3-1-3-1-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-1-04

Otsuse kuupäev

9. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Lea Kivi

Kohtuasi

V.V. süüdistusasi KarS § 333 lg 1 jt järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

20. oktoobri 2003. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

V.V. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja

riigiprokurör Marge Püss.

Resolutsioon

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrus V.V. vabastamise kohta

vahi alt jätta muutmata. Avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.V. peeti 31. märtsil 2003. a kinni kahtlustatavana ja tema suhtes valiti tõkend - vahi all pidamine. Talle

esitati süüdistus KarS § 333 lg 1, § 334 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Tallinna Linnakohtu kohtunike

9. ja 17. aprilli ning 30. mai 2003. a määrustega pikendati V.V. vahi all pidamist kuni 30. juulini 2003. a.

2. Tallinna Linnakohtu kohtunike 20. aprilli ja 19. mai 2003. a määrustega jäeti rahuldamata V.V. ja tema

kaitsja Leonid Olovjanišnikovi taotlused tõkendi vahi all pidamine asendamiseks tõkendiga kautsjon.

3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 11. juuni 2003. a määrusega V.V. taotlus rahuldati ja tema vahi all

pidamine asendati kautsjoniga summas 20 000 päevamäära, s.o 1 miljon krooni. Kohus määras, et

süüdistatav tuleb vabastada vahi alt pärast kautsjonisumma laekumist Tallinna Linnakohtu deposiitarvele.

Ühtlasi pikendas kohus V.V. vahi all pidamist kuni kautsjonisumma laekumiseni.

4. V.V. ja tema kaitsja esitasid 29. juulil 2003. a Tallinna Linnakohtule kaks taotlust. Neist esimeses paluti

kautsjoni asendamist tõkendiga vahi all pidamine ning teiseses kautsjonisumma vähendamist.

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 29. augusti 2003. a määrusega jäeti taotlus kautsjoni asendamiseks tõkendiga

vahi all pidamine rahuldamata. Samas ei pidanud kohus võimalikuks võtta seisukohta kautsjonisumma

muutmise kohta.

5. V.V. kaitsja L. Olovjanišnikov esitas 3. septembril 2003. a linnakohtule uue taotluse kautsjoni

asendamiseks tõkendiga " vahi all pidamine.

V.V. selgitas, et tal ei ole võimalik määratud kautsjonisummat tasuda. Kujunenud olukorras puudub tal

seaduslik võimalus vaidlustada enda faktilist vahi all viibimist. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 19. septembri

2003. a määrusega jäeti ka seekord taotlus rahuldamata.

6. Viimatinimetatud määruse peale esitas V.V. kaitsja L. Olovjanišnikov erikaebuse, mis jäeti Tallinna

Linnakohtu kohtuniku 26. septembri 2003. a määrusega läbi vaatamata põhjendusel, et valitud tõkendi

asendamata jätmise määrust ei saa vaidlustada erikaebe korras.

7. V.V. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov esitas ringkonnakohtule erikaebuse Tallinna Linnakohtu

kohtuniku 19. ja 26. septembri 2003. a määruste peale.

Kaitsja palus jätkuvalt tõkendi asendamist põhjendusega, et kujunenud olukorras puudub V.V-l igasugune

võimalus vaidlustada enda edasist tähtajatut vahi all pidamist ja see on käsitatav kaitseõiguse rikkumisena.

8. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrusega tühistati linnakohtu

vaidlustatud määrused ning V.V. vabastati vahi alt.

Kohtukolleegium leidis, et linnakohtu 19. septembri 2003. a määrus, millega keelduti kautsjoni asendamisest

tõkendiga vahi all pidamine, puudutab süüdistatava huve ning ainuvõimalik viis selle vaidlustamiseks on

erikaebuse esitamine kõrgemasse kohtusse.

Kohtukolleegium märkis, et kautsjoni kohaldamisel juhindus kohus KrMK § 711 lg-st 11, mille kohaselt

kohtunik pikendab ilma uurija täiendava taotluseta süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kuni

kautsjonisumma laekumiseni kohtu deposiitarvele. Samas rõhutas kohus, et kautsjon on asendustõkend, mis

jõustub alles raha laekumise hetkel ning kuni selle ajani tuleb isiku vahi all pidamisel juhinduda KrMK §-

des 73 ja 74 sätestatust. Ringkonnakohus rõhutas, et V.V. oli kohtuistungi ajaks viibinud vahi all üle 6 kuu

ning seetõttu on vastavalt KrMK § 74 lg-le 1 vajalik tema edasiseks vahi all pidamiseks riigi peaprokuröri

või maakonna või linna vanemprokuröri taotlus. Kriminaalkolleegium sedastas, et sellist taotlust

kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Seega puudub V.V. edasiseks vahi all pidamiseks õiguslik alus ja ta

tuleb vabastada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määruses. Avaldaja palub määruse tühistada ja

saata kriminaalasi kaitsja erikaebuses taotletud asjaolu, s.o kautsjoni asendamine vahi all pidamisega, osas

samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuvea parandamise avalduse esitamise õigusliku alusena toob

prokurör esile KrMK § 711 lg 11 sätete sisu eiramise ringkonnakohtu poolt, käsitades seda

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

10. Avaldaja rõhutab, et kujunenud olukorras on õigusjõus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 11. juuni 2003. a

määrus, millega asendati tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon. Seega on V.V. isik, kelle suhtes on

kohaldatud tõkendit ning see asjaolu omakorda takistab mõne teise tõkendi kohaldamist. Samas ei ole

süüdistatav kautsjonisummat tasunud. Uurimisest kõrvalehoidumisega seotud õiguslikud tagajärjed ei ole

antud olukorras temale siduvad. Avaldaja leiab, et kujunenud olukorras ei ole V.V. suhtes sisuliselt tõkendit

kohaldatud, kehtib vaid formaalne kohustus kautsjonisumma ära tasuda. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu

määrust tühistamata ja kaitsja erikaebust uuesti läbivaatamata, ei ole võimalik lahendada küsimust V.V-le

reaalselt toimiva tõkendi kohaldamise kohta.

Kohtuistungil prokurör toetas kohtuvea parandamise avaldust selles esitatud motiividel, kaitsja aga palus

jätta avaldus rahuldamata, märkides ühtlasi, et käesolevaks ajaks on uurija valinud V.V. suhtes uue tõkendi -

allkirja elukohast mittelahkumise kohta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. KrMK §-s 66 sätestatu kohaselt on kautsjon kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille

eripära vastavalt KrMK § 711 lg 1 esimesele lausele on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana

(vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-118-02 RT III 2002, 34, 369). Põhimõtteline erisus

avaldub ka tõkendi kohaldamise algusaja suhtes. Kautsjoni puhul ei ole ainsana tõkendiliikidest olulist

tähtsust asjaolul, millal menetleja otsustas tõkendit kohaldada või millal isik osutus tõkendi kohaldajale

kättesaadavaks. Vastupidi, määravaks on asjaolu, millal tõkendialune isik ise täidab teatud tingimused - tasub

kautsjonisumma kohtu deposiitarvele. Alles pärast seda teatab maa- või linnakohtunik vastavalt KrMK § 711

lg-le 4 tõkendi vahi alla võtmine asendamisest ja kautsjoni kohaldamisest. Kuna vahi all pidamise

asendamine kautsjoniga kohtuniku määruse alusel ja kautsjonisumma tasumine on tavaliselt ajas lahutatud,

tuleb isikut kuni kautsjonisumma tasumiseni käsitada vahi all viibivana.

12. Kuna isiku põhiõiguse - õigus vabadusele - riive on sellises olukorras sama intensiivne, kui tõkendi vahi

all pidamise puhul, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et sellele isikule peavad säilima ka kõik

menetlusõiguslikud garantiid, mis on antud vahistatule.

Üheks selliseks garantiiks on KrMK § 74 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt isikut ei tohi eeluurimisel vahi all

pidada üle kuue kuu. Vaid kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib kõne alla tulla selle

tähtaja pikendamine, kuid siin on seadusandja selle erandi kohaldamise võimaldamiseks sätestanud ka

tähelepanuväärse õigusjõuga lisagarantii. Nimelt ei ole erandliku vahi all pidamise - tähtajaga üle kuue kuu -

taotlemise üle otsustamine enam vahetu menetleja pädevuses. Selle taotluse võib nüüd esitada vaid riigi

peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör.

13. Eeltoodud alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2003. a määrus põhineb seadusel ning selle muutmiseks ei ole alust.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Ilvest