Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-5-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.5.04.26 AI generated

3-1-1-5-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-5-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tervisekaitseinspektsiooni vaneminspektor Galina Grüning koostas 12. märtsil 2003. a X AS-le (praegu X AS) väärteoprotokolli selle kohta, et aktsiaselts ei informeerinud tervisekaitsetalitust alates 3 märtsist 2003. a

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-5-04 · Riigikohus: väärteoprotokoll ja otsus tehti samal päeval. Selles näeb kohtuvälise menetleja esindaja formaalset rikkumist.

Keywords

AI generated
revival of benefit claim case of personal hardship housing crisis suspension of insurance benefits indigence withdrawal of social benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-5-04

Otsuse kuupäev

28. jaanuar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

X AS väärteoasi Rahvatervise seaduse § 181 lg 2

järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Ida-Viru Maakohtu 24. septembri 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-135/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuvälise menetleja Tervisekaitseinspektsiooni

esindaja vandeadvokaat Jaak Oja kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. jaanuar 2004. a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 24. septembri 2003. a kohtuotsus X AS väärteoasjas Rahvatervise

seaduse § 181 lg 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tervisekaitseinspektsiooni vaneminspektor Galina Grüning koostas 12. märtsil 2003. a X AS-le (praegu X

AS) väärteoprotokolli selle kohta, et aktsiaselts ei informeerinud tervisekaitsetalitust alates 3 märtsist 2003. a

kaheksa elumaja veega varustamise lõpetamisest, s.o olukorrast, mis võib halvendada inimeste tervist ja

elukeskkonda. Sellega pandi toime Rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) § 181 lg-s 2 kirjeldatud väärtegu.

Samal päeval tehtud otsusega karistati aktsiaseltsi RTerS § 181 lg 2 alusel 10 000 krooni suuruse

rahatrahviga.

2. Tervisekaitseinspektsiooni otsuse peale esitas X AS Ida-Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada.

Kaebuse kohaselt teadis Tervisekaitseinspektsiooni Ida-Virumaa osakond korterelamute veega varustamise

lõpetamisest hiljemalt 6. märtsil 2003. a. Ühtlasi viidati menetlusnormide rikkumistele - väärteoprotokollis ei

ole toodud ära viidet seaduse sättele, mida rikuti, ning menetlusalusele isikule ei jäetud võimalust vastulause

esitamiseks.

3. Ida-Viru Maakohus tegi 24. septembril 2003. a motiveerimata kohtuotsuse, millega tühistas kohtuvälise

menetleja otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja vandeadvokaat Jaak Oja teatas 1. oktoobril 2003. a kirjalikult, et

Tervisekaitseinspektsioon soovib esitada kassatsioonkaebust.

Kohus leidis, et kassatsiooniteade tuli esitada hiljemalt 30. septembril 2003. a, seega esitati teade hilinenult,

mistõttu kohus ei pea tegema motiveeritud kohtuotsust. Sellest informeeris kohus ka kohtuvälist menetlejat.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Kohtuvälise menetleja esindaja vandeadvokaat Jaak Oja esitas maakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse,

milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist ilma menetlusaluse

isiku olukorda raskendamata.

Kassaator on seisukohal, et maakohus arvutas tähtaega valesti, lugedes tähtaja hulka ka kohtuotsuse tegemise

päeva. Ühtlasi leitakse, et ainetud on maakohtule esitatud kaebuses toodud väited, mille kohaselt

menetlusalune isik ei teadnud, millise sätte rikkumises teda süüdistatakse. Kaebuses nenditakse ühtlasi, et

isikule ei antud võimalust vastulause esitamiseks 15 päeva jooksul väärteoprotokolli koostamisest, kuna

väärteoprotokoll ja otsus tehti samal päeval. Selles näeb kohtuvälise menetleja esindaja formaalset rikkumist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Ida-Viru Maakohtu 24. septembri 2003. a otsus tuleb tühistada

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

6.1 VTMS § 135 lg 3 p 4 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama maa- või linnakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on käsitlenud väärteomenetluse tähtaegade arvutamise küsimust põhjalikult

9. detsembril 2003. a väärteoasjas nr

3-1-2-2-03 tehtud kohtuotsuses (RT III 2004, 1, 3). Kriminaalkolleegium märgib, et hoolimata VTMS § 135

lg 3 p-s 4 kasutatud sõnadest "alates kuulutamisest" ei ole alust lugeda tähtaja hulka päeva, millal kohtuotsus

või selle lõpposa kuulutati. Seda põhjusel, et tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 kuulub ka väärteomenetluses

kohaldamisele KrMK § 85 lg 1, mille kohaselt ei arvestata tähtaegade arvutamisel tähtaja hulka seda tundi

ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust.

6.2 VTMS § 135 lg-st 5 tulenevalt märgitakse kohtuotsuses üksnes selle sissejuhatuse ja lõpposa

kohustuslikud andmed (VTMS § 109 ja § 111), kui kõik menetlusosalised loobusid kassatsiooniõigusest või

kui ükski neist ei teatanud ettenähtud tähtajaks kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

6.3 Kõnealusel juhul kuulutas maakohus kohtuotsuse lõpposa 24. septembril 2003. a. Kohtuväline menetleja

teatas kohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 1. oktoobril 2003. a, seega VTMS § 35 lg 3

p-s 4 ettenähtud seitsmepäevase tähtaja viimasel päeval. Seetõttu tuli kohtul vormistada kohtuotsus, mis

sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (VTMS § 110). Maakohus seda aga teinud ei ole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et sellega on maakohus jätnud oma otsuse põhistamata, mis VTMS

§ 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

7. Seoses kassatsioonkaebuses esitatud väidetega materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta, märgib

Riigikohtu kriminaalkolleegium, et olukorras, kus kasseeritavas kohtuotsuses pole märgitud kohtu tuvastatud

asjaolusid ega tõendeid ja otsuses ei sisaldu vähimaidki motiive, ei saa Riigikohtu kriminaalkolleegium teha

järeldusi materiaalõiguse õigest või ebaõigest kohaldamisest maakohtu poolt.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Ida-Viru Maakohtu 24. septembri 2003. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks Ida-Viru Maakohtule.

Ott Järvesaar,

Hannes

Kiris,

Peeter Vaher