3-2-1-15-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-15-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

OÜ Dorervalo hagi Marina Kuznetsova ja Andrei Viktorovi

vastu võla 13 732 krooni 55 sendi ja viiviste 13 335 krooni 25

sendi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-200/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Dorervalo kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. septembri 2003. a otsus osas, millega jäeti täielikult

rahuldamata OÜ Dorervalo hagi Marina Kuznetsova vastu

võla 13 732 krooni 55 sendi ja viiviste 13 335 krooni 25 sendi

väljamõistmiseks ning mõisteti OÜ-lt Dorervalo riigituludesse

riigilõiv 1400 krooni.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada Heli-Triin Räisile 22. oktoobril 2003. a OÜ

Dorervalo kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 271

(kakssada seitsekümmend üks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Dorervalo esitas hagi Marina Kuznetsova ja Andrei Viktorovi vastu võla 13 732 krooni 55

sendi ja viivise 13 335 krooni 25 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Dorervalo ja M. Kuznetsova 21. septembril 1998. a

krediidilepingu nr 75, mille alusel sai M. Kuznetsova hagejale kuuluvast kauplusest ehitusmaterjale,

kohustudes nende eest tasuma seitsme päeva jooksul. M. Kuznetsova sai krediidilepingu alusel 21.,

23. ja 24. septembril 1998. a ehitusmaterjale kokku 14 732 krooni 55 sendi eest. M. Kuznetsova on

hagejale tasunud 1000 krooni. Vastavalt krediidilepingule arvestati tähtajaks tasumata summadelt

viivist 0,15% päevas.

2. Kostja M. Kuznetsova ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema ega tema

volitatud isikud krediiti kasutanud.

3. Kostja A. Viktorov võttis maakohtu 15. jaanuari 2002. a eelistungil õigeks, et tema sai hageja

kauplusest ehitusmaterjale ilma M. Kuznetsova kirjaliku volikirjata ja et saadud ehitusmaterjalid viidi

autoga Heinar Juuse Iisakus asuva maja ehitusele.

4. Ida-Viru Maakohtu 11. veebruari 2003. a otsusega jäeti kostja A. Viktorovi vastu esitatud hagi

rahuldamata. Kostja M. Kuznetsova vastu esitatud hagi rahuldati osaliselt ning talt mõisteti hageja

kasuks välja 18 732 krooni 55 senti ja kohtukulude katteks 1677 krooni. Maakohus vähendas viivist

5000 kroonini.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Dorervalo hagiavalduses nimetatud 14 732 krooni

55 sendi väärtuses ehitusmaterjale M. Kuznetsovale isiklikult üle andnud. 1998. a septembris

kehtinud TsÜS § 94 lg 1 järgi võis füüsiline isik teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu. TsÜS § 98

lg 1 ja § 99 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võis tegutseda esindatava

nimel ja volikiri on esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja

volitust.

Krediidilepingu nr 75 p 4.5 järgi pidi müüja OÜ Dorervalo väljastama kauba ainult ostja

M. Kuznetsova volitatud isikutele. Kui ostja ei esitanud lihtkirjalikku volikirja, oli müüjal õigus

kauba väljastamisest keelduda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte valduses olnud

krediidilepingute eksemplaridel on A. Viktorovi allkirjad ja tema allkirjad on ka kõikidel arve-

saatelehtedel. Kostja A. Viktorovi seletuste kohaselt oli ta kõnealuse krediidilepingu sõlmimise juures

ning suulise kokkuleppe kohaselt pidi tema hakkama hagejalt kaupa vastu võtma. Volituste

vormistamine esindaja allkirja näidisega krediidilepingul ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal

kehtinud TsÜS § 98 lg-s 2 sätestatuga. Asjaolu, et M. Kuznetsova äripartnerid teda väidetavalt petsid,

ei vabasta M. Kuznetsovat tsiviilvastutusest krediidilepingu täitmisel.

A. Viktorov ei olnud krediidilepingu pooleks ega ole hagejale nimetatud lepingust tulenevalt kahju

tekitanud.

5. M. Kuznetsova palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

jätta hagi tema vastu rahuldamata. Ta sõlmis küll hagejaga krediidilepingu, kuid pole lepingu alusel

ehitusmaterjale ostnud. Ta ei andnud A. Viktorovile volitust kauba ostmiseks ega vastuta OÜ

Dorervalo müüjate ega A. Viktorovi tegevuse eest. 1000 krooni tasus ta hagejale ähvarduste mõjul.

M. Kuznetsova palus apellatsioonkaebuses tunnistada, et ta tegi 1000 krooni suuruse makse

sunniviisiliselt, ja kohustada hagejat see talle tagastama.

6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtule

esitatud tõendid kinnitavad, et kaup võeti vastu M. Kuznetsova teadmisel ja heakskiidul.

1. oktoobri 1998. a tööettevõtulepingu sõlmimisega kiitis M. Kuznetsova kui tellija heaks, et

A. Viktorov kui tööettevõtja võttis kauba OÜ-lt Dorervalo vastu. M. Kuznetsova on kohtus

kinnitanud, et kui H. Juuse oleks talle ehitusmaterjalide eest raha maksnud, oleks ta hagejale arved

ära tasunud. M. Kuznetsova oli võlast teadlik, sest ta maksis osa esimesest arvest hagejale ära.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Viru Ringkonnakohus tühistas 23. septembri 2003. a otsusega maakohtu otsus osas, millega

M. Kuznetsovalt mõisteti OÜ Dorervalo kasuks välja 18 732 krooni 55 senti ja kohtukulude katteks

1677 krooni, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi M. Kuznetsova vastu rahuldamata.

Muus osas jätis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt

riigituludesse välja riigilõivu 1400 krooni.

8. TsÜS § 108 lg 1 järgi tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus.

Krediidilepingu nr 75 p-s 4.5 sisalduv kokkulepe, mille järgi pidi müüja OÜ Dorervalo väljastama

kauba ainult ostja M. Kuznetsova volitatud isikutele ja kui ostja ei esitanud müüjale lihtkirjalikku

volikirja isiku kohta, oli müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda, on selge ja arusaadav. Heas

usus toimides oli lepingupooltel alust loota, et kumbki lepingupool seda kokkulepet täidab.

9. Pooled ei vaidle enam selle üle, et hagiavalduses nimetatud ehitusmaterjale 14 732 krooni 55 sendi

väärtuses pole hageja kostjale isiklikult üle andnud.

10. TsÜS § 98 lg 1 järgi on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava

nimel. Esindaja volitust väljendab TsÜS § 99 lg 1 kohaselt temale esindatava välja antud volikiri.

M. Kuznetsova ei andnud A. Viktorovile volitust hagejalt kauba ostmiseks. A. Viktorov seletas

ringkonnakohtu istungil, et ehitusmaterjale valisid nad OÜ Dorervalo kaupluses koos

A. Bondjukoviga, tema kirjutas alla M. Kuznetsova nimele välja kirjutatud arve-saatelehtedele, kauba

said nad kätte volikirja esitamata ning kaup anti üle Iisakus H. Juusele. Mingeid lepingulisi suhteid

A. Viktorovil M. Kuznetsovaga 1998. a septembris ei olnud.

11. Volikirjana ei saa käsitada A. Viktorovi allkirja näidist krediidilepingul. Sellest loetamatust

allkirjast ei ole võimalik välja lugeda ei esindaja nime ega isikukoodi, samuti seda, kes, millises

ulatuses ja millise tähtajaga oli esindajale volitused andnud ja milline oli nende volituste sisu. Allkirja

näidist ei saa samastada krediidilepingu p-s 4.5 nimetatud ostja lihtkirjaliku volikirjaga.

12. Asja materjalidest ja hageja esindaja seletusest ringkonnakohtu istungil nähtub, et

krediidilepingule kirjutas alla ja A. Viktorovile väljastasid kauba erinevad OÜ Dorervalo töötajad.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millele tuginedes lugesid A. Viktorovile 21.,

23. ja 24. septembril 1998. a kauba väljastanud müügijuht A. Jundas ja müügijuhi assistent

J. Pet"korit"ko, kes kumbki ei võtnud osa krediidilepingu sõlmimisest, teda füüsilisest isikust

ettevõtja M. Kuznetsova volitatud esindajaks.

13. M. Kuznetsova ja A. Viktorovi vahel 1. oktoobril 1998. a tööettevõtulepingu sõlmimist ei saa

käsitada 1998. a septembris tehtud tehingu heakskiiduna TsÜS § 103 lg 2 tähenduses. Hageja ei ole

hagiavaldustes tehingu heakskiidule viidanud.

14. Krediidilepingu p-s 4.5 oli kirjalikult kokku lepitud, et kaup väljastatakse ostja M. Kuznetsova

esindajale lihtkirjaliku volikirja alusel. Hageja andis 1998. a septembris kauba A. Viktorovile, kellel

puudus M. Kuznetsova esindamiseks volitus. Ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt

TsÜS § 103 lg-le 1 tühised. M. Kuznetsoval ei saa olla kohustust maksta tühiste ostu-müügilepingute

alusel hagejale krediidilepingus kokkulepitud tingimustel ehitusmaterjalide eest ega tasuda viiviseid.

15. Kuna vastavalt TsMS § 319 lg-le 2 ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõuet, mida esimese astme

kohtus ei esitatud, jättis ringkonnakohus M. Kuznetsova apellatsioonkaebuses esitatud nõuded

tähelepanuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

16. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti täielikult

rahuldamata hagi M. Kuznetsova vastu ja mõisteti hagejalt riigituludesse riigilõiv 1400 krooni, ning

uue otsusega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel materiaal-

ja protsessiõiguse norme.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et M. Kuznetsova ei andnud A. Viktorovile volitust OÜ-lt

Dorervalo kauba saamiseks. M. Kuznetsova ja A. Viktorov sõlmisid 1. oktoobril 1998. a

tööettevõtulepingu Iisakus asuval objektil ehitustööde tegemiseks. Leping sõlmiti pärast seda, kui

kaup oli OÜ-st Dorervalo võetud. M. Kuznetsova oli kauba võtmisest ja arvetest teadlik. Lepingu

sõlmimine tõendab, et M. Kuznetsova kiitis kauba võtmise heaks.

Asjaolu, et kaup võeti vastu M. Kuznetsova teadmisel ning heakskiidul, kinnitab see, et ta oli ise

kauba vastuvõtmise ja Iisakusse toimetamise juures. M. Kuznetsova on andnud vastuolulisi ütlusi

selle kohta, mil viisil ta kauba vastuvõtmisest teada sai. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu,

et 3. detsembri 1998. a avalduses Ida-Viru Prokuratuurile kinnitas M. Kuznetsova, et A. Viktorovile

oli vormistatud volikiri, ning M. Kuznetsova enda väite, et juhul kui H. Juuse oleks raha ära

maksnud, oleks ta hageja arved tasunud. Osa arvest on M. Kuznetsova hagejale ka tasunud.

Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et volituste vormistamine esindaja allkirja näidisena

krediidilepingul ei ole samastatav krediidilepingu p-s 4.5 nimetatud lihtkirjaliku volikirjaga. Allkirja

näidis ei ole oma vormilt vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 98 lg-s 2 sätestatuga.

Krediidilepingu järgi oli müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda, kui ostja ei esitanud müüjale

lihtkirjalikku volikirja. Hageja toimis krediidilepingu täitmisel ja kauba väljastamisel heas usus.

Ringkonnakohtu järeldus, et ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1

tühised, on ebaõige. Asjas on tõendatud, et A. Viktorov oli M. Kuznetsova poolt volitatud isik. Andes

tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ja jättes tähelepanuta kaebuses esile toodud asjaolud,

rikkus kohus TsMS § 95 ja § 330 lg 4.

17. Vastuses kassatsioonkaebusele palus M. Kuznetsova jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

19. TsMS § 330 lg 4 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning

seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 95 lg 1 kohaselt peab kohus seadusest juhindudes

hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kui ringkonnakohus tühistab osaliselt

esimese astme kohtu otsuse ja lahendab asja sisuliselt seda esimese astme kohtule tagasi saatmata,

siis tuleb otsuse tegemisel arvestada ka esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud

nõudeid. Sellisel juhul peab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt oma otsuses põhjendama,

miks ta ei arvesta mõnd esitatud tõendit, samuti analüüsima kõiki tõendeid.

20. Ringkonnakohus on jätnud hindamata kostja A. Viktorovi seletuse, mille kohaselt ta oli

krediidilepingu allkirjastamise juures; lepiti kokku, et tema hakkab hagejalt kaupa vastu võtma

ning 21. septembril 1998. a oli kaupade vastuvõtmise juures ka M. Kuznetsova (maakohtu toimiku

lk-d 80-81). Samuti ei ole ringkonnakohus hinnanud tunnistaja H. Juuse ütlusi (maakohtu toimiku lk-

d 80-81), M. Kuznetsova kohtule antud erinevaid seletusi ning M. Kuznetsova 3. detsembri 1998. a

avaldust Ida-Viru Prokuratuurile. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, misssugust tähtsust omab asja

lahendamise seisukohalt vaidlustamata asjalolu - 1000 krooni maksmine M. Kuznetsova poolt

hagejale kõnealuse krediidilepingu täitmiseks.

21. Ringkonnakohus leidis, et ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1

tühised. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta leiab, et lisaks krediidilepingule, kus oli

kokku lepitud ehitusmaterjalide ostmises ja lepingu täitmise korras, tuli iga kord kauba üleandmisel-

vastuvõtmisel sõlmida eraldi ostu-müügileping.

22. Kauba vastuvõtmine juba sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ei olnud selle sõlmimise ajal

kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi käsitatav tehinguna või õigustoiminguna. Seetõttu ei

oma tähtsust, kas kauba vastuvõtjal oli volitus tehingute või õigustoimingute tegemiseks. Vaielda

saab selle üle, kas müüja on ostu-müügilepingut kohaselt täitnud, sh kas kaup on antud üle lepingus

kokku lepitud isikule.

23. Hageja väitis, et ta leppis M. Kuznetsovaga ja A. Viktoroviga kokku selles, et kauba võtab vastu

A. Viktorov. Juhul, kui see väide leiab tõendamist, on hageja, andes kauba üle A. Viktorovile,

eeldatavasti täitnud lepingut korrektselt. Sellisel juhul on hageja heauskselt järginud kõnealuse

krediidilepingu p 4.5 esimeses lauses kokkulepitut - "Müüja väljastab kauba ainult Ostja poolt

volitatud isikule". Krediidilepingu p 4.5 teises lauses kokkulepitu - "Kui Ostja ei esitanud Müüjale

lihtkirjalikku volikirja isiku kohta on Müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda" - ei pruugi olla

asjakohane A. Viktorovi suhtes, kui tuvastatakse, et talle oli antud suuline volitus kauba

vastuvõtmiseks krediidilepingu sõlmimisel. Pooled võisid krediidilepingu p-s 4.5 mõistlikult võttes

pidada silmas seda, et hagejale krediidilepingu alusel müüdud kaupu võib vastu võtma tulla veel

keegi kolmas isik peale A. Viktorovi.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu