3-3-1-4-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-4-04

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Vaike Raudsepa kaebused Tallinna linna poolt tekitatud kahju

hüvitamise ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 19. märtsi 2001. a

otsuse nr 12039 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri

2003. a määrus haldusasjas nr 2-3/743/03

Menetluse alus Riigikohtus

Vaike Raudsepa erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Vaike Raudsepa erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3/743/03 ja

Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrus haldusasjas nr 3-143/03.

Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Vaike Raudsepa taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

21. novembri 1994. a otsusega nr 4237 loeti Tallinnas Tina tn 18 ehitised ja maa omandireformi

objektiks ja tunnistati selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Ivar Särgava. Otsus

asendati 19. märtsil 2001 samasisulise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 12039, mille

punktiga 3 varasem otsus tühistati. Vaike Raudsepp, kes elab üürnikuna Tina tn 18-8 asuvas korteris,

esitas Tallinna Halduskohtusse kaebused, milles palus Tallinna linnalt tema kasuks mõista välja

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ülalnimetatud õigusvastastest otsustest tuleneva erastamise

võimaluse kaotamisega tekitatud kahju.

2. Tallinna Halduskohus jättis oma 20. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-143/03 Vaike

Raudsepa kaebused rahuldamata. Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks Tallinna Halduskohtu kantselei

kaudu 20. juunil 2003 kell 15.00. Märge kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ja koha kohta sisaldus

Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a istungi protokollis, millele kirjutasid alla nii V. Raudsepp kui

ka tema esindajad Kristiina Tammoja ja vandeadvokaat Sulev Raudsepp.

V. Raudsepa esindaja K. Tammoja tuli kohtuotsusele järele 20. juunil 2003 kell 16.25, kuid kohtu

kantselei oli juba suletud ja kohtuotsuse ärakirja ta seetõttu ei saanud. Tallinna Halduskohtu kantselei

lahtiolekuajaks oli alates maist olnud 9.00-16.00. V. Raudsepp käis kohtuotsuse ärakirja küsimas

25. juuni hommikul, kus talle teatati, et ärakiri saadeti temale posti teel 20. juunil 2003. V. Raudsepp

täiendavat huvi lahendi vastu ei tundnud, leppides selle saamisega posti teel. Kohtuotsuse ärakirja

saatis Tallinna Halduskohus tegelikult välja 25. juunil 2003 ning see saadeti V. Raudsepa esindajale

S. Raudsepale.

3. Teadet apellatsioonkaebuse esitamise kohta V. Raudsepp 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse

kuulutamist ei esitanud. V. Raudsepp esitas Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2003. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, mille postitas 19. juulil 2003. Kaebusele lisas ta taotluse apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmiseks ja apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtaja ennistamiseks.

V. Raudsepp leidis, et esinesid mõjuvad põhjused tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt

vandeadvokaat S. Raudsepa haigusest tingitud eemalviibimisest sai V. Raudsepp kohtuotsuse ärakirja

kätte alles 15. juulil 2003.

4. Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrusega haldusasjas 3-143/03 jäeti V. Raudsepa

taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastati

apellatsioonkaebus selle esitajale. Kohus leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud ise näitama üles

suuremat huvi kohtuotsuse ärakirja saamiseks või toimikuga tutvumiseks, millest oleks selgunud ka

ärakirja saatmine kaebuse esitaja esindajale. Kaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi saada kohtu

kantseleist kohtuotsuse ärakirja ning esitada tähtaegselt kohtule teade apellatsioonkaebuse esitamise

kohta. Kaebuse esitaja hooletus kohtuotsuse ärakirja saamisel ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

5. Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määruse peale esitas V. Raudsepp erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-

2/743/03 jäeti V. Raudsepa erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a

määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tähtaja ennistamiseks puudus põhjus.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva

jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse

võib esitada üksnes teate esitanud isik. Kui teadet ei esitata, jõustub esimese astme kohtu otsus 11.

päeval pärast otsuse kuulutamist. Seega tähendab teate esitamise tähtaja rikkumine ühtlasi

apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist.

Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuajad on avalikustatud internetis kohtu koduleheküljel ja

kohtu ruumides ning kaebajal ja tema esindajatel oli võimalik juba kohtuistungi järgselt selgitada, mis

kellaajani on võimalik otsust teatavaks tegemise päeval kätte saada. Seepärast ei saa

lahtiolekuaegadest teadlikuks mitteolemist lugeda kohtu poolseks tegematajätmiseks.

Samas leidis ringkonnakohus, et halduskohus eksis, kui ei andnud V. Raudsepale otsuse ärakirja

25. juunil 2003 ja kohus teatas V. Raudsepale otsuse ärakirja postitamise ebaõige kuupäeva (20. juuni

2003 asemel postitati ärakiri 25. juunil 2003). Kaebajale ei saa süüks panna, et ta ei hakanud

täiendavalt uurima otsuse sisu, uskudes, et saab selle kohe posti teel. Kui kaebuse esitaja oleks

teadnud, et otsuse ärakiri saadeti tema esindajale S. Raudsepale, oleks ta viimase haigusest teades

ilmselt teisiti käitunud. Ringkonnakohus märkis, et tulenevalt advokaadi haigusest on tõenäoline, et

kaebaja otsuse sisust enne 15. juulit 2003 teada ei saanud, kuid üle kolme nädala otsuse posti teel

saabumist oodates käitus V. Raudsepp tavapärast posti liikumist arvestades omalt poolt

ebamõistlikult, kui ei pöördunud enam hiljem ühelgi viisil kohtu poole otsuse ärakirja saamiseks.

Ringkonnakohus leidis lõppjäreldusena, et Tallinna Halduskohtu kantseleist ei väljastatud kaebuse

esitajale küll otsuse ärakirja 25. juunil 2003 ning anti temale ka ebaõiget informatsiooni otsuse

postitamise kohta, kuid see ei saanud tingida apellatsioonkaebuse esitamisest teatamisega hilinemist

ligi kolm nädalat. Kohus lisas, et ka 15. juulil 2003 otsusest teada saades ei esitanud kaebaja koheselt

apellatsiooniteadet, vaid esitas apellatsioonkaebuse alles 19. juulil 2003. Ajavahemik otsuse

jõustumise ja apellatsioonkaebuse esitamise vahel on liiga pikk, et tähtaja möödalaskmist üksnes

kohtu tegevuses esinenud puudustega põhjendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. V. Raudsepa erikaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2003. a määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2003. a määrus ning teha asjas uus määrus,

millega ennistada V. Raudsepa apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse esitaja leiab, et

tähtaja möödalaskmine toimus kohtu süül, kuna kaebuse esitajat ei olnud hoiatatud kohtu kantselei

lühematest lahtiolekuaegadest, mistõttu ei saanud tema esindaja otsuse ärakirja kätte 20. juunil 2003.

Samuti teatati 25. juunil 2003 kaebuse esitajale, et otsus saadeti temale posti teel 20. juunil 2003,

kuigi tegelikult saadeti otsus alles 25. juunil 2003 tema esindajale, kes haiguse tõttu sai otsuse

ärakirja kätte 15. juulil 2003.

Erikaebuse esitaja ei ole nõus ringkonnakohtu käsitlusega, et tema esitatud apellatsiooniteate

esitamise tähtaja ennistamise taotlus on olemuselt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlus, kuna viimase esitamise tähtaeg ei olnud veel möödunud. Samuti ei pea V. Raudsepp õigeks,

et tema või tema mittejuristist esindaja K. Tammoja pidanuksid olema teadlikud kohtu kantselei

lahtiolekuaegadest. Kaebuse esitaja esindaja eeldas, et kohtuotsuse ärakirja saab kätte tööpäeva

lõpuni, s.o kella 17.00-ni.

Lisaks ei nõustu erikaebuse esitaja ringkonnakohtu seisukohaga, et ta neli päeva põhjendamatult

viivitas ka pärast otsuse ärakirja saamist 15. juulil 2003 ega esitanud koheselt apellatsiooniteadet,

vaid alles 19. juulil 2003 apellatsioonkaebuse. V. Raudsepp on seisukohal, et kuna teate esitamise

tähtaeg oli mööda läinud, puudus teate esitamiseks igasugune mõte, mistõttu ta esitas kaebuse ja ühes

sellega teate esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

8. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et erikaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisele järgnevast päevast ning kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub esimese astme kohtu

otsus 11. päeval pärast otsuse kuulutamist. Teate esitamise tähtaja rikkumine tähendab

apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist. Ekslik on kaebuse esitaja arvamus, et mittejuristist

esindaja puhul on esindajal õigus eirata oma esindusest tulenevaid kohustusi. Kaebuse esitaja pidi

arvestama 10-päevase apellatsiooniteate esitamise tähtajaga ja ilmutama ise hoolsust, et enne

nimetatud tähtaja saabumist otsus kätte saada.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg 1 kohaselt kuulutatakse halduskohtu otsus

kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi

lõppu ning kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise

aja ja koha. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a istungil teavitas kohus protsessiosalisi, et

kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. juunil 2003 kell 15.00 kohtu kantselei kaudu.

Kohtuistungil viibisid nii V. Raudsepp kui ka tema mõlemad esindajad, kes kirjutasid alla ka

kohtuistungi protokollile, milles sisaldus märge kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja koha kohta.

10. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et tema mittejuristist esindaja ei pidanudki kohtuotsuse

ärakirjale järele minnes teadma Tallinna Halduskohtu kantselei lahtiolekuaegu. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 83 lg 4 kohaselt on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta

esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole. HKMS § 15 lg 2

kohustab protsessiosalist kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Heausksuse nõue kehtib ka

protsessiosalise esindaja suhtes. Sellest tulenevalt oli V. Raudsepa esindaja K. Tammoja kohtuotsuse

ärakirjale kohtuistungil teatatust erineval ajal järele minnes kohustatud selgitama välja, kas tal ikka

on võimalik sellel ajal otsuse ärakirja kohtu kantseleist kätte saada. Antud juhul ei oma tähtsust, et

K. Tammoja ei ole jurist.

11. HKMS § 15 lg 1 loetleb protsessiosalise õigusena muuhulgas õigust saada eraldi dokumendina

vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. HKMS § 28 lg 2 näeb ette, et protsessiosalised võivad

soovi korral saada kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtu kantseleist pärast selle kuulutamist või

avalikult teatavakstegemist.

12. V. Raudsepp käis 25. juunil 2003 Tallinna Halduskohtu kantseleis küsimas kohtuotsuse ärakirja,

kus talle selgitati, et ärakiri on temale juba saadetud posti teel. HKMS § 28 lg 2 ei piira

protsessiosalise õigust kohtulahendi ärakirjade saamiseks. Riigikohtu halduskolleegium nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et protsessiosalisele tuleb tema sellekohase soovi avaldamise korral

kohtuotsuse ärakiri anda sõltumata asjaolust, kas ärakiri oli talle posti teel saadetud või mitte.

13. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ka ringkonnakohtu selle seisukohaga, et kuna halduskohtu

kantseleist teatati V. Raudsepale 25. juunil 2003, et kohtuotsuse ärakiri saadeti temale posti teel

20. juunil 2003, ei saa temale süüks panna, et ta saadud informatsiooniga leppis ja postiga saadetavat

ärakirja ootama jäi. Samas leidis ringkonnakohus, et ebamõistlik oli erikaebuse esitaja poolt ärakirja

ootamine ligi kolm nädalat ilma täiendavate omapoolsete sammude astumiseta selle saamiseks, kuna

ta pidi arvestama ka apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtajaga.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et käesolevas haldusasjas oli V. Raudsepal küll kaks lepingulist

esindajat, kuid ta võttis kohtumenetlusest osa ka isiklikult. Halduskohus saatis kohtuotsuse ärakirja

üksnes vandeadvokaat S. Raudsepale. Kuna V. Raudsepp käis ise kohtu kantseleist ärakirja küsimas,

oleks halduskohus pidanud ärakirja siiski andma ka isiklikult temale. Seda V. Raudsepale 25. juunil

2003 halduskohtu kantselei poolt ka lubati, viidates, et otsus saadeti temale posti teel. Kuna

V. Raudsepp ei saanud kohtuotsuse ärakirja kätte enne 15. juulit 2003 ning ärakirja puudumine

takistas tal HKMS § 31 lg-s 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul hinnata kohtuotsuse edasikaebamise

vajadust ja apellatsioonkaebuse esitamise soovist kohtule teatada, siis tuleb V. Raudsepa viivitus

apellatsioonkaebuse esitamisest teatamisel lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et juhul, kui kohus on protsessiosalist üheselt teavitanud, et kohtulahendi

ärakiri saadeti temale posti teel, ei saa isikult nõuda, et ta peab ise hoolitsema ärakirja õigeaegse

kohalejõudmise eest. Siiski ei või protsessiosaline oodata kohtuotsuse ärakirja omapoolset huvi üles

näitamata ebamõistlikult pikka aega. Asjaolusid arvestades ei saa aga käesoleval juhul V. Raudsepa

viivitamist apellatsioonkaebuse esitamisega pidada ebamõistlikuks, mistõttu tuleb

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

14. Riigikohtu halduskolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et kohtud lähtusid õigesti

V. Raudsepa 19. juuli 2003. a taotlusest kui apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlusest.

HKMS § 31 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud halduskohtule

kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavaks tegemisest

arvates. HKMS § 31 lg 5 võimaldab üksnes teate esitanud isikul esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul kaevatava kohtuotsuse kuulutamisest või teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisest ei pea teatama, kui kaebus esitatakse teate esitamise tähtaja jooksul. Kui 10 päeva jooksul

teadet või kaebust ei esitata, siis otsus jõustub ning menetlusosaline minetab õiguse otsuse

vaidlustamiseks. Erandina on vaidlustamine võimalik juhul, kui kohus mõjuval põhjusel ennistab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja.

15. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse

ulatuses ning seejuures ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Riigikohtu

halduskolleegium märkis 13. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-66-00, et HKMS § 19 lg-s 7

sätestatu, mille järgi halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste

puhul. Seega peab kohus HKMS § 19 lg-st 7 tulenevalt juhinduma mitte protsessiosalise esitatud

taotluse sõnastusest, vaid lähtuma protsessiosalise tegelikust tahtest. Kuna halduskohtumenetluse

eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse, tuleb eeldada sellise taotluse esitamist, millega on

võimalik halduskohtumenetluses kaitsta isiku õigusi. Seetõttu ei saa protsessiosalise tahe olla

suunatud sellise menetlusliku õiguse kasutamisele, mida seadusest ei tulene.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb V. Raudsepa erikaebus rahuldada ning tühistada ringkonnakohtu ja

halduskohtu määrused. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue määruse, millega rahuldab

V. Raudsepa 19. juuli 2003. a taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann