3-2-1-21-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-21-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Sarkop hagi AS Eramu vastu 407 045 krooni 98 sendi

saamiseks ja AS Eramu vastuhagi 161 359 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1045/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eramu erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. juunil 2002. a esitas AS Sarkop Tallinna Linnakohtule hagi AS Eramu vastu, paludes kostjalt

välja mõista tööettevõtulepingust tulenev võlgnevus 281 168 krooni 90 senti. 14. märtsil 2003. a

esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista ka viivise 125 859

krooni 8 senti. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 407 045 krooni 98 senti.

2. 21. jaanuaril 2003. a esitas AS Eramu vastuhagi, milles palus AS-lt Sarkop välja mõista viivise 161

359 krooni.

3. Tallinna Linnakohtu 9. mai 2003. a otsusega rahuldati nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Kohus

mõistis AS-lt Eramu AS Sarkop kasuks välja 340 148 krooni 50 senti ja AS-lt Sarkop AS Eramu

kasuks välja 14 978 krooni 50 senti. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus AS-lt Eramu AS Sarkop

kasuks välja 325 170 krooni.

4. AS Eramu esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse

tühistamist osas, millega mõisteti AS-lt Eramu AS Sarkop kasuks välja lepingujärgne võlgnevus 340

148 krooni 50 senti, ja palus tühistada otsuse resolutsioon tasaarvestuse osas ning teha asjas uus

otsus, millega jätta AS Sarkop hagi AS Eramu vastu rahuldamata ja mõista AS-lt Sarkop välja viivis

143 409 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus apellant riigilõivu 26 000 krooni.

5. Tallinna Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse linnakohtule TsMS § 304 lg-s 1 sätestatud

toimingute tegemiseks, leides, et õige riigilõivu suurus on 28 000 krooni.

6. Linnakohus tegi ettenähtud toimingud ja apellant tasus täiendavalt riigilõivu 2000 krooni. Siiski

teatas linnakohus 10. juuni 2003. a kirjaga ringkonnakohtule ja protsessiosalistele, et ta ei nõustu

ringkonnakohtu nõudmisega, sest see ei ole seaduslik ning on vastuolus senise kohtupraktikaga.

7. AS Eramu esitas 7. juulil 2003. a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus tagastada

ettenähtust rohkem makstud riigilõiv 2000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. oktoobri 2003. a määrusega taotluse rahuldamata.

9. Määruse kohaselt oli kohtule selles asjas esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, millelt mõlemalt oli

tasutud riigilõivu sõltuvalt kummagi hagi hinnast. Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant hagi

rahuldamise ja vastuhagi osalise rahuldamata jätmise. Kuna tegemist oli erinevate poolte esitatud

erinevate nõuetega, mille esitamisel on kummagi hagi esitaja maksnud riigilõivu teise poole esitatud

hagist sõltumatult (seda ka hagi hinna osas), ei olnud ringkonnakohtu arvates õige käsitleda neid

apellatsioonimenetluses ühe nõudena. Arvestades vaidlustatud hagi ja vastuhagi hinda eraldi, pidi

apellant vastavalt TsMS § 47 lg-tes 3 ja 4 sätestatule ning riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 järgi tasuma

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 28 000 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. AS Eramu esitas määruse peale erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

määruse ja teha uue määruse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

11. AS Eramu vaidlustas esimese astme kohtu otsuse summas 483 557 krooni 5 senti. Tegemist on

varaliste nõuetega ja hagihinna määramisel tuleb lähtuda nõuete summast. Seadusega ei ole

kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et riigilõivu tuleb tasuda igalt rahaliselt nõudelt eraldi. Selline

ei ole TsMS § 47 lg 3 mõte. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte ja mõtte kohaselt tuleb hinnaga

hagi puhul riigilõivu tasumisel lähtuda hagi hinnast. Mitmest varalisest nõudest koosneva hagi puhul

on TsMS § 48 lg 1 p 8 järgi hagi hinnaks kõikide nõuete summa.

12. Vastuses erikaebusele leidis AS Sarkop, et erikaebus on põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus on lõppjäreldustes õige ning puudub alus selle

tühistamiseks.

14. Ringkonnakohus leidis TsMS § 47 lg-test 3 ja 4 lähtudes, et käesoleval juhul tuli

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu igalt vaidlustatud nõudelt eraldi. Kolleegium nõustub

selle seisukohaga.

15. Seadusest ei tulene, et kostja pidi apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu kaebuses vaidlustatud

summalt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 8 määratakse hagihind kõikide nõuete summaga siis, kui hagi

koosneb mitmest varalisest nõudest. AS Eramu vaidlustas aga apellatsioonkaebuses kohtuotsuse,

milles lahendati nii hagis esitatud nõue kui ka vastuhagis esitatud nõue.

16. Riigilõivu tuleb TsMS § 47 lg 1 p 1 järgi tasuda seaduses ettenähtud suuruses hagilt, vastuhagilt

ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Kohus menetles AS Sarkop hagi AS Eramu vastu 407

045 krooni 98 sendi nõudes ja AS Eramu vastuhagi AS Sarkop vastu 161 359 krooni nõudes. Vaidlust

ei ole selle üle, et hagilt ja vastuhagilt tasuti riigilõivu seaduses ettenähtud suuruses. AS Eramu

vaidlustas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tema suhtes hagi rahuldamise ja tema vastuhagi osalise

rahuldamata jätmise tõttu. Seega pidi kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel juhinduma

RLS § 37 lg-st 15 ja TsMS § 47 lg-st 4. RLS § 37 lg 15 järgi tasutakse varaliselt vaidluselt riigilõivu

sama paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast

lähtudes. TsMS § 47 lg 4 kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt

riigilõivu samas suuruses, kui tuleks tasuda hagi või avalduse esitamisel esimese astme kohtule.

Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Kuna

kostja vaidlustas tema suhtes hagi rahuldamise, siis pidi ta maksma riigilõivu samas suuruses, kui tuli

riigilõivu tasuda hagi esitamisel.

17. Kolleegium leiab, et RLS § 37 lg 15 ja TsMS § 47 lg 4 teise lause mõte on vältida olukorda, mil

apellant, kes vaidlustab apellatsioonkaebuses esimese astme kohtu otsust väiksemas ulatuses, kui oli

tema haginõue või kostja esitatud vastuhaginõue, ei peaks maksma siiski riigilõivu samas ulatuses kui

hagi esitamisel. Nii ei pidanud kostja maksma vastuhagi osalise rahuldamata jätmise vaidlustamisel

apellatsioonkaebuselt riigilõivu samas suuruses, kui ta maksis vastuhagi esitamisel, vaid vaidlustatud

summast lähtudes.

V. Kõve, A. Kull, L. Laarmaa