3-1-1-1-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-1-04

Otsuse kuupäev

19. jaanuar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi E. G. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,

2, 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-410-2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. G. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss ja E. G. kaitsja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Resolutsioon

1. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsus jätta muutmata ja E. G. -i kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

2. Mõista E. G. -lt kohtukuluna riigituludesse välja 708.-kr (seitsesada kaheksa krooni) kaitsjatasu

kaitsja esinemise eest Riigikohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda

karistati vabadusekaotusega seitsmeks kuuks. Karistusest loeti KrK § 45 alusel kantuks E. G.-i

eelvangistuses viibimise aeg - üks kuu.

2. Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi

ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja kolmeks päevaks. Juhindudes KarS §-dest 65 ja 64 loeti

Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaetuks Ida-Viru Maakohtu

poolt mõistetud karistusega ning mõisteti E. G.-le liitkaristuseks kolm aastat ja kolm päeva vangistust.

Karistusest loeti kantuks E. G.-i eelvangistuses viibimise aeg - viis kuud ja kolm päeva ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks määrati kaks aastat ja seitse kuud vangistust. Ida-Viru Maakohtu nimetatud otsus

jõustus Viru Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2003. a otsusega, millega maakohtu otsus jäeti E. G.-i osas

muutmata.

3. Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsusega tunnistati E. G. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

ning teda karistati vangistusega üheksaks kuuks. Kohus liitis nimetatud karistusele Tartu

Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega E. G.-le mõistetud karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel

raskeimat karistust ja mõistis E. G.-le liitkaristuseks vangistuse üks aasta ja üks kuu.

4. Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsusega Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsus tühistati.

Ringkonnakohus tunnistas E. G.-i süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistas teda vangistusega

üheks aastaks.

Ringkonnakohus liitis nimetatud karistusele Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega E. G.-le mõistetud

karistuse, suurendades KarS § 65 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõistis E. G.-le liitkaristuseks üks aasta ja

neli kuud vangistust.

5. Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a ja Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a otsuste peale esitas

avalduse kohtuvea parandamiseks riigiprokurör Jüri Pikma, kes taotles nende otsuste tühistamist KarS § 65

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Avaldaja leidis, et nii maakohus kui ringkonnakohus on E. G.-le

liitkaristuse mõistmisel jätnud arvestamata Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsuse ning seetõttu on

talle Tartu Maakohtu 11. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistust liidetud uutes asjades mõistetud

karistustele kaks korda.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2003. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 6. märtsi

2003. a otsus E. G.-le liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalasi saadeti liitkaristuse mõistmise osas uueks

arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, jättes arvestamata jõustunud Ida-

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsuse, millega E. G.-le mõistetud liitkaristuse moodustamisel oli

maakohus juba arvestanud Tartu Maakohtu poolt 11. juuni 2002. a kohtuotsusega E. G.-le mõistetud

karistusega. Seega tuli ringkonnakohtul KarS § 65 lg-st 1 tulenevalt 6. märtsi 2003. a otsusega E. G.-le

liitkaristuse mõistmisel arvestada Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a, mitte aga Tartu

Maakohtu 11. juuni 2002. a kohtuotsusega mõistetud karistusega.

7. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsus

E. G.-le liitkaristuse mõistmise osas. Karistusseadustiku § 65 lg 1 alusel liideti E. G.-le Viru Ringkonnakohtu

6. märtsi 2003. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi mõistetud üheaastane vanglakaristus ja Ida-Viru

Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusega mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus - kaks aastat ja

seitse kuud vangistust - täielikult. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti kolm aastat ja seitse kuud vangistust.

Karistuse kandmise aega arvestati E. G. vahi alla võtmisest Viru Ringkonnakohtu poolt 6. märtsil 2003. a

lahendatud kriminaalasjas ehk alates 22. juunist 2002. a.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

8. Viru Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2003. a otsuse peale esitas E. G. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud liitkaristuse osas.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on toiminud valesti, arvates kantud karistuse aja hulka ainult E. G.-i vahi

all viibimise Viru Ringkonnakohtu poolt 6. märtsil 2003. a lahendatud kriminaalasjas ehk alates 22. juunist

2002. a, jättes tähelepanuta tema viiekuulise vahi all viibimise - 28. maist kuni 29. oktoobrini 2001. a -

seoses teise kriminaalasja läbivaatamisega Ida-Viru Maakohtus. Seega on kassaatori arvates talle kohaldatud

tegelik vangistuses viibimise aeg viis kuud pikem kui kohtuotsuses määratud karistus.

9. Riigikohtu istungil toetas E. G. kaitsja põhimõtteliselt kassatsioonkaebuses sisaldavat taotlust, kuid

möönis samas, et Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusest nähtuvalt on E. G.-le mõistetud karistuse

hulka arvatud eelvangistuses viibimise aeg - viis kuud ja kolm päeva. Riigikohtu istungil esinenud prokurör

taotles kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kaebuses osutatud vahi alla viibimise aeg on Ida-Viru

Maakohtu 28. oktoobri 2002.a otsusega juba arvatud E. G.-le mõistetud karistusaja hulka.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu

istungil märkis prokurör ja möönis ka kaitsja, et Ida-Viru Maakohtu 28. oktoobri 2002. a otsusest nähtub, et

E. G.-le mõistetud karistuse hulka on juba arvatud see eelvangistuses viibimise aeg, mille arvestamist ta

kassatsioonkaebuses taotleb. Ka kõik hilisemad E. G.-le mõistetud karistuste liitmised on toimunud

karistusseadustikus sätestatut arvestades.

Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb E. G.-i kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg