3-1-1-9-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-9-04

Otsuse kuupäev

26. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Peeter Vaher ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

A.H. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417, § 7431 ja 7421

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-150/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Ants Nõmmiku kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Kassaator vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2003. a otsus A.H. väärteoasjas LS § 7417,

§ 7421 ja § 7431 järgi.

3. Karistada A.H. LS § 7417 järgi 10 trahviühiku ehk 600 krooni suuruse rahatrahviga.

4. Lõpetada menetlus LS §-de 7431 ja 7421 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.H-le koostati 13. juunil 2003. a väärteoprotokoll Liiklusseaduse (LS) § 7417, § 7421 ja § 7431 järgi.

Protokolli kohaselt ei valinud autot juhtinud A.H. sellist sõidukiirust, mis oleks võimaldanud teel ilmneva

takistuse puhul sõidukit peatada. Ta sõitis teelt välja kraavi ja sellega kaasnes varaline kahju. Ühtlasi jättis

A.H. liiklusõnnetusest politseile teatamata ja tarvitas alkoholi enne asjaolude väljaselgitamist.

Pärnu Politseiprefektuuri 10. juuli 2003. a otsusega karistati A.H. LS § 7417 järgi 600 krooni, § 7431 järgi

6000 krooni ja § 7421 järgi samuti 6000 krooni suuruse rahatrahviga.

2. A.H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule ja taotles LS § 7417 järgi

mõistetud karistuse kergendamist, LS §-de 7431 ja 7421 alusel mõistetud karistuste tühistamist ning

menetluse lõpetamist.

Kaebuse esitaja leidis, et tal ei olnud Liikluseeskirja (LE) § 227 järgi kohustust politseile liiklusõnnetusest

teatada, sest kahju saaja oli teada ning kahju tekkimise küsimuses puudusid lahkarvamused. Seega ei olnud

põhjendatud tema karistamine varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise eest.

Lähtudes sellest, et liiklusõnnetusest teatamine ei olnud vajalik, ei saa talle ette heita ka alkoholi tarvitamist

enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist.

3. Pärnu Maakohtu 6. oktoobri 2003. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja A.H-le

mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel liitkaristuseks rahatrahv 6000 krooni.

Kohus leidis, et A.H. ei valinud sobivat sõidukiirust ega suutnud autot peatada, kui sellele hüppas ette

metskits. Menetlusalune isik oli sunnitud järsult rooli pöörama, mistõttu sõiduk läks külglibisemisesse ja

sõitis kraavi. Kohus märkis, et A.H. oleks pidanud politseile liiklusõnnetusest teatama, sest ei ole teada, kas

riik tee omanikuna sai liiklusõnnetuse tõttu kahju. Ka luges kohus tõendatuks sündmuskohalt lahkumise ning

alkoholi tarbimise pärast õnnetust.

Samas leidis kohus, et kõik need rikkumised moodustavad ideaalkonkurentsi. Kuna LS §-de 7421 ja 7431

järgi karistamise eelduseks on, et toime on pandud LS § 7417 järgi kvalifitseeritav tegu, on tegemist ühe

teoga, mis vastab eri süüteokoosseisudele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Pärnu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Ants Nõmmik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse.

Kaebuse kohaselt pani A.H. toime mitu erinevat väärtegu, mistõttu KarS § 63 lg 3 alusel tuli talle iga teo eest

mõista eraldi karistus, mida kohtuväline menetleja ka tegi.

Riigikohtu istungil kassaator toetas esitatud kassatsioonkaebust.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab

varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine

pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi.

Ideaalkonkurentsiga on tegemist siis, kui üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule. Kõnealusel juhul on

aga selgelt eristatavad kolm erinevat tegu: sõitmine valesti valitud sõidukiirusega, mistõttu juht ei jõudnud

peatada sõidukit ilmnenud takistuse ees, liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi

tarvitamine. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja maakohtu otsus tuleb

tühistada.

Vaatamata eeltoodule ei saa Riigikohus rahuldada kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ja jõustada

kohtuvälise menetleja otsust. Seda põhjusel, et tulenevalt VTMS § 174 p-st 6 on kohtuvälise menetleja

otsuse jõustamine võimalik vaid juhul, kui sellega ei raskendata süüdlase olukorda. Pärnu Maakohtu

otsusega mõistetud 6000 krooni suurune rahatrahv on menetlusalusele isikule soodsam kui kohtuvälise

menetleja poolt mõistetud rahatrahvid kogusummas 12600 krooni. Seega raskendaks kohtuvälise menetleja

otsuse jõustamine kõnealusel juhul süüdlase olukorda.

6. Lahendades küsimust, kas väärteoasi tuleb saata materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud kohtule uueks

arutamiseks või saab Riigikohus teha asjas uue otsuse, märgib kriminaalkolleegium järgmist.

6.1 Puudub vaidlus selle üle, et A.H. põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju Põlva

Maavalitsusele kui auto omanikule. LS § 7417 kohaselt karistatakse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. A.H. karistati 10 trahviühiku ehk

600 krooni suuruse rahatrahviga ning seda ei ole kassatsiooni korras vaidlustatud.

6.2 Liiklusseaduse § 7431 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamata jätmise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE §-st 227 tuleneb, et liiklusõnnetusest

politseile teatamine on kohustuslik juhul, kui liiklusõnnetuses sai viga inimene, kui tekitati varaline kahju

ning juhid või juht ja kahju saaja ei ole üksmeelel vastutuse küsimuses, või kui kahju saaja ei ole teada.

Kõnealuses liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, varaline kahju tekitati aga auto omanikule - Põlva

Maavalitsusele. Maavanema kohusetäitjana oli A.H. kahju saaja esindaja. Avalduses, mis registreeriti

13. juunil 2003. a Põlva Maavalitsuse dokumendiregistris (tl 4), võttis A.H. liiklusõnnetuse põhjustamise

omaks. Seega puudusid kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel erimeelsused vastutuse

küsimuses.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et liiklusõnnetusega on kahju põhjustatud ka keskkonnale. See

väide ei ole millegagi tõendatud. Kohtuväline menetleja esitas küll kohtule tõendi, mille kohaselt T19333

Uulu-Soometsa-Häädemeeste eraldusriba laiuses 7 m tee teljest kuulub riigile, kuid sellest tõendist ei järeldu

kellegi kahju tekkimist.

Kuna liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, kahju saaja ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel polnud

erimeelsusi vastutuse küsimuses ning puudusid andmed selle kohta, et keegi peale Põlva Maavalitsuse oleks

liiklusõnnetuses veel kahju saanud, ei olnud A.H-l kohustust liiklusõnnetusest politseile teatada. Seetõttu

tuleb menetlus LS § 7431 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

6.3 Liiklusseaduse § 7421 sätestab vastutuse alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt

vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kõnealusel juhul olid

selged liiklusõnnetuses kahju saaja kui ka kahju eest vastutav isik (vt käesoleva otsuse punkt 6.2) ja puudusid

muud väljaselgitamist vajavad asjaolud. Seega ei tarvitanud A.H. alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude

väljaselgitamist ja menetlus LS § 7421 järgi tuleb samuti lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo

tunnuste puudumise tõttu.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 4 ja 8 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 6 oktoobri 2003. a kohtuotsuse, teeb uue otsuse LS § 7417 järgi ning

lõpetab menetluse LS §-de 7431 ja 7421 järgi.

Eerik Kergandberg, Peeter Vaher, Hannes Kiris