3-3-1-2-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-2-04

Otsuse kuupäev

16. veebruar 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Sten-Killustik kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute

Maksuameti 25. aprilli 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01/11756 ja

Maksuameti 12. juuni 2002. a otsuse nr 257 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. septembri

2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/232/03

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. jaanuar 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindajad Riho Roopõld ja Mirjam Rannula

OÜ Sten-Killustik esindajad vandeadvokaadid Marko Aavik ja

Margus Arvisto

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. septembri 2003. a otsuse haldusasjas

nr 2-3/232/01 põhjendavat osa vastavalt käesolevale otsusele. Resolutsioon jätta muutmata.

Kanda kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA) 25. aprilli 2002. a ettekirjutusega kohustati

osaühingut Sten-Killustik tasuma erisoodustuselt tulumaksu 646 965 krooni ja intressi 203 086

krooni ning sotsiaalmaksu 821 141 krooni ja intressi 264 147 krooni.

Ettekirjutuse kohaselt rentis osaühing killustiku hoidmiseks Viimsi vallas laoplatsi. Detsembris 2000

kandis ta kuludesse 10 000 tonni killustikku väärtusega 1 841 363 krooni. Osaühingu juhatuse

11. detsembri 2000. a otsuse kohaselt tekkis selline puudujääk ajavahemikul 1997 kuni oktoober

2000 killustiku varguse ja loomuliku kao (vajumine pinnasesse ja pudenemine loodusesse) tõttu.

Maksuamet leidis, et vara säilimise eest peab vastutama Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel juhatus.

Kauba hoidmine ilma valveta ja müümine ilma kaalu omamata on ettevaatamatu tegevus, millega on

juhatus tekitanud äriühingule kahju. Hea raamatupidamistava kohaselt tuleb majandusaasta lõpus

inventeerida kohustused ja varad, mida juhatus aga ei saanud teha, sest puudus kaal. Vastavalt

30. juunini 2002 kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg-le 1 vastutavad juhatuse

liikmed, kes on süüliselt tekitanud kahju juriidilisele isikule oma kohustuse täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega, juriidilise isiku ees solidaarselt. 10 000 tonni killustiku kadumises on

süüdi juhatus, kellelt osaühing aga loobus tekitatud kahju sissenõudmisest, kandes kahju kuludesse.

Rahalise nõude sissenõudmisest loobumine on erisoodustus ja kuulub maksustamisele.

2. OÜ Sten-Killustik palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada TJIMA ettekirjutuse ja

Maksuameti otsuse ning välja mõista kohtukulud. Kaebuse motiivide kohaselt on ettekirjutus

ennatlik. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 p 9 kohaselt tekib erisoodustus hetkest, kui äriühing

loobub juhatuse liikme vastu oleva nõude sissenõudmisest. Kaebaja ei ole teinud ühtegi nõudest ega

selle sissenõudmisest loobumise tehingut või otsust ega väljendanud muus vormis sellist tahet. Nõue

aegub 5 aasta jooksul ja seni on kaebajal aega nõude esitamiseks. Alles siis, kui kaebaja pole 5 aasta

jooksul nõuet esitanud, saab öelda, et ta on nõude esitamisest loobunud. Hea raamatupidamistava

kohaselt ei või äriühing oma bilansis kajastada vara, mida tal tegelikult ei ole. Seetõttu oli kaebaja

kohustatud kadunud killustiku kuludesse kandma. Killustiku kuludesse kandmine iseenesest ei

tõenda, et kaebaja loobus kahju hüvitamise nõudest. Juhatus alustas 2001. aastal puudujäägi põhjuste

selgitamist ja vastutavate isikute kindlakstegemist ning esitas 10. oktoobril 2002 Tallinna

Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-1120/2002 jäeti OÜ Sten-

Killustik kaebus rahuldamata.

Kohus leidis, et vastavalt TuMS § 48 lg 4 p-le 9 on erisoodustus ka loobumine rahalise nõude

sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude

sissenõudmisega ületavad nõude suuruse. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse

sotsiaalmaksu ka erisoodustustelt TuMS tähenduses. 30. juunini 2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1

sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega

süüliselt tekitanud kahju, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Samasisuline regulatsioon on

kehtivas TsÜS § 37 lg-s 1 ja ÄS § 187 lg-s 1. Ekslik on kaebaja väide, et kuna juhatuse liikme vastu

võib nõuet esitada 5 aasta jooksul, siis saab alles selle aja möödudes väita, et kaebaja on nõude

esitamisest loobunud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on

sätestatud 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 37 lg-s 4. Vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal kehtinud

TsÜS sellist tähtaega ette ei näinud. Juhatuse liikme vastu nõude esitamisel kehtis üldine 10-aastane

hagi esitamise aegumistähtaeg. Kuna 30. juunini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 22 lg 2 ja 1. juulil 2002 jõustunud MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg

kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kuus aastat, siis hagi aegumistähtaega

aluseks võttes poleks maksuhaldur saanud ega saaks ka praegu paljudel juhtudel üldse määrata

erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. Selline tulemus oleks ebamõistlik.

Kohus märkis, et 10 000 tonni killustikku on sedavõrd suur kogus, mida ei saa märkamatult ära

vedada. Selline kogus killustikku ei saa ka pinnasesse vajuda ega laiali pudeneda. Peale puudujäägi

ilmsikstulekut ei pöördunud juhatus avaldusega politseisse ega selgitanud välja puudujäägi põhjusi.

Kaebaja 10. oktoobri 2002. a avaldust Tallinna Politseiprefektuurile killustiku kadumise kohta

kriminaalmenetluse alustamiseks ei saa võtta tõsiselt - avaldus on kirjutatud 2 aastat pärast

puudujäägi avastamist ja 4 päeva enne kohtuistungit. Ilmne on eesmärk venitada haldusasja

lahendamist, sest kaebaja taotles kohtuistungi edasilükkamist kuni avalduse lahendamiseni politseis.

Sisejuurdluse läbiviimise kohta pole kaebaja tõendeid esitanud. Osaühingu tegevusaruandes on

märgitud, et 2001. aastal ei olnud osaühingul töötajaid ja kahjumi tõttu ei planeerita investeeringuid

ka 2002. aastal. Järelikult on osaühingu majandustegevus soikunud. Osaühingu aadressil saadetud

kirja tagastas postiasutus märkega "ei ela/asu aadressil".

Neil põhjustel nõustus kohus maksuameti järeldusega, et osaühing on loobunud tekitatud kahju

juhatuse liikmetelt sissenõudmisest.

4. OÜ Sten-Killustik apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu otsus tühistada, rahuldada

tema kaebus ja välja mõista kohtukulud. Apellatsioonkaebuses korrati varasemaid põhjendusi ja leiti,

et kohus ei ole õigesti määranud kindlaks erisoodustuse tekkimise aluseks olevat juriidilist fakti.

TuMS § 48 lg 4 p 9 järgi on erisoodustus osaühingu loobumine juhatuse liikme vastu oleva rahalise

nõude sissenõudmisest. Erisoodustusena ei saa käsitleda juhatuse liikmete vastu nõude tekkimist.

Kuna kohus ei ole nimetatud kahte juriidilist fakti selgelt eristanud, jäi motiveerimata, millega kohtu

arvates on tõendatud või millest järeldub, et osaühing on loobunud juhatuse liikme vastu olevast

nõudest. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millisest hetkest on osaühingu maksukohustus

tekkinud. Kuna apellant ei ole loobunud juhatuse liikme vastu oleva väidetava nõude

sissenõudmisest, siis juba seepärast ei ole tegemist erisoodustusega. Erisoodustuse maksustamise

seisukohalt on oluline määrata erisoodustuse tekkimise aluseks oleva juriidilise fakti toimumise aeg,

millest sõltub otseselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimine ning selle kohustuse

mitteõigeaegse täitmise eest määratud intresside suurus. Kohus ei ole erisoodustuse tekkimise aja

kohta seisukohta võtnud. Hagi aegumise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui osaühingul tekib nõue

juhatuse liikme vastu. TuMS § 48 lg 4 p 9 kohaselt ei ole juhatuse liikme vastu nõude tekkimine

erisoodustus ega maksustatav tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kuna hagi aegumise kulgemist hakatakse

arvestama juhatuse liikme vastu oleva nõude tekkimisest, mida seadus ei loe erisoodustuseks, siis ei

saa samaaegselt hakata kulgema erisoodustuselt arvestatava tulu- ja sotsiaalmaksu määramise

aegumistähtaeg. Kuna OÜ Sten-Killustik ei ole loobunud juhatuse liikme vastu oleva väidetava

nõude sissenõudmisest, siis ei ole juhatuse liikmetele erisoodustust võimaldatud ja veel ei ole

hakanud kulgema ka maksusumma määramise aegumistähtaeg. Apellandi tegevusetust saab alles siis

tõlgendada juhatuse liikme vastu oleva nõude sissenõudmisest loobumisena, kui on minetatud

võimalus nõuet juhatuse liikme vastu esitada. Kui nõude sissenõudmisest loobumine väljendub

tegevusetuses, siis on juhatuse liikmele võimaldatud erisoodustus hetkest, kui on möödunud tema

vastu oleva nõude aegumistähtaeg. Tulenevalt Riigikohtu 5. novembri 2002. a otsusest nr 3-4-1-8-02

on kaevatava ettekirjutusega määratud intressid põhiseadusvastased ja nende apellandilt

väljamõistmine lubamatu.

5. Maksuameti kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele väideti muuhulgas, et apellandi kohustus

olnuks kahjumi kuludesse kandmise hetkel võtta raamatupidamisarvestuses tulude poolel arvele nõue

kahju tekitanud isiku vastu või juhul kui kahju tekitaja ei olnud teada, alustada sisejuurdlust või teha

avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks, mida OÜ Sten-Killustik aga ei teinud. Tegevusetusega ongi

loobutud kahju sissenõudmisest. Nimetatud nõudest loobumist maksustatakse vastavalt TuMS § 48

lg 4 p-le 9. Erisoodustuste maksustamisperioodiks on TuMS § 3 lg 2 järgi kalendrikuu. Vastavalt

TuMS § 54 l-le 1 on § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev äriühing kohustatud

esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni

kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Apellant kandis kahjumi kuludesse detsembris 2000

ja pidanuks esitama vastava deklaratsiooni hiljemalt 10. jaanuaril 2001.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse, lõpetas

menetluse maksuintresside osas, rahuldas OÜ Sten-Killustik kaebuse ning tühistas TJIMA

ettekirjutuse ja Maksuameti otsuse erisoodustuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu määramise kohta.

Ringkonnakohus leidis, et rahalise nõude sissenõudmisest loobumise kui erisoodustusega on tegemist

siis, kui kahju on tuvastatud ja nõue täidetav, kuid tööandja otsustab kahju mitte sisse nõuda.

Vaidlustatud haldusaktides ja kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud viitavad küll osaühingu

tegevusetusele kahju sissenõudmisel, kuid samas ei ole nõue kaotanud sissenõutavust, sest vastavalt

ÄS § 187 lõikele 3 oli juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete aegumistähtaeg viis aastat. Seepärast

ei saa maksuamet äriühingu tegevusetusele tuginedes määrata kindlaks rahalise nõude

sissenõudmisest loobumise hetke. Vastupidise järelduse puhul eiratakse osaühingu osanike

Äriseadustiku § 168 lg 1 p-st 10 ja § 187 lg-st 3 tulenevat õigust otsustada juhatuse liikme vastu

nõude esitamise üle viie aasta jooksul. OÜ Sten-Killustik osanikul oli vaidlustatud haldusaktide

tegemise ajal ja on ka käesoleval ajal võimalik esitada juhatuse liikmete vastu rahaline nõue.

Maksuhalduri õigus määrata TuMS § 48 lg 4 p 9 ning Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 ja § 4 p 1

järgi tasumisele kuuluv maksusumma tekib hetkest, kui OÜ Sten-Killustik on väljendanud sõnaselgelt

oma tahet loobuda nõudest juhatuse liikmete vastu või hetkest, kui on möödunud juhatuse liikmete

vastu esitatavate nõuete esitamiseks seaduses sätestatud aegumistähtaeg.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti kassatsioonkaebuses taotletakse, et

Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud TuMS § 48 lg 4 p 9 ebaõigesti. Nimetatud sätte

mõte ja eesmärk on õiguslikult reguleerida ka olukorda, kus äriühing ei reageeri kahju tekkimisele.

Selle sätte kohaldamine on võimalik olukorras, kus äriühingu tegevuse või tegevusetuse tõttu osutub

kahju sissenõudmine võimatuks - siis tuleb hüvitamata kahju lugeda vaikimisi antud erisoodustuseks.

Selles asjas on OÜ Sten-Killustik ise loonud olukorra, kus ei ole enam võimalik kahju tekkimise

tegelikku põhjust välja selgitada. Raamatupidamisarvestuses tulnuks samaaegselt kahjumi kuludesse

kandmisega võtta tulude poolel arvele nõue kahju tekitanud isiku vastu. Juhul, kui see isik ei olnud

veel teada, pidanuks äriühing alustama sisejuurdlust või tegema avalduse kriminaalmenetluse

alustamiseks.

8. OÜ Sten-Killustik kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et kassaatorid ei erista

nõuet killustiku varga vastu ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevat äriühingu nõuet ÄS

§ 187 alusel juhatuse liikme vastu. Nõue juhatuse liikme vastu tuleb esitada enne hagi aegumise

tähtaja lõppemist ja varem pole maksuametil võimalik otsustada, kas juhatuse liikmetele on tehtud

erisoodustus. Asjaolu, et OÜ Sten-Killustik raamatupidamises on jäetud võimalik nõue juhatuse

liikme vastu kajastamata, ei tähenda, et äriühing on sellisest nõudest loobunud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium

1. jaanuarist 2004 Maksuameti ja TJIMA õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud

kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Maksuameti ja TJIMA haldusmenetlusest ja

halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.

10. Maksuameti ja TJIMA kassatsioonkaebuse lahendamiseks kontrollib Riigikohtu

halduskolleegium, kas maksuamet on tuvastanud, et OÜ Sten-Killustik juhatuse liikmetele tehti

erisoodustus, ja kas ringkonnakohus on kohaldanud TuMS § 48 lg 4 p 9 õigesti.

11. 1. jaanuaril 2000 jõustunud Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 9 sätestab: "Erisoodustus on igasugune

kaup, teenus, muu loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse lõikes 3

nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani

liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Erisoodustus on muu hulgas: … 9) loobumine

rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise

nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust."

Tsiteeritud sättest nähtub, et selle kohaldamine eeldab muuhulgas, et nõue on sissenõutav ja et

sellisest nõudest loobutakse.

12. Nõude sissenõutavus TuMS § 48 lg 4 p 9 mõttes tähendab kõigepealt seda, et kindlaks on

määratud nõude alus ja ulatus. Nõude alusena tuleb mõista selliseid faktilisi ja juriidilisi asjaolusid,

millest nähtub, et nõue on põhjendatud. Nõude ulatuse kindlaksmääramine tugineb nõude alusele ja

seisneb otsuse langetamises, kas nõue hõlmab kogu äriühingule tekkinud kahju või osa sellest.

Maksukohustuslase tegevusetuse korral on maksuametil õigus selgitada TuMS § 48 lg 4 p 9

rakendamiseks olulised asjaolud ise. Nõude aluse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda ka

Võlaõigusseadusest.

13. Maksuamet märkis nõude alusena 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 ja ÄS § 187 lg 1.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse viidatud sätte kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhatuse või seda

asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega

süüliselt tekitanud sellele juriidilisele isikule kahju, tema ees solidaarselt. Äriseadustiku § 187 lg 1

järgi vastutavad osaühingu juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud

osaühingule kahju, selle kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Seega on maksuamet õigesti viidanud sellisele õiguslikule alusele, millest tõepoolest tuleneb

võimalus tuvastada, et äriühingu juhatuse liikmetele on tehtud erisoodustus TuMS § 48 lg 4 p 9

mõttes.

14. Maksuamet leiab, et OÜ Sten-Killustik juhatuse liikmed on oma kohustuse rikkumisega tekitanud

osaühingule kahju. Maksuamet on tuvastanud, et määratud pole isikut, kes vastutaks osaühingu vara

säilimise eest; rakendamata on meetmed vara säilimiseks laoplatsil - pole valvet ega piirdeid; kaupa

väljastati kaalumata, sest puudus kaal; aastaaruande koostamisel jäeti varad inventeerimata. Seega on

maksuamet näidanud, milles seisneb nõude faktiline alus.

15. Nõude ulatust pole selles asjas kindlaks määratud. Vaidlust ei ole ka kahjusumma üle.

Tõenäoliselt eeldas maksuamet, et õiguspärane on nõue äriühingule tekkinud kahju kogu ulatuses ja

kahjusumma on võrdne OÜ Sten-Killustik juhatuse otsuses märgituga - "killustiku puudujääk

kogusummas 1 841 363 krooni". Sellega ei saa nõustuda. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal,

et äriühingu juhatuse liikmetelt ei saa näiteks nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tekkis loomuliku

kao tõttu. Loomuliku kao osatähtsuse üle saab otsustada, kui on andmed killustiku käibe ja käitlemise

viisi kohta. Selliseid andmeid kohtutoimikutes ei ole. Loomuliku kao hulka võib teatud ulatuses

kuuluda ka varastatud killustik. Samuti on põhjendamatu seisukoht, et sõltumata konkreetsetest

asjaoludest on õiguspärane nõuda tekkinud kahju hüvitamist sellises ulatuses, mis arvestab üksnes

killustiku loomulikku kadu. Õiglane on võtta arvesse näiteks seda, kuidas toimub tavapärane

äritegevus samas tegevusvaldkonnas ja milline juhatuse liikme käitumine oma kohustuse täitmisel oli

või olnuks mõistlik. Kui juhatuse liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja tema

käitumine oli mõistlik, siis ei saa talt kahju hüvitamist nõuda. Võimalik on ka see, et killustiku

säilimise tagamine ja killustiku kaalumine oleksid toonud äriühingule kaasa olulisi kulutusi. Selliste

kulutuste tegemata jätmine võib samuti mõjutada nõude ulatust.

16. ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel on osanike pädevuses juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu

nõude esitamine. Järelikult on osanike pädevuses ka sellisest nõudest loobumine. Loobumine võib

toimuda otseselt - osanikud teevad vastava otsuse, või kaudselt - tegevusetusega. Selles haldusasjas

on selge, et otsest loobumist pole toimunud. Vaidlus käib selle üle, kas osanikud on nõudest loobunud

tegevusetusega. Kadunud killustiku kuludesse kandmine ei tõenda, et osanikud on nõudest loobunud

tegevusetusega. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et tegevusetusega nõudest loobumine tuleb

siduda nõude esitamise tähtajaga.

17. ÄS § 187 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. See säte

jõustus küll 1. juulil 2002, kuid sama tähtaeg kehtis ka varem ja oli sätestatud sama paragrahvi

kolmandas lõikes. Varem kehtinud redaktsioon nägi ette, et aegumistähtaeg hakkas kulgema juhatuse

liikme kohustuse rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

Nõude aegumistähtaeg on käesolevas haldusasjas seotud osaühingu maksustamisega, seega avalike

huvidega. Seepärast tuleb nõude aegumist reguleerivat tähtaega mõista maksuõigussuhetes nii, et

äriühing peab oma maksukohustuse määramiseks olulised asjaolud selgitama mõistliku aja jooksul.

Kui nõuet pole aegumistähtaja jooksul esitatud, siis maksuõigussuhetes tuleb lugeda, et äriühing on

nõudest loobunud. Kui maksuamet tuvastab, et maksukohustuslane ei ole tegelenud TuMS § 48 lg 4

p 9 rakendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamisega mõistliku aja jooksul (maksukohustuslase

tegevusetus), siis on maksuametil õigus selgitada need asjaolud välja ise ja lugeda, et TuMS § 48 lg 4

p 9 mõttes on äriühing nõude sissenõudmisest loobunud hoolimata sellest, et ÄS § 187 lg-s 4

märgitud tähtaeg ei ole möödunud.

Vaidlust pole toimunud selle üle, kas OÜ Sten-Killustik on seoses killustiku kaotsiminekuga

selgitanud oma maksukohustuse määramiseks olulised asjaolud välja mõistliku aja jooksul.

Maksuamet, OÜ Sten-Killustik ja kohtud ei lähtunud sellest, et TuMS § 48 lg 4 p 9 rakendamiseks

olulised asjaolud peab maksukohustuslane välja selgitama mõistliku aja jooksul.

18. Nõude ulatuse välja selgitamata jätmise ja TuMS § 48 lg 4 p 9 ebaõige tõlgendamise tõttu nõude

sissenõudmise kui maksukohustuse määramise olulise asjaolu väljaselgitamise tähtaja osas oli TJIMA

ettekirjutuse tühistamine põhjendatud. Järelikult tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse motiive vastavalt

käesolevale otsusele.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann