3-1-1-153-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-153-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

22. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Eea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

E. R. süüdistusasi KrK § 141' lg l järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuröri Alar Kirsi eriprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2003

Istungil osalenud isikud

E. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrus E. R. süüdistusasjas KrK 141' lg l järgi

muutmata ja eriprotest rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 1. septembri 2003. a kohtuotsusega tunnistati E. R. süüdi KrK § 1411 lg l järgi ja teda

karistati rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni. Kohtualuselt mõisteti välja AS C.

kasuks 77926 krooni ja 30 senti.

E. R. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades alates l. septembrist kuni 29. detsembrini 2000. a AS-s C.

müügiesindajana ja olles töölepingu järgi kohustatud materiaalselt vastutama aktsiaseltsi materiaalsete ja

rahaliste väärtuse säilimise eest, omastas temale usaldatud sularaha 77926 krooni ja 30 senti.

2. Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat A. Ennok apellatsioonkaebuse, milles

palus süüdimõistva otsuse tühistada ja mõista E. R. süü tõendamatuse tõttu õigeks.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus KrMK § 50 lg l

sätete rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus märkis, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kohtualuse ja tunnistajate ütlusi ning

raamatupidamise algdokumente, s.o arve-saatelehti ja leidnud, et uuritud tõendid on küllaldased E. R.

süüditunnistamiseks KrK § 141' lg l järgi. Kuid ringkonnakohtu arvates jättis maakohus tähelepanuta, et

asjas puuduvad tõendid AS-s C. esineva puudujäägi kohta. Tõendeid, mis annaks kohtule võimaluse võrrelda

kauba väljastamist ja müüdud kauba eest saadud sularaha laekumist, asjas kogutud ei ole.

Kokkuvõtteks asus ringkonnakohus seisukohale, et E. R. süüküsimuse otsustamise eelduseks on AS C.

varade nõuetekohane inventeerimine, selgitamaks välja ettevõtte rahaliste vahendite puudujäägi või selle

puudumise süüdistuses toodud ajal.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas riigiprokurör A. Kirs eriprotesti, milles palub määruse tühistada ja

saata kriminaalasja sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Prokurör leiab, et ringkonnakohtu

määrus tuleb tühistada, sest AS C. rahaline puudujääk ja selle suurus 2000. a detsembris ei oma õiguslikku

tähtsust kohtualuse süüküsimuse otsustamisel. Arvestades konkreetses asjas kauba ja rahaga arvlemise

iseloomu, ei ole inventuuri teel võimalik kohtualuse tegevusega põhjustatud puudujääki tuvastada ning

seepärast on täiendava tõendi kogumise nõue mittevajalik. Olemasolevad tõendid on küllaldased, et

otsustada E. R. süüküsimust talle usaldatud sularaha omastamises.

5. Riigikohtu istungil toetas prokurör eriprotesti ja taotles selle rahuldamist. E. R. ja tema kaitsja taotlesid

eriprotesti rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu tõdemusega, et kriminaalasjas ei ole

tõendeid selle kohta, et AS-s C. oleks tuvastatud kaubalis-rahaliste vahendite puudujääk süüdistuses

kirjeldatud perioodil ja summas. Puudujäägi tuvastamine on võimalik inventuuriga, kuid seda tehtud ei ole.

Samuti puuduvad tõendid, et inventuuri tegemine oleks võimatu. Puudujäägi olemasolu või puudumise

tuvastamine kõnealuses asjas on olulise tähtsusega, sest kaupa anti kohtualuse käsutusse ilma dokumente

vormistamata. Samuti toimus kauba eest saadud raha aktsiaseltsile üleandmine erineval viisil.

6.1. Maakohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kohus on süüdistuse lugenud tõendatuks

täielikult või osaliselt. Maakohtu otsuses on esmalt kirjas, et esitatud süüdistus on tõendatud (kd 2 tl 109 lõik

4), samas nähtub, et käsitletavad arve-saatelehed või vähemalt enamik neist olid E. R.le tasutud (kd 2 tl 110

lõigud 3 ja 4). Sellisest sõnastusest võib jääda kahtlus, et kõikide süüdistuses toodud arve-saatelehtede alusel

ei olnud E. R.-le tasutud, kuid pole selge milliste.

6.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on kriminaalasja

arutamisel rikkunud KrMK § 50 lg-st l tulenevat tõendite igakülgse ja täieliku hindamise nõuet ning see on

hinnatav AKKS § 31 p l järgi kohtuliku uurimise ühekülgsusena ja puudulikkusena, mis on kohtuotsuse

apellatsiooni korras tühistamise aluseks.

7. Eriprotestis esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuna selles ei ole

näidatud, kuidas on ringkonnakohtu määruses kirjeldatud puudusi võimalik kõrvaldada ilma kohtuotsust

tühistamata ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseta. Küll aga nõustub

Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröriga selles, et kui kriminaalasja uuel arutamisel tuvastatakse, et

inventuuri tegemine AS-s C. on võimatu, tuleb kriminaalasi lahendada olemasolevate tõendite alusel, kuid

vältides ülalkirjeldatud puudusi tõendite hindamisel.

8. Süüdistuse kohaselt on E. R.-le inkrimineeritud teod pandud toime enne 1. septembrit 2002. a, s. t enne

Karistusseadustiku jõustumist. Sellest tulenevalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et

kriminaalasja uuel arutamisel peab maakohus andma vastuse ka küsimusele, kas ja millise sätte järgi on

süüdistuses kirjeldatud teod kuriteona karistatavad Karistusseadustiku kohaselt. Sõltuvalt sellest vastusest on

alles võimalik otsustada, kas kriminaalasja tuleb lahendada lähtudes KarSRS § 3 lg-st l või sama paragrahvi

lõigetest 2 ja 3.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 68 lg l p-st 14, § 72 lg-st 2, § 63 p-st l ja § 65 lg-st 3 jätab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a määruse E. R. süüdistusasjas

KrK § 141 lg l järgi muutmata ja eriprotesti rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris