3-3-3-1-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-3-1-04

Otsuse kuupäev

26. jaanuar 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Sokotra kaebus OÜ Vara ja Hooldus erastamistoimingute

sooritamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2003. a määrus haldusasjas

nr 3-430/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Anatoli Vinograi avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kohtuvea parandamise avaldus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-430/2003 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Sokotra kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti kohustada osaühingut Vara ja Hooldus

sooritama Tallinnas Lembitu 7 asuva hoone keldrikorruse mitteeluruumide erastamistoimingud.

2. Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-43/2003 kinnitati AS

Sokotra ja OÜ Vara ja Hooldus vahel 5. septembril 2003 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt OÜ Vara

ja Hooldus kohustub erastama AS-le Sokotra Tallinnas Lembitu 7 elamu keldrikorrusel asuvad

mitteeluruumid suurusega 223,1 m2 pärast Lembitu 7 elamus asuvate korterite juurde kuuluvate

mõtteliste osade ümberarvestuse registreerimist hooneregistris.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

3. Anatoli Vinograi avalduses kohtuvigade parandamiseks palutakse halduskohtu määrus

tühistada. Avalduse põhjendused on järgmised:

a) kohus on vaidlustatava määrusega siduvalt kindlaks teinud asjaolud, mis mõjutavad avaldaja

õigusi, ilma teda menetlusse kaasamata. A. Vinograi on Lembitu 7 elamus asuva korteri omanik.

Kohus on kokkuleppe kinnitamisel tuvastanud, et OÜ Vara ja Hooldus on kohustatud subjekt elamus

asuvate mitteeluruumide suhtes. Avaldaja leiab, et elamus ei ole erastamata ruume. Keldriruumid on

korteriomanike kaasomandis. Kinnitatud kokkuleppega kohustatakse osaühingut Vara ja Hooldus

teostama toiminguid avaldajale kuuluva vara suhtes - koostama ümberhindamisakt, registreerima

ümberarvestuse hooneregistris, erastama mitteeluruumid ja seega vähendama kaasomanike mõttelisi

osi elamus;

b) 7. oktoobril 2003 sai avaldaja teatise, et elamus toimub eluruumide mõtteliste osade

ümberarvestus. Teatise kohaselt on ümberarvestamise tulemusena avaldaja korterile vastava mõttelise

osa suurus elamus vähenenud 585/5590-lt 585/58181-le. Avaldaja on ümberhindamisakti peale

esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule. Selles haldusasjas koostatud 4. novembri 2003. a määruse

kohaselt ei pea kohus võimalikuks lahendada kaebust ilma, et ta ei arvestaks jõustunud

kohtulahendiga käesolevas asjas;

c) HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on halduskohtumenetluses kaasatud isikuks muuhulgas kolmas isik,

kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 81

lg 1 p 2 kohaselt võib jõustunud kohtumääruses kohtuvea parandamist nõuda isik, kelle õiguste ja

kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud.

4. OÜ Vara ja Hooldus vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leitakse, et avalduse

rahuldamiseks puudub alus. Seda seisukohta põhjendatakse järgmiselt:

a) AS Sokotra ning OÜ Vara ja Hooldus sõlmisid käesolevas haldusasjas kokkulepe, sest Tallinna

Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusega tsiviilasjas nr II-2/1190/01 tuvastati, et 3. märtsi

1997. a lepingust nr 152, mille alusel AS Sokotra erastamisele kuuluvaid mitteeluruume kasutab,

tulenevad õigused ja kohustused ei ole üleantavad Lembitu 7 Korteriühistule. Samuti märgiti

tsiviilasjas tehtud otsuses, et lepingu objektiks oleva mitteeluruumi omanikuks on OÜ Vara ja

Hooldus õiguseellane AS Elumaja. Seda kordas ka jõustunud Tallinna Linnakohtu 11. juuni 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2/4/220-6832/02;

b) avaldaja kuulub Lembitu 7 Korteriühistu juhatusse. Kohtuvigade parandamise avaldusele lisatud

kinnistamisavaldus korteriomandite seadmiseks ei ole esitatud heas usus. OÜ Vara ja Hooldus on

esitanud vastavale avaldusele vastuväited ning kinnistamisavalduse punktidest 2.7 ja 2-9 nähtub, et

notar on selgitanud avaldajale, et inventariseerimisplaanidel on 223,1 m2 suuruste mitteeluruumide

tähistamine, võib saada takistuseks kinnistamisavalduse rahuldamisel;

c) kohus ei ole vaidlustatud määrusega loonud uut reaalosa elamus, vaid tuvastanud mitteeluruumina

erastamisele kuuluva 223,1 m2 suuruse ruumi. Mitteeluruumidena erastamisele kuuluvad ruumid ei

saa kuuluda korteriomanikele. Avaldaja ei ole neid mitteeluruume omandanud. Seda kinnitavad

Lembitu 7 korterite osas sõlmitud ostu-müügi lepingud, kus punktidest 1; 3.4 ja 1.1 nähtub, et

mitteeluruum ei kuulu korteriomaniku mõttelise osa hulka. Ka Tallinna Hooneregistri 17. detsembri

2003. a teatisest nähtub, et hoone keldrikorrusel asuvad AS-le Sokotra erastamisele kuuluvad

mitteeluruumid.

5. A. Vinograi 16. detsembri 2003. a kirjas Riigikohtule selgitatakse, et vastustaja poolt viidatud

kohtulahend ei puuduta vaidlusaluseid pindu (kohvik, saunaruum), vaid laopindu, mis ei olnud

vaadeldava kohtuvaidluse esemeks.

6. Kaebuse esitaja AS Sokotra vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele palutakse jätta

kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et kaasatavate isikute ringi

määratlemine võib olla keeruline juhtudel, kus korteriomanike arv on üle kuuekümne. Sellistel

puhkudel on isikute kaasamine kohtu otsustus, kusjuures välistatud ei ole menetlusökonoomikast

lähtuv tõenditele eelhinnangu andmine. OÜ Vara ja Hooldus õiguseellase teatisest nähtub, et kaebuse

esitaja on õigustatud vaidlusaluseid mitteeluruume erastama. A. Vinograi ei ole seda haldusakti

vaidlustanud, kuigi ta oli juba hiljemalt 2000. a teadlik, et mitteeluruumid on otsustatud erastada.

Seetõttu on ta minetanud võimaluse vaielda teemal, kas mitteeluruumid peaks kuuluma

korteriomandi mõtteliste osade hulka. A. Vinograi on esindaja kaudu teadlikult esitanud valeandmeid,

nagu oleks vaidlusaluste ruumide näol tegemist laopindadega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib

nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes kohtuotsus tehti.

HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kohtumenetlusse kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse

otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. See säte on imperatiivne ega anna kohtule

võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. Samuti ei mõjuta isiku menetlusse

kaasamise kohustust võimalike kolmandate isikute arv. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade

parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas määrus, millega kinnitati AS Sokotra ja OÜ Vara

ja Hooldus vaheline kokkulepe, on käsitatav "kohtuotsusena" A. Vinograi suhtes ja kas vaidlustatud

määrusega lõpetatud asja arutamisel võidi otsustada tema õiguste üle.

8. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, kas poolte kokkuleppe kinnitamise

ja asja lõpetamise määrus saab üleüldse puudutada asjasse kaasamata isiku õigusi. Kinnitatud

kokkuleppest tulenevad otsesed õigused ja kohustused vaid selle sõlminud protsessiosalistele.

Määrus, millega kokkulepe kinnitatakse, ei ole iseenesest siduv kolmandale isikule, keda

protsessiosalisena menetlusse ei kaasatud. HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend

täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

ei saa asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, vaidlustada teises

haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või

protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.

Seega, kui jõustunud kohtulahend või sellega kinnitatud kokkulepe kohustab vastustajat sooritama

mingi toimingu, siis võib kohtumenetlusse kaasamata kolmas isik vaidlustada selle toimingu, kui see

rikub tema õigusi. Väär on seega seisukoht, et käesolevas asjas vaidlustatud halduskohtu määrus

takistab avaldajal teises asjas vaidlustada mõtteliste osade ümberhindamise akti.

9. Eelnev järeldus ei välista aga kohtuvigade parandamise avalduse esitamist. Võimalus vaidlustada

kohtulahendi alusel sooritatav haldustoiming ei takista kohtuvigade parandamise avalduse esitamist,

vastasel juhul oleks HKMS § 81 lg 1 p 1 sisutu. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks piisab

sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku

õigusi.

10. HKMS § 21 lg 4 teise lause kohaselt ei kinnita kohus kokkulepet, mis on vastuolus seadusega.

Seadusega on vastuolus ka säärane kokkulepe, mis kohustab vastustajat sooritama kolmanda isiku

õigusi rikkuvaid toiminguid.

A. Vinograi õiguste rikkumist ei välista see, et nii kaebuse esitaja ja vastustaja ühiselt leiavad, et

A. Vinograi ei ole vaidlusaluse keldriruumi kaasomanik. Seda ei saa välistada ka Tallinna Linnakohtu

ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsused. Vastustaja poolt esitatud nende kohtuotsuste

ärakirjade kohaselt ei olnud A. Vinograi nendes asjades menetlusosaline. Teiseks ei olnud nendes

asjades vaidluse esemeks A. Vinograi omandiõigus keldriruumide üle, vaid keldriruumidega

seonduvate õiguste ja kohustuste üleminek OÜ Vara ja Hooldus õiguseellaselt AS-lt Elumaja

Lembitu 7 Korteriühistule. Tallinna Linnakohtu 18. mai 2001. a otsusega, mis jäeti jõusse Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a otsusega, leiti, et Lembitu 7 Korteriühistu ei

ole tõendanud, et ta oleks elamu keldrikorrusel asuva 247 m2 suuruse ruumi omanik. Hagi jäi

rahuldamata, sest korteriühistu õigusi ei olnud rikutud. See ei välista, et korteriomanikud oleksid

keldriruumide kaasomanikud ja et nende õigusi oleks rikutud. AS Elumaja omandiõigust nende

otsustega ei tuvastatud. Kohus üksnes osundas, et hooneregistri tõendi kohaselt on AS Elumaja

keldriruumide omanikuks (lk 2). Omapoolset hinnangut linnakohus sellele küsimusele ei andnud.

Kolmandaks on kolmanda isiku ja vastustaja vahel vaidlus ka selles küsimuses, milliste ruumide

kohta viidatud lahendid tsiviilasjades tehti.

11. Vastuses Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusele väidab OÜ Vara ja Hooldus, et "Lembitu 78

asuvad eluruumid olid 100%-liselt erastatud 1996. aasta lõpuks" ja et "[k]aebaja kasutuses olevad

keldriruumid olid ja on abiruumid, mis on erastatud eluruumide juurde kuuluva muu osana elamust"

(tl 42).

Vaidlustatud määruses ei ole nimetatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vastustaja poolt varem

esitatud väide keldriruumide omandiõiguse kohta on ebaõige. Kinnitatud kokkuleppes on küll

mainitud Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a otsust ja Tallinna Linnakohtu 11. juuni

2003. a otsust, nende otsuste ärakirju aga toimikus ei ole. Kohus ei oleks tohtinud kinnitada

kokkulepet ilma selle seaduslikkust kontrollimata. A. Vinograi võimalikku omandiõigust

keldriruumidele ei saanud lõpetada ka OÜ Vara ja Hooldus õiguseellase väidetav otsus ruumide

erastamise kohta.

12. Menetlust ei oleks käesolevas asjas tohtinud ilma A. Vinograid menetlusse kaasamata lõpetada ka

seetõttu, et talle tuli enne kokkuleppe kinnitamist anda võimalus esitada tõendeid oma väidetava

omandi kohta ja vastuväiteid sõlmitud kokkuleppe seaduslikkuse kohta.

Kohtul tuleb asja uuel menetlemisel enne kokkuleppe kinnitamist koguda tõendeid ja selgitada, kas

A. Vinograi on üks vaidlusaluste keldriruumide kaasomanikest. A. Vinograi ja teised võimalikud

kaasomanikud tuleb selle küsimuse lahendamisele kolmandate isikutena kaasata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld