3-2-1-18-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-18-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

AS Jõgeva Elamu hagi OÜ Linnatee vastu 38 512 krooni ja 25

sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/993/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Linnatee kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Istungile osalejaid ei ilmunud

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8. juulil 2002. a suulise

töövõtulepingu. OÜ Linnatee tellis AS-lt Jõgeva Elamu mullatöid ajavahemikus 8. juulist 30. juulini

2002. a. Hageja tegi 8. juulist 30. juulini 2002. a (11 päeva) tööd laaduriga Bobcat, 9. juulist

25. juulini 2002. a (5 päeva) tööd frontaallaaduriga ning 25. juulil 2002. a ja 29. juulil 2002. a (2

päeva) tööd kallurautoga. Kostja jättis hageja esitatud arved tasumata. Hageja andis kostjale

16. septembril 2002. a saadetud pretensioonis arvete tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kuna

kostja jättis töö eest tasumata, siis palus hageja kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 37 819

krooni 60 senti ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 692 krooni 65 senti, kokku 38 512

krooni 25 senti. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja põhivõla. Kuna kostja viivist ei tasunud,

siis suurendas hageja viivise nõuet ja palus kostjalt sisse nõuda tasumisega viivitamise eest 1 079

krooni 30 senti.

2. Kostja ei tunnistanud viivise nõuet. Hageja ei ole kostja korduvatele nõuetele vaatamata edastanud

poolte töödejuhatajate allkirjastatud ja tehtud tööde hindamisel aluseks olevat ehitustööde päevikut

ning kaetud tööde akte. Seetõttu ei saanud ta hinnata hageja tehtud tööde ulatust ega mahtu. Arvete

maksmise viivitus tekkis seega hagejast tingitud asjaolust.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest 1 079 krooni 30 senti.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1,

§ 637 lg 3 ja § 76 lg 2. Pärast tellitud töö valmimist muutus töövõtja nõue saada tehtud töö eest tasu

sissenõutavaks. Asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks täiendavaid kokkuleppeid töö

üleandmise ja vastuvõtmise viisis. Tunnistaja ütlused ei tõendanud kokkulepet teenuse osutamist

kajastavate dokumentide üleandmise kohustuse kohta. Kostjale esitatud arvetel on märgitud tehtud

tööde loetelu ja tundide arv. Seetõttu ei olnud kostjal mõistlikku vajadust nõuda enne töö eest

tasumist hagejalt täiendavate dokumentide esitamist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi (viivist) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni,

s.o kuni 7% aastas.

4. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palus linnakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. oktoobri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud otsuses esimese astme kohtu põhjendusi.

6. Ringkonnakohus leidis, et kuna on tõendatud, et tellija võttis töö vastu, siis on töövõtja tasu

muutunud sissenõutavaks ja kostjal on kohustus tehtud töö eest tasuda. Kostja viide VÕS § 111 lg-

le 1 on alusetu, sest ta pole tõendanud hageja kohustuste täitmata jätmist. Hageja ei olnud

vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses ning puudub alus kohaldada VÕS § 113 lg 4 ja

vabastada kostja viivise tasumise kohustusest. Linnakohus on kohtukulud jaotanud kooskõlas TsMS

§ 60 lg-ga 1 ja § 62 lg-ga 2. TsMS § 60 lg 4 kohaldamiseks puudus alus, sest hageja ei esitanud

kohtule hagi pahatahtlikult.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kostja OÜ Linnatee ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus

rikkus 1. jaanuarini 2003. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 51 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse

30. septembri 1997. a määrusega nr 182 kinnitatud "Ehitamise dokumenteerimise nõudeid". Viidatud

ehitustegevust reguleerivate aktide kohaselt tuleb ehitamine nõuetekohaselt dokumenteerida ja

dokumentatsioon (kaetud tööde aktid) anda üle tellijale. Arve ei ole ehituse dokumenteerimise

aluseks. Hageja ei ole täitnud dokumentide esitamise kohustust. Seega tuleb kohaldada VÕS § 111

lg 1, § 113 lg 4, § 119 lg-id 1 ja 2, § 637 lg 4 ning kostja ei pea viivist maksma. Ringkonnakohus

luges ekslikult linnakohtu otsuse õigeks kohtukulude jaotamise osas. Kohus oleks pidanud

kohaldama TsMS § 60 lg 4, sest hageja käitumine viitab asjaolule, et hagi esitati kohtule

pahatahtlikult.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja AS Jõgeva Elamu, et ringkonnakohus kohaldas õigesti

materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus kohaldas õigesti võlaõigusseaduse

töövõtulepingut reguleerivaid sätteid ega ole rikkunud protsessiõiguse norme.

10. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 635. Selle paragrahvi 1. lõike järgi kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtud on

tuvastanud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, lepingujärgne töö teostati ja kostja on töö

vastu võtnud. Pooltevahelist kokkulepet, et tasu makstakse pärast ehitustööde päeviku ja kaetud tööde

aktide esitamist, ei ole tõendatud. Seega kohaldasid kohtud õigesti VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

11. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna hageja oli tehtud töö üleandmisega lepingujärgse kohustuse

täitnud ja kostja keeldus tehtud tööde eest maksmast, siis rikkus viimane sellega lepingust tulenevat

omapoolset kohustust. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Hagejal oli õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1

tulenevalt nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.

12. Ringkonnakohus on põhjendatult nõustunud linnakohtuga, et kostjal polnud alust keelduda oma

lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja viidatud VÕS § 111 lg 1 ei ole asjassepuutuv.

Võlaõigusseaduse § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kuna hageja

eiras planeerimis- ja ehitusseadusest ning Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1997. a määrusega nr 182

kinnitatud "Ehitise dokumenteerimise nõuetest" tulenevat ehitamise dokumenteerimiskohustust, oli

kostjal õigus keelduda valmis töö eest tasu maksmisest. Vabariigi Valitsuse nimetatud määrusega on

kehtestatud ehitamisel vajalik ehitamise dokumenteerimise maht ja koosseis ning sätestatud

muuhulgas ehitustöövõtjale kohustus tagada ehitamise dokumenteerimine ja anda nõuetekohased

dokumendid üle ehitise omanikule. Kostja oli tellija ja hageja töövõtja. VÕS § 637 järgi ei sõltu

töövõtja tasunõue asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud

nõuetekohased dokumendid tellijale. Pooltevahelist kokkulepet, et tasu makstakse pärast ehitustööde

päeviku ja kaetud tööde aktide esitamist, ei ole tõendatud. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, nagu

oleks ringkonnakohus pidanud ehitustegevuse dokumenteerimise aluseks arveid. Ringkonnakohus

leidis, et esitatud arvete alusel pidi kostja tehtud tööde eest tasuma.

13. Kolleegium märgib samuti, et ka siis, kui ehitusdokumentatsiooni üleandmine oleks olnud

tasumise lepingujärgseks eelduseks, ei tuleneks sellest kostjale igal juhul õigust viivitada

lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmisega. Võlaõigusseaduse § 111 lg 3 kohaselt ei või

kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu

põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta

täitnud.

14. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 60 lg 1. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei esitanud

hagi pahatahtlikult, sest kostja tasus hageja nõude alles pärast hagi esitamist kohtule. TsMS § 60 lg 4

kohaldamiseks oleks olnud alus siis, kui hageja oleks esitanud hagi eesmärgiga põhjustada kostjale

tarbetut kohtuskäimist.

L. Laarmaa, H. Jõks, T. Tampuu