3-2-1-152-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

Leonhard Lapini ja Toomas Reinu hagi Kihnu valla vastu

autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18.septembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/937/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kihnu valla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. detsembril 2003. a kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. septembri 2003. a otsus ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Kihnu Vallavalitsusele 15. oktoobril 2003. a

makstud kautsjon 1000 (üks tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt valis Kihnu vald arhitektid Leonhard Lapini ja Toomas Reinu Kihnu uut

rahvamaja projekteerima. Hagejad koostasid rahvamaja eskiisprojekti ja 28. märtsil 2000. a sõlmis

Kihnu vald Arhitektuuribürooga Toomas Rein lepingu rahvamaja tehnilise projekti teostamiseks.

Tehniline projekt anti kostjale üle 31. mail 2000. a. Kihnu vald korraldas tehnilise projekti alusel

Kihnu rahvamaja ehitamiseks ja tööjooniste saamiseks riigihankekonkursi. Hagejad nõustusid

riigihanke korraldamisega ning koostasid tasuta pakkumisdokumentatsiooni, kuna eeldasid kostja

lubaduse põhjal, et konkursi võitnud ehitusettevõtja tellib tööjoonised neilt. Riigihankekonkursist

osavõtjatele teatati, et tööjooniste koostamine Arhitektuuribüroos Toomas Rein maksab 590 000

krooni. Sellega arvestasid kõik riigihankekonkursist osavõtjad peale AS FKSM, kelle pakkumises oli

tööjooniste koostamiseks ette nähtud 295 000 krooni. AS FKSM pakkumises oli autorite (hagejate)

loodud täismehaaniline ventilatsioon asendatud lihtsama ja odavama ventilatsiooniga, samuti

puudusid tööjooniste maksumuses sisekujundusprojekt, lavatehnoloogia-, elektri- ja

helitehnikaprojektid. Hagejad loobusid AS FKSM koostööpakkumisest, kuna pakutud hinna eest ja

ebareaalselt lühikese tähtaja jooksul ei saanud Arhitektuuribüroo Toomas Rein tööjooniseid koostada.

AS FKSM projekteeris ja ehitas ise Kihnu rahvamaja valmis. Kuivõrd tööjoonised on vastavalt

Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määruse nr 41 p-dele 1 ja 2 ehitusprojekti osa ja

autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 14 kohaselt on arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid,

skeemid, joonised, plaanid, projektid jm) autoriõigusega kaitstav teos, rikkus kostja projekti

teostamisega (rahvamaja ehitamisega) hagejate varalist autoriõigust teostada oma arhitektuurne

projekt ja saada teose kasutamise eest tasu (AutÕS § 13 lg 1 p 10 ja § 14). Samuti rikkusid Kihnu

vald ja tema loal AS FKSM hagejate isiklikke autoriõigusi - AutÕS § 12 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud

õigust teose puutumatusele ja õigust teose lisadele, kuna teoses (projektis) tehti omavolilisi, teost

moonutavaid muudatusi. Hagejad palusid kostjalt välja mõista varalise ja moraalse kahju

hüvitisena 200 000 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejate subjektiivseid õigusi rikutud,

kuna projekteerimistöid tegi Arhitektuuribürood Toomas Rein, mitte hagejad. Kostja eeldas, et

eskiisprojekti koostamise eest 20 000 krooni tasumisega saadi ka varaline autoriõigus eskiisprojekti

edasiseks kasutamiseks. 28. märtsil 2000. a sõlmis kostja Arhitektuuribürooga Toomas Rein lepingu

rahvamaja tehnilise projekti koostamiseks, mille tegid T. Rein ja L. Lapin oma kinnituste kohaselt

ühiselt. Hagejad ei ole arhitektuuribüroole pretensioone oma varaliste õiguste rikkumise kohta

esitanud. Makstes Arhitektuuribüroole Toomas Rein 199 420 krooni Kihnu rahvamaja tehnilise

projekti eest, oli kostjal õigus eeldada, et hagejad on oma autoriõigused arhitektuuribüroole üle

andnud. AS FKSM koostööpakkumist hagejad vastu ei võtnud ning tööjooniseid ei teinud, mistõttu

tööjooniste eest tasu nõudmine on alusetu. Neil asjaoludel ei ole kostja hagejate varalisi õigusi

rikkunud. Ka moraalse kahju hüvitise nõuet ei ole hagejad põhjendanud. Väidetavad kõrvalekalded

tehnilisest projektist ehitamise käigus olid vajalikud ebatäieliku projekti alusel normaalselt

funktsioneeriva hoone ehitamiseks. Hagejad keeldusid projektis muudatusi tegemast ja koostööst

ehitajaga, samuti autorijärelevalvest.

3. Pärnu Maakohtu 22. mai 2002. a otsusega hagi rahuldati ja Kihnu vallalt mõisteti L. Lapini ja

T. Reinu kasuks välja 200 000 krooni autorite õiguste rikkumisega tekitatud varalise ja moraalse

kahju hüvitisena, samuti 21 500 krooni kohtukulu.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata. Kostja kasuks mõisteti T. Reinult ja L. Lapinilt kummaltki välja kohtukulu 10

500 krooni.

5. Vastavalt AutÕS §-le 11 tekib autoril teose loomisega sellele autoriõigus, mille sisu moodustavad

isiklikud õigused, mis on isikust lahutamatud ja pole üle antavad, ning varalised õigused, mis on

üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Üldreeglina kuuluvad AutÕS § 28 lg 1 järgi

isiklikud ja varalised õigused teose autorile. Erand tuleneb AutÕS § 32 lg-st 1, mis sätestab, et

töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose

autoril tekib autoriõigus teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega

ettenähtud eesmärgil ja piires lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ettenähtud teisiti. Kuivõrd

OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein tasus hagejatele tehtud projekti eest, on varaliste autoriõiguste

kandjaks OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein. Kuna hagejatel ei ole Kihnu rahvamaja tehnilise

projekti osas varalisi õigusi, siis tuleb hagi varaliste õiguste rikkumisega tekkinud kahju hüvitamiseks

jätta rahuldamata.

6. Maakohus pidas piisavaks aluseks moraalse kahju hüvitamisel seda, et hagejate mittevaralisi

autoriõigusi oli rikutud projektile mittevastava ehitamisega. TsÜS § 172 lg 3 sätestas, et kohtul tuleb

hinnata, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. TsMS § 147 lg 1 p 5 kohaselt

peab hageja tooma hagiavalduses välja asjaolud, millele ta nõue põhineb ja neid TsMS § 91 lg 1

alusel tõendama. Asjaolusid, milles seisnes hagejate moraalne kahju seoses projektile mittevastava

ehitamisega, ei ole hagejad hagiavalduses välja toonud. Hagejad on küll mitmes avalikus väljaandes

selgitanud, et nad ei tunnista valminud objekti enda loominguks, kuna ehitaja on projektist kõrvale

kaldunud, kuid kas projektist kõrvalekalded oli tehnilist laadi või sellised, millega muutus hagejate

poolt loodud arhitektuuriline kontseptsioon ja tervik, ei ole hagejad selgitanud. Samuti ei ole hagejad

selgitanud, kas seoses kostja poolt nende mittevaraliste õiguste rikkumisega tekkisid hagejatele

kahjulikud tagajärjed. Arhitektuurse projekti kohane teostamine nõuab kolme isiku - arhitekti, ehitise

omaniku ja ehitaja - koostööd. Tunnistajad Birk, Palu ja Kreutsberg on Pärnu Maakohtu istungil

toonud välja, et tehniline projekt ei võimaldanud kõiki ehitustehnilisi küsimusi üheselt lahendada.

Probleemide lahendamiseks vajalikuks koostööks hagejad valmidust üles ei näidanud ning jätsid

vastamata kostja ja ehitaja ehitusalastele küsimustele. Selliselt käitudes tekitasid hagejad ise olukorra,

kus ehitajal oli raske täpselt projekti järgi ehitada. Hagejate moraalse kahju hüvitamise nõude jättis

ringkonnakohus rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2002. a otsusele esitasid kassatsioonkaebuse hagejad

L. Lapin ja T. Rein.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 23. mai 2003. a otsusega (3-2-1-39-03, RT III 2003, 20, 196)

ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju hüvitise nõude rahuldamata jätmise osas ning saatis asja

tühistatud osas samale ringkonnakohtul uueks läbivaatamiseks. Riigikohus muutis ringkonnakohtu

otsuse põhjendusi varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas.

Moraalse kahju hüvitamise nõude osas märkis Riigikohus järgmist: tuvastanud autori isiklike õiguste

(õigus teose puutumatusele) rikkumise, ei ole ringkonnakohus veenvalt põhjendanud hagejate

moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Autoriõiguse seaduses § 81 lg 2 p 1 kohaselt

kaitsti rikutud (autori)õigusi tsiviilõiguslikult lisaks kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS §-s 112

moraalse kahju eest varalise hüvitise väljamõistmisega. Kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise,

otsustab viidatud seaduse § 172 lg 3 alusel asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset

kahju. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, milles seisnes

nende moraalne kahju seoses projektile mittevastava ehitamisega. Hagiavalduses märgitud kuues

punktis loetlevad hagejad muudatusi, mis rikkusid algse projekti kontseptsiooni ja arhitektuurset

tervikut oluliselt ja päästmatult. Hiljem selgitasid hagejad, et teos ongi autori maine ning selle teose

moonutamine on ka autori maine kahjustamine. Kohus hindab moraalse kahju tekkimist kõigi

esitatud asjaolude alusel ka ilma selleta, et hageja rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ise kahju

aluseks olevate asjaoludena nimetab. Nendele argumentidele ei ole ringkonnakohus vastust andnud.

Sama TsÜS § 172 4. lõike kohaselt arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel tekitatud moraalse

kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Kohus otsustab rikkumise asjaoludele,

suurusele ja poolte enda käitumisele tuginedes, kui suur rahaline hüvitis tuleb välja mõista.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus 18. septembri 2003.a otsusega mõisteti Kihnu vallalt autoriõiguste

rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks Reinu kasuks 50 000 ja Lapini kasuks 50 000

krooni. Kohtukuluna mõisteti kummagi hageja kasuks välja 6000 krooni.

10. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega moraalse kahju hagi rahuldamise osas.

Maakohus leidis, et ehituse käigus muudeti projekti ilma autori loata, millest tulenevalt esineb

õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Õigeks ei saa pidada moraalse kahju hüvitamise nõudes hagi

rahuldamist solidaarselt. Isik, kes soovib moraalse kahju hüvitamist, peab tõendama ja põhjendama,

mis ulatuses on temale tekitatud moraalset kahju. Sellest tulenevalt peab kohus iga hageja osas

otsustama eraldi, milline summa kuulub tema kasuks välja mõistmisele.

11. Poote vahel ei ole vaidlust selles, et hagejate loodud Kihnu rahvamaja eksiisprojekt ja tehniline

projekt on teosed, millele on tekkinud autoriõigus AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi. Eskiisprojekt on üle

antud kostjale ning selle alusel koostati tehniline projekt, mille tegemiseks sõlmiti 28. märtsil 2000. a

leping Arhitektuuribüroo Toomas Rein ja kostja vahel. Toimikust ilmneb, et autorite projektist

erinevalt ehitati vestibüül-fuajee, garderoob, peasissekäigu varikatus, fassaadi räästakõrgused, fuajee

kohal asuv klaaspüramiid, hoone ventilatsioon ja välisfassaad. Seega valminud Kihnu rahvamaja ei

vastanud projektile ja sellega rikuti autorite isiklikke õigusi. Toimikust ilmneb, et hagejad on

põhjendanud moraalse kahju tekkimist nende kui autorite maine kahjustamisega ning aastatöö

moonutamisega. Teos on autori maine ja selle teose moonutamine on autori maine kahjustamine, mis

põhjustab autoritele moraalseid kannatusi. Seda ei ole võimalik otseselt rahas hinnata, kuid neil tekib

õigus nõuda õiglast kompensatsiooni. Autoril kui teose loojal on teosega eriline suhe. Selle teose

rikkumine põhjustab autorile pettumist, hingepiinu. Kihnu rahvamaja jääb aastakümneteks püsima ja

autoritele jäävad pikaks ajaks hinge toimunud moonutused teosega. Tegemist oli töömahuka, keeruka

ja vastutusrikka arhitektuurse lahendusega.

12. Autorid on teose valmimise nimel vaeva näinud ning lootnud näha ehitist vastavuses projektiga.

Autoritel on õigus olla uhke oma loomingu üle. Hagejad on kirjeldanud oma üleelamisi teose

moonutamisest tulenevalt. Kuivõrd on tegemist staa"ikate arhitektidega, kelle loomingut tuntakse,

siis ei ole neile vähetähtis nende maine ja selle maine kahjustamine võib põhjustada moraalset kahju.

Ringkonnakohus mõistis moraalse kahju hüvitamiseks välja mõlema hageja kasuks 50 000 krooni.

13. Kostja väited sellest, et hagejad põhjustasid ise tekkinud olukorra, kuivõrd keeldusid koostööst

ehitajaga, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks ega selle suuruse vähendamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kassatsioonkaebuse esitas Kihnu vald, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja

uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kostja leiab, et moraalse kahju hüvitamiseks väljamõistetud

hüvitis ei vasta moraalse kahju tekitamise asjaoludele.

15. Kohus otsustab rikkumise asjaoludele, suurusele ja poolte enda käitumisele tuginedes, kui suur

rahaline hüvis tuleb välja mõista. Ringkonnakohus ei ole neid asjaolusid piisavalt ja tõeselt

käsitlenud. Hüvitise väljamõistmisel tulnuks kohtul arvestada ka moraalse kahju tekkimise asjaolusid,

eelkõige hagejate endi käitumist ja kostja süü astet. Kui selgus vajadus muudatuste tegemiseks

projekti, siis ei olnud hagejad küllalt koostööaltid.

16. Kihnu valla süü aste hagejatele moraalse kahju tekitamises on praktiliselt olematu.

Projekteerimistöö tegid arhitektid, kes on parimad ja tunnustatumad, ehitajaks oli Eesti suurimaid

ehitusfirmasid AS FKSM, riigihanke korraldajaks oli Pärnu Maavalitsus ja projekti finantseeris

Kultuuriministeerium. Neilgi lasus kohustus tagada kogu ehitusprotsessi nõuetekohane kulgemine.

17. Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on oma otsuses käsitlenud kõiki

poolte väiteid. Tegemist on terve loomingulise aasta ärarikkumisega. Autoritel ei ole enam võimalik

esitleda oma teost näitustel ega kandideerida sellega preemiatele. Riigikohtul ei ole vajadust hakata

arutama ringkonnakohtus juba käsitletud ja hinnatud väiteid. Hagejad märgivad, et niivõrd olulise

hoone rikkumine tekitas neile suuremat moraalset kahju, kui kohtu väljamõistetud hüvitis.

18. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited autorite koostöösoovi puudumise kohta.

19. Rahvamaja tehnilise projekti koostamisega andsid arhitektid Kihnu vallale õiguse teostada

nimetatud arhitektuurne teos autoriõiguse seaduse tähenduses. Autoritel oli suhe Kihnu vallaga,

samuti on Kihnu vald valminud hoone omanik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale apellatsioonikohtule

uueks läbivaatamiseks.

21. Ringkonnakohtu eelmine, 27. detsembri 2002.a otsus moraalse kahju hüvitamise nõude

rahuldamata jätmise osas tühistati seetõttu, et apellatsioonikohus leidis ekslikult, nagu poleks hagejad

esitanud asjaolusid, milles seisneb moraalse kahju seos projektile mittevastava ehitamisega.

Riigikohus selgitas, et sellised asjaolud on esitatud ja andis juhise arvestada moraalse kahju hüvise

nõude lahendamisel ka kuni 1. juulini 2002.a kehtinud TsÜS § 172 lg-ga 4, mille kohaselt kohus

arvestab hüvitise suuruse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu

süü astet. Rikkumise asjaoludele, suurusele ja poolte käitumisele tuginedes tuli apellatsioonikohtul

otsustada, kui suur rahaline hüvitis välja mõista.

22. Apellatsioonikohus pole seda juhist mõistnud, märkides oma otsuses, et kostja väited, mille

kohaselt hagejad põhjustasid ise tekkinud olukorra, kuna keeldusid koostööst ehitajaga, ei ole hagi

rahuldamata jätmise ega moraalse kahju hüvitamiseks nõutud summa vähendamise aluseks.

Kihnu vald väitis hagiavalduse vastuses muuhulgas, et hagejad keeldusid projektis muudatusi

tegemast ja koostööst ehitajaga. Apellatsioonkaebuses leiab Kihnu vald, et kui autoriõiguste

rikkumised esinevad, siis tulenevad need ainult hagejate ebakvaliteetsest tööst ja soovimatusest oma

vigu parandada. Projektivigade parandamine oli tingitud autorite süülisest käitumisest ega saa olla

moraalset kahju põhjustavaks teguriks.

Kostja nimetatud väited on asjakohased, sest väidetud asjaolude esinemisest või mitteesinemisest

oleneb suuremal või vähemal määral moraalse kahju hüvitamise hagi saatus. Seega pidi

apellatsioonikohus võtma esmalt seisukoha kostja väidete tõendatuse osas ja nende tõendatuse korral

arvestama seda hüvitise väljamõistmisel. TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei või faktilisi asjaolusid

tuvastada Riigikohus.

23. Moraalse kahju hüvitamise nõuetega seonduvalt märgib kolleegium veel seda, et hüvitise suuruse

määramisel tuleb kohtutel arvestada sedagi, millise hüve (kas näiteks tervise, vabaduse, au ja hea

nime või muude õigushüvede) kahjustamise eest hüvitist nõutakse.

Kolleegium leiab, et hagejate kui tuntud arhitektide poolt autori isiklike õiguste rikkumise eest

nõutavat summat - 50 000 krooni kummalegi autorile - võib pidada sellise rikkumise eest iseenesest

veel mõistlikuks. Küll tuleb hüvitise suuruse osas arvestada otsuse p.-s 21 märgitut.

L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull