaid Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja Kohaliku omavalitsuse

korralduse seadust. Ka oli kaebuse esitamise ajaks olemas Riigikohtu lahend, mis puudutas volikogu

liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist ja asendusliikme määramist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 21. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III 2002, 34, 366).

30. Kolleegium möönab, et halduskohus ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt, sest menetles

pikka aega tema pädevusse mittekuuluvat kaebust. Haldusasja nr 3-1469/2003 toimikust nähtuvalt sai

Tallinna Halduskohus A. Kasera kaebused Kose Valla Valimiskomisjoni 12. ja 27. juuni 2003. a

otsuste peale 18. juulil 2003. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja menetles seda umbes viis

kuud, pidades kaks kohtuistungit, jättes esimesel kohtuistungil tähelepanuta Kose Valla

Valimiskomisjoni nii kirjalikult kui ka suuliselt esitatud väited, et kaebuse lahendamine polegi

halduskohtu pädevuses. Alles 26. novembril 2003. a lõpetas halduskohus kohtumenetluse

põhjendusega, et A. Kasera kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seejärel esitas A. Kasera

esindaja kaebuse Kose Valla Valimiskomisjoni otsuste peale Harju Maakonna Valimiskomisjonile.

31. A. Kasera kaebuse menetluskäik halduskohtus ei saa aga olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks.

Tallinna Halduskohtu toimikus on koopiad Kose sidejaoskonna saadetiste aruandest ja

kanderaamatust, millest kolleegium järeldab, et A. Kasera sai Kose Valla Valimiskomisjoni 27. juuni

2003. a otsuse nr 19 kätte 2. juulil 2003. Seega oli KOVVS § 64 lg-s 2 sätestatud kolmepäevane

kaebetähtaeg igal juhul möödunud juba enne halduskohtusse pöördumist ning halduskohtu tegevus

kaebuse menetlemisel ei saanud õigustada tähtaja möödalaskmist.

32. Eeltoodu põhjal on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohal, et pole mõjuvaid

põhjusi, mis õigustaksid kaebetähtaja möödalaskmist. Kolleegium jätab kaebetähtaja ennistamata.

33. A. Kasera kaebuses esitatud väiteid Kose Valla Valimiskomisjoni 12. juuni 2003. a otsuse nr 18 ja

27. juuni 2003. a otsuse nr 19 ebaseaduslikkuse kohta ei saa kolleegium hinnata, sest kaebetähtaega

ei ennistatud. A. Kasera kaebus jääb läbi vaatamata.

Uno Lõhmus, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld