3-3-1-5-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-04

Otsuse kuupäev

16. veebruar 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Rauno Aaslaidi kaebus kohtutäitur Janek Pooli poolt tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-

123/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2003. a otsus

haldusasjas nr 2-3-227/03

Menetluse alus Riigikohtus

Rauno Aaslaidi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. jaanuar 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Rauno Aaslaid

Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rauno Aaslaidi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-123/2003 ja Tartu

Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-227/03. Teha asjas uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

Välja mõista kohtutäitur Janek Poolilt Rauno Aaslaidi kasuks 3055 krooni.

Välja mõista kohtutäitur Janek Poolilt Rauno Aaslaidi kasuks kantud õigusabikulu 2360

krooni ja riigilõiv 184 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viljandi Politseiprefektuuri 1. veebruari 2000. a trahviotsusega nr 33/094543 karistati R. Aaslaidi

haldusõiguserikkumise eest 2760 krooni suuruse rahatrahviga. 6. aprillil 2000 esitati nimetatud otsus

sundtäitmisele.

Viljandi Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur saatis 12. aprillil 2000 ja 4. mail 2000 R. Aaslaidile

täitekutse ning 11. augustil 2000 vastavalt TMS § 6412 lg-le 2 akti võlgniku töökohta (Maa ja Talu

Kinnisvarabüroo AS) nõude kinnipidamiseks võlgniku töötasust.

2. Vastavalt justiitsministri 22. veebruari 2001. a määrusele nr 23 anti R. Aaslaidi toimik 1. märtsil

2001 üle kohtutäitur Janek Poolile. 12. märtsil 2001 teatas kohtutäitur J. Pool Aktsiaseltsile Maa ja

Talu Kinnisvarabüroo uue arveldusarve numbri, kuhu kanda töötasult kinni peetav summa.

15. jaanuaril 2003 kanti Viljandi kohtutäitur Janek Pooli arestimisakti nr 171/2001/98 alusel

R. Aaslaidi pangakontolt 3055 krooni kohtutäitur J. Pooli arvele. Arestimisakt oli koostatud Viljandi

Politseiprefektuuri 1. veebruari 2000. a trahviotsuse nr 33/094543 täitmiseks.

3. R. Aaslaid esitas kaebuse halduskohtule, milles palus RVS § 17 lg 1 ja HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel

kohtutäitur J. Poolilt välja mõista alusetult saadud summa. Kaebaja arvates tulnuks täitemenetlus

TMS § 804 alusel lõpetada. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui

on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg. Kohtutäitur nõudis rahatrahvi sisse

õigusliku aluseta ja tekitas kaebajale õigusvastase tegevusega kahju. Kaebuses viidati ka Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt kaebused kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada

Riigivastutuse seaduses sätestatud korras halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-123/2003 kaebuse

rahuldamata. Halduskohus leidis, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu

pädevusse. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud trahviotsuse täitmise aegumine lõpeb, kui otsust on

asutud täitma. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur asus tegelikult otsust täitma.

Karistuse tegeliku täideviimisega alustati 12. aprillil 2000, kui R. Aaslaidile saadeti kutse

kohustusega ilmuda kohtutäituri vastuvõtule. Seega on karistuse täideviimisega alustatud enne ühe

aasta möödumist halduskaristuse otsuse jõustumisest, mistõttu on lõppenud otsuse täitmise aegumine.

5. Apellatsioonkaebuses leidis R. Aaslaid, et kohtutäitur rikkus võlgniku arvelduskonto arestimisel

KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaega. Täitemenetlus oleks tulnud TMS § 804 alusel täitmise

aegumise tõttu lõpetada.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2003. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata,

kuid muutis halduskohtu otsuse motiive. Ringkonnakohus leidis, et väärteoasjas tehtud otsust ei

pöörata täitmisele, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. See tuleneb KarS § 82 lg 1 p-st 3,

mis omab tagasiulatuvat jõudu. Tegemist on sättega, mis leevendab muul viisil isiku olukorda, seades

aegumise tähtaja tõkkeks, mis kaitseb isikut riigi eest, kelle poolt seatud ametiisik ei ole suutnud

määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Samas on see põhimõte kohaldatav isiku

suhtes, kelle huvid väärivad kaitset ja kes ei ole takistanud karistuse täitmist.

KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle

kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Ringkonnakohus leidis, et R. Aaslaid on ise kõrvale

hoidunud karistamisotsuse täitmisest. Ta ignoreeris talle saadetud täitekutseid. Samuti on tõendatud,

et ta teadis ka töökohta saabunud arestimisaktist, mille kohaselt tulnuks teha kinnipidamisi tema

töötasust. Samas äriühingus töötava juristina pidi ta aru saama, et tegelikult kinnipidamist palgast ei

toimu. Käesoleval juhul peatus aegumine 12. aprillil 2000 esimese täitekutse saabumisega ja jätkus

otsuse täitmiseni. Seetõttu ei ole KarS § 82 lg 1 p-s 3 märgitud üheaastane tähtaeg möödunud.

Täituril puudus alus menetluse lõpetamiseks ja täituri tegevusega ei tekitatud R. Aaslaidile kahju.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kassatsioonkaebuses palub R. Aaslaid tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus. Kassaator taotleb kohtutäitur J. Poolilt tema pangaarvelt arestitud 3055 krooni ning

halduskohtus kantud kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab:

1. KarS § 82 lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu. Karistusseadustiku jõustumise hetkeks (1. september

2002) oli haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse jõustumisest möödunud üle ühe aasta.

Kohtutäitur pidanuks TMS §-st 804 tulenevalt täitemenetluse aegumise tõttu lõpetama.

2. Ringkonnakohus on ebaõigesti 2000. aastal toimunud asjaolude suhtes kohaldanud tagasiulatuvalt

KarS § 82 lg 2 p 1, mis käsitleb väärteomenetluses (varasem haldusõiguserikkumise asja menetlus)

tehtud otsuse täitmise aegumise peatumist.

3. Karistusseadustiku rakendamise seadus, millega muudeti Täitemenetluse seadustikku, võeti vastu

juba 12. juunil 2002 ja täituril olnuks aega otsust täita kuni 1. septembrini 2002. Täitur kasutas

rahatrahvi sissenõudmiseks pangakonto arestimise võimalust alles jaanuaris 2003, s.t peaaegu 3 aastat

pärast karistusotsuse jõustumist. Kohtutäitur on otsuse täitmisega viivitanud. Kassaator kasutab

arvelduskontot alates 1995. aastast ja kohtumenetluses pole tuvastatud, et oleks olnud takistusi konto

arestimiseks mõistliku aja jooksul.

8. Kohtutäitur J. Pooli kirjalikus vastuses leitakse, et R. Aaslaid teadis kogu aeg tasumata trahvist,

mida ta on ka ise tunnistanud. Tema käitumist tuleb pidada täitmisest kõrvalehoidmiseks.

Täitemenetluse seadustik ei sätestanud erinevate täitetoimingute vahelist perioodi ega mingeid

tähtaegu, mida kohtutäitur oleks saanud käesolevas asjas rikkuda. Otsust oli asutud täitma vastavalt

2000. a kehtinud õiguslikule regulatsioonile.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator taotleb kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb talle 1. veebruari

2000. a haldusõiguserikkumise eest rahatrahvi määramise otsuse täitmiseks 15. jaanuaril 2003 tema

pangaarvelt trahvisumma ja kohtutäituri tasu kandmises kohtutäituri arvele. Kassaatori arvates on

trahviotsuse täitmine toimunud õigusvastaselt, kuna on rikutud Väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

§ 203 lg-st 5 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevat tähtaega.

10. Vastavalt Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 18. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-02 väljendatud seisukohale

kuuluvad pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist, s.o pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused

kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu

pädevusse.

11. Karistusotsus haldusõiguserikkumise asjas, mille täitmisega seondub käesolev vaidlus, tehti

1. veebruaril 2000. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330-

339 ning Täitemenetluse seadustiku sel ajal kehtinud redaktsioonist.

Vastavalt HÕS §-le 334 ei kuulunud halduskaristuse otsus täitmisele, kui seda ei olnud täitmisele

pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. HÕS § 334 kohaselt oli halduskaristuse

täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest. Asjas ei ole vaidlust selle

üle, et karistusotsus oli täitmisele pööratud. Haldusõiguserikkumiste seadustiku viidatud sätetest ega

Täitemenetluse seadustikust ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka

tegelikult oleks tulnud täita.

12. Alates 1. septembrist 2002 kehtiva VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega

täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise

menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on

möödunud üks aasta.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et KarS § 82 lg 1 p 3 omab

tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud

karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita.

Karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks

ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei

suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist.

Olukorras, kus seadusandja selliseid tähtaegu kehtestanud ei ole, peab täitmine toimuma mõistliku aja

jooksul.

13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 804 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud

kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise

aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

Tulenevalt TMS §-st 804 tuli VTMS § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada

täitemenetlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes

täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud Karistusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul sisse

nõutud.

14. Kassaator leiab ka, et käesoleval juhul on karistamisotsuse täitmisel tegemist kohtutäituri

viivitusega, kohtutäituril polnud takistusi pangaarve arestimiseks ega trahviotsuse täitmiseks

mõistliku aja jooksul.

Asjas pole tuvastatud, et ajavahemikus 12. märtsist 2001 kuni 15. jaanuarini 2003 oleks kohtutäitur

J. Pool teinud muid toiminguid trahvinõude täitmiseks, kui 12. märtsi 2001. a kiri Aktsiaseltsile Maa

ja Talu Kinnisvarabüroo, milles teatati kassaatori tööandjale uus arveldusarve number, millele tuleb

kanda töötasust kinni peetav summa.

15. Vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale

talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Ringkonnakohus on käesoleva haldusasja lahendamisel asunud seisukohale, et R. Aaslaid on

karistamisotsuse täitmisest kõrvale hoidunud. Ringkonnakohtu arvates seisnes kõrvalehoidumine

selles, et R. Aaslaid ignoreeris talle saadetud täitekutseid. Samuti pidas ringkonnakohus tõendatuks,

et kassaator oli teadlik tema töökohta saabunud arestimisaktist, mille kohaselt tuli teha kinnipidamisi

tema töötasust ning samas äriühingus töötava juristina pidi ta aru saama, et kinnipidamist palgast

tegelikult ei toimu.

16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et R. Aaslaidi käitumist, mis

seisnes täitekutsete ignoreerimises ning tema informeeritust tööandjale saadetud arestimisaktist, mille

kohaselt sooviti pöörata nõue võlgniku töötasule, saaks käsitleda rahatrahvi tasumisest

kõrvalehoidumisena.

Täitemenetluse seadustik nii 1. septembrini 2002 kehtinud kui ka praegu kehtivas redaktsioonis näeb

esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks

mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t

pöörata sissenõue võlgniku varale või Täitemenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni § 803 kohaselt

ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi - nõude sundtäitmise -

saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt,

eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada.

Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult

mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks

kohtutäituril Täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise

menetleja otsust.

17. Eeltoodust järeldub, et 1. veebruari 2000. a trahviotsuse nr 33/094543 täitmiseks oli 15. jaanuaril

2003 möödunud KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenev üheaastane tähtaeg ja täitemenetlus oleks tulnud TMS

§ 804 alusel lõpetada. Seega on kohtutäitur J. Pool trahviotsuse täitmiseks arestitud pangakontolt

trahvisummat ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga (kokku 3055 krooni) enda arvele kandes

õigusvastase tegevusega tekitanud R. Aaslaidile kahju.

18. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kuna käesoleval juhul on

esimese ja teise astme kohus käsitanud R. Aaslaidi pangakontolt trahvisumma ja kohtutäituri tasu

kandmist kohtutäitur J. Pooli arvele tuvastatud asjaoluna ja poolte vahel ei ole selle üle vaidlust, peab

Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks teha asjas uue otsuse.

Riigivastustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb kohtutäitur J. Poolilt

R. Aaslaidi kasuks välja mõista täitemenetluse käigus R. Aaslaidi pangaarvelt õigusvastaselt kantud

3055 krooni.

19. Kassaator taotleb ka halduskohtus toimunud menetluses kantud kohtukulude hüvitamist.

R. Aaslaid on halduskohtus taotlenud 2360 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist ja esitanud

kohtule õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirja (tl 25-27).

R. Aaslaid on tasunud ka 92 krooni riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtusse ja 92 krooni

riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel.

Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt

kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegium peab põhjendatuks mõista kohtutäitur J. Poolilt

R. Aaslaidi kasuks välja kantud õigusabikulu 2360 krooni ja riigilõiv 184 krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann