3-2-1-11-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-11-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Roza Romanko hagi AS PR Põhjarannik vastu au teotavate ja

tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ning

au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-233/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS PR Põhjarannik kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Hageja Roza Romanko. Juures viibis tõlk L. Lomp.

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

14. oktoobri 2003. a otsus osas, millega ringkonnakohus

tühistas Ida-Viru Maakohtu otsuse ja rahuldas hagi osaliselt.

2. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada AS-le PR Põhjarannik 3. novembril 2003. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roza Romanko esitas 23. aprillil 2002. a AS PR Põhjarannik vastu hagi hageja au teotavate ja

tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ning au teotamisega tekitatud moraalse

kahju 19 999 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avaldati ajalehes

"Narvskaja Nedelja", mille väljaandjaks on AS PR Põhjarannik, artiklid "Mõningate korteriühistu

esimeeste raskest elust ehk vastus Roza Romanko kirjale" ning "EV seadustest vaba tsoon". Hageja

leiab, et avaldatud anonüümsetes artiklites esitatud väited kahjustavad tema kui korteriühistu esimehe

au ning rikuvad tema nime ja väärikust.

Hageja palus tunnistada tegelikkusele mittevastavaks 13. aprillil 2002. a avaldatud artiklis

"Mõningate korteriühistu esimeeste raskest elust ehk vastus Roza Romanko kirjale" esitatud väited, et

hageja korteriühistu esimehena ei tunnista kehtivaid seadusi; et hageja rikub pidevalt seadusi; et

korteriühistu liikmed ei saa pidevat teavet rahade kulutamise kohta; et juhatuse koosolekutel, mida

hageja juhatab, otsustatakse, kes millises majas elab ja kes välja tõstetakse; et korteriühistus on nii

palju rikkumisi, et isik, kes sooviks korteriühistu asjad seadusega kooskõlla viia, peaks elama kohtus;

et korteriühistu põhikiri ja teeninduslepingud muutuvad vastavalt juhataja vajadusele ning et juhataja

on kaotanud kõik kohtuasjad ja käib kohtus Tallinna mnt 42 elanike kulul. Hageja palus kohustada

kostjat avaldama samas ajalehes vaidlusaluses asjas tehtud kohtuotsuse resolutiivosa artiklis esitatud

valeandmete kummutamise kohta. Samuti palus hageja kohustada kostjat avaldama samas ajalehes

teate (vabanduse), et 4. mail 2002. a avaldatud artiklis "EV seadustest vaba tsoon" esitatud väited ei

vasta tegelikkusele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et avaldatud kirjad pole anonüümkirjad. Kirjad sisaldavad

majaelanike grupi nimel esinenud isiku seisukohti ja nende autor on kostjale teada. Kirjades esitatud

väited ei puuduta konkreetselt hagejat. 13. aprillil 2002. a avaldatud kirjas viidatakse otseselt hagejale

kolmel korral ning hagejat puudutavad tsitaadid tulenevad 28. märtsil 2002. a ajalehes "Narva" Roza

Romanko avaldatud artiklist "Jaht esimeestele". 4. mail 2002. a avaldatud kirjas kirjeldatakse

korteriühistutega seonduvaid probleeme ega mainita kordagi hageja nime.

3. Ida-Viru Maakohtu 17. aprilli 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et avaldatud artiklid ei saanud teotada hageja au ja head nime. Artiklid ilmusid

vastukajana ajalehes "Narva" 28. märtsil 2002. a avaldatud hageja artiklile "Jaht esimeestele".

13. aprillil 2002. a avaldatud artiklis nimetatakse hagejat viiel korral, kuid artikli tekstist ja sisust ei

saa järeldada hageja isiklike õiguste rikkumist. Esitatud väited ei puuduta konkreetselt hagejat, sest

artiklis peetakse silmas ka teisi korteriühistute esimehi. 4. mail 2002. a avaldatud artiklis ei mainita

kordagi hagejat. Juhul, kui ka oleks tuvastatud, et selles avaldatud andmed käivad hageja kohta,

peaks hageja tõendama, et artiklis esitatud väited ei vasta tegelikkusele.

4. Hageja esitas Ida-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus tühistas oma 14. oktoobri 2003. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi

osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata 4. mail 2002. a avaldatud artiklit

puudutavas osas, sest nimetatud artiklis pole viiteid hagejale.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu. Maakohus rikkus TsÜS § 23 ja § 172 lg 2 (kuni 01.07. 2002 kehtinud red), kui

leidis, et au teotavad väited peab ümber lükkama hageja.

Maakohus leidis ekslikult, et 13. aprillil 2002. a avaldatud artikli sisust ei saa järeldada hageja au

teotamist, et esitatud väited ei puuduta konkreetselt hagejat ja et avaldatud artiklite näol on tegemist

üksnes vastukajaga hageja enda varasemale artiklile. Nimetatud artikli pealkiri viitab, et kirjutatakse

korteriühistute esimeestest, sealhulgas hagejast, keda on ainsana nimeliselt esile toodud.

Vaidlusalustest väidetest järeldub üheselt, et need käivad ka hageja kohta ning teotavad tema au.

Kostja ei ole tõendanud, et need väited vastavad tegelikkusele. Tulenevalt Eesti ajakirjanduseetika

koodeksi p-dest 3.5 ja 4.8 pidi kostja kontrollima avaldatava informatsiooni tõesust ning kaaluma,

kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see neile

põhjustada.

Ringkonnakohus kohustas kostjat ümber lükkama 13. aprillil 2002. a avaldatud artiklis hageja au

teotavad väited, mille kohaselt: 1) Roza Romanko korteriühistu esimehena, tundes oma karistamatust,

ei arvesta elanikega, rikub alatasa seadusi, korterite omanikud ei saa hagejalt mingit informatsiooni

raha kulutamise kohta; 2) Roza Romanko väidab uhkusega, et juhatuse istungitel otsustatakse, kes

millises majas elab, keda tuleb välja tõsta; 3) Roza Romankol on rikkumisi nii palju, et inimene, kes

on otsustanud luua ühistu asjades korra, tuleb seaduste kohaselt kohtus elada ja jätta sinna kõik oma

raha; 4) korteriühistu põhikirja ja teeninduslepinguid muudetakse Roza Romanko vajadustele

vastavalt.

Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks moraalse kahju rahalise hüvitusena välja 10 000

krooni, arvestades, et hageja au teotamine tuvastati üksnes seoses 13. aprillil 2002. a artiklis

avaldatuga.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus AS PR Põhjarannik ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsÜS § 23. Viidatud paragrahvi

kohaselt tuleb esmalt selgitada, kas isiku kohta avaldatud väited on objektiivselt au teotavad ja kas

need väited puudutavad nimelt seda isikut. Seejärel tuleb anda hinnang, kas esitatud väited vastavad

tegelikkusele. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusalused väited on hageja au teotavad ega vasta

tegelikkusele, kuid jättis oma seisukoha põhjendamata. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4, kui

jättis vastamata kõigile kostja vastuväidetele. Ringkonnakohtu otsuse täitmine on raskendatud, sest

lauseid, mis resolutsiooni järgi tuleks ümber lükata, pole vaidlusaluses artiklis avaldatud ja nende

kohtuotsuses sätestatud kujul avaldamine võib olla käsitatav au teotamisena.

7. Roza Romanko vaidles Riigikohtu istungil kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Artiklites esitatud väited puudutavad otseselt hagejat ning nende

väidete vastavus tegelikkusele on tõendamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu

otsuse ja rahuldas hagi osaliselt, tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Selles osas tuleb asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

muutmata, s.o hageja nõuded seoses ajalehes "Narvskaja Nedelja" 4. mail 2002. a avaldatud artikliga

"EV seadustest vaba tsoon", tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise

lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust

tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.

10. Kolleegium on 13. juuni 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 (RT III 2002, 19, 229)

selgitanud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või

väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas

faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses

tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on

isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber

lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti

kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada

selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata.

Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust

(puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise.

11. Kassaator heidab ringkonnakohtule põhjendatult ette, et ringkonnakohus ei ole TsÜS § 23 lg 1

kohaldades selgitanud, kas kostja avaldatud väited on hageja au objektiivselt teotavad. Hindamaks,

kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb kolleegiumi arvates muuhulgas

arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja

vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au

tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks.

12. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on

kahjustatud ning seejärel anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus.

Vajadusel tuleb õigusvastasuse kindlakstegemisel kaaluda eri õigushüvesid.

Kassaatoril on õigus selles, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et hageja oli

28. märtsil 2002. a avaldanud ajalehes "Narva" artikli "Jaht esimeestele", kus ta algatas korteriühistu

esimehena avalikkuse ees diskussiooni korteriühistutega seonduvatest probleemidest. Samuti pole

antud hinnangut kostja väitele, et 13. aprillil 2002. a avaldatud ajaleheartikkel oli vastukaja hageja

nimetatud artiklile. Hageja, heites üldsuse ees kriitilises toonis korteriühistute liikmetele ette halba

suhtumist korteriühistute majandamisse ja juhtimisse, pidi arvestama ka avaliku kriitilise vastukajaga.

Seetõttu oleks ringkonnakohus pidanud au teotamise kindlakstegemisel kaaluma ühelt poolt hageja

isikuõiguste väidetavat rikkumist ning teiselt poolt üldsuse huvi saada avalikku selgitust hageja

artiklis avaldatud üldsust puudutavate väidete ja hinnangute kohta.

13. 30. oktoobri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97 (RT III 1997, 31/32, 337) asus

kolleegium seisukohale, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa

tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel

andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Kuivõrd

asjaoludest nähtuvalt on hageja üldsuse ees esinenud korteriühistute ja nende esimeeste huvide

kaitsjana, siis oleks käesolevas asjas ilmselt vajalik käsitleda ka seda, kas hagejat saab pidada avaliku

elu tegelaseks ning kas tema kohta kohtuotsuse resolutsioonis avaldatu on hageja au ja head nime

eriti teotav.

14. Kassaator väidab põhjendatult, et vaidlusaluses artiklis pole avaldatud selliseid lauseid, mille

ümberlükkamist kohtuotsuse resolutsioon nõuab. Ringkonnakohus on oma otsuse resolutsioonis

kostjale omistanud neli faktiväidet (vt otsuse p 5 lõik 4), kuid ei ole neid väiteid otsuse põhjendavas

osas üldse sellistena käsitlenud ega põhjendanud. Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendavas osas

tsiteerinud 13. aprilli 2002. a artikli "Mõningate korteriühistu esimeeste raskest elust ehk vastus Roza

Romanko kirjale" lõike ja öelnud, et tegemist on faktiväidetega. Selline analüüs ei vasta TsMS § 231

lg-s 4 ja § 330 lg-s 4 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuetele.

15. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab kolleegiumi arvates olema konkreetne. Ajaleheartikkel

tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul

piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus

avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitama,

mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja väärtushinnanguteks ning missuguste

faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb.

16. Seoses sellega, et ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise, peab

kolleegium vajalikuks märkida järgmist: Moraalse (mittevaralise) kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama,

milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise

kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab

igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida

rahaliselt.

17. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud

mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise

kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad

selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

18. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi

ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega.

Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud.

Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised,

kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus.

19. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle

kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja/või

väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse

oluliselt.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu