3-1-3-2-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-2-04

Otsuse kuupäev

27. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

S.L. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning

§ 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsus nr 1-14/03 ja

Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsus

nr 2-1-292/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Tatjana Tamme avaldus kohtuvea

parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, S.L. kaitsja vandeadvokaat

Anu Pärtel

Resolutsioon

1. Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsused S.L-le KarS

§ 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks Valga

Maakohtusse.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

3. Välja mõista S.L-lt kohtukuluna riigituludesse 796. 50 kr kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsusega tunnistati S.L. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 329

järgi. Teda karistati vastavalt ühe aasta ja kuue kuulise vangistuse ja neljakuulise vangistusega. KarS § 64

lg 1 alusel mõisteti S.L-le liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, lugedes kergema karistuse

kaetuks raskeima karistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S.L. karistust Valga

Maakohtu 2. veebruari 1999. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kahe aasta ja kahekümne

üheksa päeva võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti kolm aastat kuus kuud ja

kakskümmend üheksa päeva vangistust. S.L. poolt vahi all viibitud aeg alates 25. septembrist 2002. a arvati

KarS § 68 lg 1 alusel karistuse tähtaja hulka.

2. Valga Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu S.L.. Prokurör apellatsioonprotesti

ei esitanud.

3. Ringkonnakohtu istungil leidis prokurör, et maakohus on ekslikult S.L-le liitkaristuse mõistmisel liitnud

kaks aastat ja kakskümmend üheksa päeva. Seetõttu tegi prokurör, vaatamata apellatsioonprotesti

puudumisele, ettepaneku liita tegelik kandmata jäänud karistus - kaks aastat seitse kuud ja üheksa päeva - ja

lugeda S.L. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks neli aastat üks kuu ja üheksa päeva vangistust.

Liitmisele kuuluv karistus on mõistetud 2. juuli 1999. a otsusega. Maakohtu otsuses on aga ekslikult

märgitud kohtuotsuse kuupäevaks 2. veebruar 1999. a.

4. Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a otsusega tühistati Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsus S.L-

le KarS § 65 lg 2 alusel liidetud kohtuotsuse kuupäeva osas.

Rahuldamata jäeti prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud taotlus S.L-le mõistetud liitkaristuse

muutmiseks.

Ringkonnakohus märkis, et Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a otsuse kirjeldav- ja resolutiivosa on erinevad.

S.L. karistusregistri väljavõttest ja vaidlustatud kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtub, et S.L.

karistati 2. juulil 1999. a ja tal on selle kohtuotsuse järgi 13. septembri 2002. a seisuga karistust kanda veel 2

aastat 7 kuud ja 9 päeva. Kohtuotsuse resolutiivosas on aga märgitud liitmisele kuuluva otsuse kuupäevaks

2. veebruar 1999. a ja ärakandmata karistuseks 2 aastat ja 29 päeva. Ringkonnakohus nõustus prokuröri

seisukohaga, et maakohus pidanuks S.L-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel liitma kogu

kandmata karistuse 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva. Kuid arvestades asjaolu, et ringkonnakohus vaatas läbi

kohtualuse olukorra kergendamist taotlevat apellatsioonkaebust, ei peetud AKKS § 32 lg 1 sätetest tulenevalt

võimalikuks kohtualuse olukorra raskendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Riigiprokurör Tatjana Tamm esitas avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja taotleb Valga Maakohtu

9. juuni 2003. a otsuse tühistamist S.L-le KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasja

selles osas Valga Maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Samuti taotleb avaldaja Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2003. a otsuse tühistamist osas, millega jäeti maakohtu otsus nimetatud osas muutmata.

Prokurör leiab, et Valga Maakohus liites S.L-le 9. juuni 2003. a kohtuotsusega mõistetud karistusele

varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kaks aastat ja kakskümmend üheksa päeva

vangistust, rikkus KarS § 65 lg-s 2 sätestatut, sest ärakandmata karistuseks oli kaks aastat, seitse kuud ja

üheksa päeva vangistust.

6. Riigikohtu istungil toetas prokurör kohtuvea parandamise avaldust. Kaitsja vaidles avaldusele vastu ja

leidis, et see tuleb jätta rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada.

8. Tartu Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a kohtuotsuse kirjeldav-

motiveeriv ja resolutiivosa on vastuolus.

Otsuse kirjeldav-motiveerivas osas märgitakse, et S.L. on Valga Maakohtu 2. juuli 1999. a kohtuotsusega

mõistetud kuueaastasest vangistusest ära kandmata 2 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel S.L-le liitkaristuse mõistmisel aga suurendatakse mõistetud karistust varasema otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa kahe aasta ja kahekümne üheksa päeva vangistuse võrra. Riigikohtu

kriminaalkolleegium leiab, et sellise vastuolu esinemine kohtuotsuses on käsitatav kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistas käesolevas asjas seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse tegemist ning toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Asja uuel arutamisel peab Valga

Maakohus vastuolud kohtuotsusest kõrvaldama ning S.L-le liitkaristuse mõistmisel juhinduma KarS § 65 lg-

s 2 sätestatust.

9. Karistusseadustiku § 65 lg-s 2 sätestatakse imperatiivselt, et kui süüdimõistetu paneb peale kohtuotsuse

kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, siis suurendatakse uue kuriteo eest

mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

Karistusseadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi

ülemmäära.

Seega võib ärakandmata karistuse osaline liitmine kõne alla tulla üksnes juhul, kui viimase kohtuotsusega

mõistetava karistuse suurendamisel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ületaks

karistusliigi ülemmäära.

Eeltoodust lähtuvalt oli Valga Maakohtu 9. juuni 2003. a kohtuotsusega S.L-le mõistetud karistusele

varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa osaline liitmine ebaseaduslik.

10. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 2, § 65 lg-st 3 ja § 779 tühistab Riigikohus Valga

Maakohtu 9. juuni 2003. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2003. a kohtuotsused S.L-le liitkaristuse

mõistmises ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Valga Maakohtusse.

Ott Järvesaar, Lea Kivi, Jüri Ilvest