3-2-1-10-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

ASA Kindlustuse AS (pankrotis) hagi Irina Luzgina vastu

omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. augusti 2003. a

otsus asjas nr 2-2/826/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ASA Kindlustuse AS (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma

Asja läbivaatamise kuupäev

12. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. augusti

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ASA Kindlustuse AS (pankrotis) esitas 29. aprillil 2002. a hagi Irina Luzgina vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas ASA Kindlustuse AS 14. septembril 1999. a sõiduauto Toyota

Carina E. 6. novembril 1999. a vormistati Riikliku Autoregistri Keskuse Harju büroos sõiduauto

omandi üleminek ASA Kindlustuse AS-lt OÜ-le Trabetta ja samal päeval viimaselt edasi OÜ-le

Tenacom. 9. detsembril 1999. a vormistati sama sõiduauto omandiõiguse üleminek OÜ-le Actegro,

kes omakorda võõrandas 12. septembril 2000. a sõiduauto I. Luzginale. 14. jaanuaril 2000. a kuulutas

Tallinna Linnakohus välja ASA Kindlustuse AS pankroti.

3. ASA Kindlustuse AS (pankrotis) leiab, et 6. novembril 1999. a läks sõiduauto hageja valdusest

välja tema tahte vastaselt, kuna ükski ASA Kindlustuse AS juhatuse liige ei andnud nõusolekut

sõiduauto võõrandamiseks. Omaniku vahetuse lepingule ei kirjutanud ASA Kindlustuse AS

esindajana alla isik, kes on seal märgitud. ASA Kindlustuse juhatuse liikme S. Net"ajevi allkiri

sõiduauto müügilepingul on võltsitud ning ta oli müügilepingu sõlmimise ajaks juhatuse liikme

ametikohalt tagasi kutsutud.

4. AÕS § 95 lg 4 kohaselt võib omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt

tema valdusest väljaläinud asja heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja omandanud

igamisega. Kostja ei ole asja omandanud igamisega, kuna ta ei ole asja heauskselt vallanud

katkematult viie aasta jooksul.

5. Kostja I. Luzgina leidis, et tema on sõiduauto heauskne omanik ja hagejal puudub alus sõiduauto

temalt välja nõuda.

6. Kolmas isik Eesti Vabariik leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna pole tõendatud, et

sõiduauto läks hageja valdusest välja tema tahte vastaselt.

7. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas 30. aprilli 2002. a määrusega hagi

tagamise abinõuna rakendatud sõiduauto Toyota Carina E käsutamise keelumärke.

8. Linnakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas 6. novembril 1999. a sõlmitud

müügilepingu alusel läks sõiduauto hageja valdusest välja tema tahte vastaselt või mitte. Hageja ei

suutnud tõendada, et auto läks tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Hageja on juriidiline isik,

kelle tahet väljendab seadusjärgse esindaja tahe. 1999. a oktoobris-novembris oli vaidlusalune

sõiduauto nii omaniku juhatuse liikme kui ka teiste töötajate valduses ja kasutuses ning faktilise

võimu all. Vaidlusalust sõiduautot kasutas hageja töötaja S. Kljubin.

9. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud, et sõiduauto läks hageja valduses välja tema tahte

vastaselt. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas sõiduauto müügilepingule kirjutas alla hageja

esindaja. Ainuüksi hageja seadusliku esindaja allkirja võltsimine ei tõenda valduse ülemineku

tahtevastasust.

10. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada.

Linnakohtule ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks ja mis kinnitaks sõnaselgelt, et

hageja oleks avaldanud soovi lõpetada omandiõigus sõiduautole ja anda sellega sõiduauto valdus üle.

Omaniku esindaja allkirja võltsimine võõrandamise lepingul on käesoleva vaidluse lahendamisel

olulise tähtsusega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Tallinna Ringkonnakohus muutis 29. augusti 2003. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendavat osa,

jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

12. Hagi on esitatud AÕS § 95 lg 4 alusel, mille järgi on omanikul õigus temalt varastatud, kadunud

või muul viisil tema tahte vastaselt valdusest väljaläinud asi heauskselt valdajalt välja nõuda.

Linnakohus tuvastas, et kostja on heauskne valdaja. Seega tuli hagejal tõendada hagi aluseks olevat

asjaolu - asja väljumist hageja valdusest tema tahte vastaselt.

Hageja esitas tõendid, mille kohaselt kirjutas hageja nimel sõiduauto võõrandamise lepingule

6. novembril 1999. a alla selleks mittevolitatud isik. Lepingule kirjutati alla sellise isiku nimi, kes ei

olnud äriühingu seaduslik esindaja, ning lepingus hageja esindajana märgitud isik ei ole tegelikult

lepingule alla kirjutanud.

13. Omandi ülemineku tahtevastasuse tõendamisel omab tähtsust asjaolu, mis viisil on asi väljunud

omaniku valdusest. Kuid ainuüksi võõrandamise lepingul olev võltsitud allkiri ei tõenda asja

väljumist omaniku valdusest tema tahte vastaselt.

14. Sõiduauto võõrandamise lepingu sõlmisid OÜ Trabetta ja ASA Kindlustuse AS 6. novembril

1999. a. ASA Kindlustuse AS pankrot kuulutati välja 14. jaanuaril 2000. a. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud avalduse oma sõiduauto leidmiseks või vaidlustanud

võõrandamise lepingu enne pankroti väljakuulutamist. Tõendatud on hageja soov sõiduauto

võõrandada. Seega leidis linnakohus põhjendatult, et ainuüksi võõrandamise lepingul oleva allkirja

võltsitus ei tõenda sõiduauto väljumist omaniku valdusest viimase tahte vastaselt.

15. Asjaolu, et 6. novembril 1999. a sõlmiti ka järgnev müügileping, millega müüdi sõiduauto edasi

OÜ-le Tenacom, võib küll näidata soovi tekitada heauskset omandamist ning pankrotimenetluse

korral pankrotivara hulka vähendada, kuid see ei tõenda, et see toimus omaniku, keda äriühingu

puhul esindab seaduslik esindaja, tahte vastaselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

16. Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes leidis, et AÕS § 95 lg-s 4 sätestatud asjaolu esinemine, s.o

asja väljumine omaniku tahte vastaselt tema valdusest, on tõendatud.

17. Puuduvad dokumendid ja asjaolud, mis kinnitaksid üheselt, et hageja avaldas soovi omandiõigus

lõpetada ja anda sõiduauto valdus üle. Omaniku esindaja allkirja võltsimine müügilepingul omab

olulist tähtsust. Tõendatud ei ole, et mõni ASA Kindlustuse AS seaduslik esindaja oleks andnud

sõiduauto valduse üle OÜ-le Trabetta hageja tahte kohaselt. Allkirja võltsimisega on saavutatud

olukord, kus hageja kaotas oma tahte vastaselt valduse sõiduautole, avaldamata selleks seadusega

ettenähtud korras tahet.

18. Kuna hageja ei ole andnud oma nõusolekut sõiduauto võõrandamiseks ega ka valduse

üleandmiseks, siis võib väita, et auto on läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja ning

AÕS § 95 lg 4 alusel võib hageja heauskselt valdajalt vallasasja välja nõuda.

19. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

21. Kohtud on õigesti leidnud, et hageja pidi tõendama vaidlusaluse sõiduauto väljaminekut hageja

valdusest tema tahte vastaselt.

1. juulini 2003. a kehtinud AÕS § 95 lg 3 esimene lause sätestas, et heauskset omandamist ei toimu,

kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja

läinud. Nimetatud sätte rakendamiseks peab hageja tõendama, et asi, mis asub kostja valduses, on

hageja valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. AÕS § 95 lg 3 mõtte kohaselt eeldatakse, et valdus

lõppeb hageja tahte kohaselt.

22. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 ei tohi kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, otsust rajada

asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Hageja on esitanud kõnealuse sõiduauto

väljaandmise nõude, tuginedes asjaoludele, et ta ei olnud nõus sõiduautot võõrandama ning et

sõiduauto võõrandas volituseta isik.

23. Kohtud on õigesti leidnud, et üksnes hageja esindajana sõiduauto müügilepingule alla kirjutanud

isiku allkirja võltsimine müügilepingul ei tõenda, et sõiduauto läks hageja valdusest välja tema tahte

vastaselt.

Kuivõrd vallasjasja heauskne omandamine ongi AÕS § 95 lg 1 kohaselt võimalik juhul, kui puudub

asja omaniku nõusolek asja võõrandamiseks, siis ei saa olla hagi rahuldamise aluseks üksnes hageja

viidatud asjaolu, et ta ei soovinud sõiduautot müüa.

Vallasasja võõrandamine tehinguga, mis on tühine võõrandaja esindajal volituse puudumise tõttu, ei

tähenda iseenesest seda, et vallasasi läheb selle omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt.

24. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et vallasasja selle omaniku tahte vastaseks

väljaminemiseks omaniku valdusest kõnealuses tähenduses võib muuhulgas pidada ka seda, kui

valduse teenija annab asja teise isiku faktilise võimu alla ilma omaniku nõusolekuta. Hageja ei ole

hagi alusena märkinud ega tõendanud nimetatud liiki asjaolu.

H. Jõks, J. Luik , T. Tampuu