3-1-1-153-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 1. septembri 2003. a kohtuotsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 1411 lg l järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kohtualuselt mõisteti välja AS C.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-153-03 · Riigikohus: Harju Maakohtu 1. septembri 2003. a kohtuotsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 1411 lg l järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kohtualuselt mõisteti välja AS C.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-153-03
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
22. detsember 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Eea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes
Kiris
Kohtuasi
E. R. süüdistusasi KrK § 141' lg l järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokuröri Alar Kirsi eriprotest
Asja läbivaatamise kuupäev
16. detsember 2003
Istungil osalenud isikud
E. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja
riigiprokurör Marge Püss
Resolutsioon
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrus E. R. süüdistusasjas KrK 141' lg l järgi
muutmata ja eriprotest rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 1. septembri 2003. a kohtuotsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 1411 lg l järgi ja teda
karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kohtualuselt mõisteti välja AS C.
kasuks 77926 krooni ja 30 senti.
E. R. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades alates l. septembrist kuni 29. detsembrini 2000. a AS-s C.
müügiesindajana ja olles töölepingu järgi kohustatud materiaalselt vastutama aktsiaseltsi materiaalsete ja
rahaliste väärtuse säilimise eest, omastas temale usaldatud sularaha 77926 krooni ja 30 senti.
2. Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat A. Ennok apellatsioonkaebuse, milles
palus süüdimõistva otsuse tühistada ja mõista E. R. süü tõendamatuse tõttu õigeks.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus KrMK § 50 lg l
sätete rikkumise tõttu.
Ringkonnakohus märkis, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kohtualuse ja tunnistajate ütlusi ning
raamatupidamise algdokumente, s.o arve-saatelehti ja leidnud, et uuritud tõendid on küllaldased E. R.
süüditunnistamiseks KrK § 141' lg l järgi. Kuid ringkonnakohtu arvates jättis maakohus tähelepanuta, et
asjas puuduvad tõendid AS-s C. esineva puudujäägi kohta. Tõendeid, mis annaks kohtule võimaluse võrrelda
kauba väljastamist ja müüdud kauba eest saadud sularaha laekumist, asjas kogutud ei ole.
Kokkuvõtteks asus ringkonnakohus seisukohale, et E. R. süüküsimuse otsustamise eelduseks on AS C.
varade nõuetekohane inventeerimine, selgitamaks välja ettevõtte rahaliste vahendite puudujäägi või selle
puudumise süüdistuses toodud ajal.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas riigiprokurör A. Kirs eriprotesti, milles palub määruse tühistada ja
saata kriminaalasja sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu
määrus tuleb tühistada, sest AS C. rahaline puudujääk ja selle suurus 2000. a detsembris ei oma õiguslikku
tähtsust kohtualuse süüküsimuse otsustamisel. Arvestades konkreetses asjas kauba ja rahaga arvlemise
iseloomu, ei ole inventuuri teel võimalik kohtualuse tegevusega põhjustatud puudujääki tuvastada ning
seepärast on täiendava tõendi kogumise nõue mittevajalik. Olemasolevad tõendid on küllaldased, et
otsustada E. R. süüküsimust talle usaldatud sularaha omastamises.
5. Riigikohtu istungil toetas prokurör eriprotesti ja taotles selle rahuldamist. E. R. ja tema kaitsja taotlesid
eriprotesti rahuldamata jätmist.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu tõdemusega, et kriminaalasjas ei ole
tõendeid selle kohta, et AS-s C. oleks tuvastatud kaubalis-rahaliste vahendite puudujääk süüdistuses
kirjeldatud perioodil ja summas. Puudujäägi tuvastamine on võimalik inventuuriga, kuid seda tehtud ei ole.
Samuti puuduvad tõendid, et inventuuri tegemine oleks võimatu. Puudujäägi olemasolu või puudumise
tuvastamine kõnealuses asjas on olulise tähtsusega, sest kaupa anti kohtualuse käsutusse ilma dokumente
vormistamata. Samuti toimus kauba eest saadud raha aktsiaseltsile üleandmine erineval viisil.
6.1. Maakohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kohus on süüdistuse lugenud tõendatuks
täielikult või osaliselt. Maakohtu otsuses on esmalt kirjas, et esitatud süüdistus on tõendatud (kd 2 tl 109 lõik
4), samas nähtub, et käsitletavad arve-saatelehed või vähemalt enamik neist olid E. R.le tasutud (kd 2 tl 110
lõigud 3 ja 4). Sellisest sõnastusest võib jääda kahtlus, et kõikide süüdistuses toodud arve-saatelehtede alusel
ei olnud E. R.-le tasutud, kuid pole selge milliste.
6.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on kriminaalasja
arutamisel rikkunud KrMK § 50 lg-st l tulenevat tõendite igakülgse ja täieliku hindamise nõuet ning see on
hinnatav AKKS § 31 p l järgi kohtuliku uurimise ühekülgsusena ja puudulikkusena, mis on kohtuotsuse
apellatsiooni korras tühistamise aluseks.
7. Eriprotestis esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuna selles ei ole
näidatud, kuidas on ringkonnakohtu määruses kirjeldatud puudusi võimalik kõrvaldada ilma kohtuotsust
tühistamata ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseta. Küll aga nõustub
Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröriga selles, et kui kriminaalasja uuel arutamisel tuvastatakse, et
inventuuri tegemine AS-s C. on võimatu, tuleb kriminaalasi lahendada olemasolevate tõendite alusel, kuid
vältides ülalkirjeldatud puudusi tõendite hindamisel.
8. Süüdistuse kohaselt on E. R.-le inkrimineeritud teod pandud toime enne 1. septembrit 2002. a, s. t enne
Karistusseadustiku jõustumist. Sellest tulenevalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et
kriminaalasja uuel arutamisel peab maakohus andma vastuse ka küsimusele, kas ja millise sätte järgi on
süüdistuses kirjeldatud teod kuriteona karistatavad Karistusseadustiku kohaselt. Sõltuvalt sellest vastusest on
alles võimalik otsustada, kas kriminaalasja tuleb lahendada lähtudes KarSRS § 3 lg-st l või sama paragrahvi
lõigetest 2 ja 3.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 68 lg l p-st 14, § 72 lg-st 2, § 63 p-st l ja § 65 lg-st 3 jätab
Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määruse E. R. süüdistusasjas
KrK § 141 lg l järgi muutmata ja eriprotesti rahuldamata.
Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris