3-2-1-148-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu linn esitas 2. augustil 2001. a Madis Puusaagi vastu hagi üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt kasutab kostja
Legislator headnote
AI generated3-2-1-148-03 · Riigikohus: Tartu linn esitas 2. augustil 2001. a Madis Puusaagi vastu hagi üürisuhte lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt kasutab kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-148-03
Otsuse kuupäev
Tartu, 22. detsember 2003.a
Kohtukoosseis
Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik
Kohtuasi
Tartu linna hagi Madis Puusaagi vastu üürisuhte
lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi
vastu andmata
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. septembri 2003. a
otsus tsiviilasjas nr 2-2-248/2003
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Madis Puusaag, kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
8. detsember 2003. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai
2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks
läbivaatamiseks.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
3. Tagastada Valve Kaasikule 8. oktoobril 2003. a Madis
Puusaagi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu linn esitas 2. augustil 2001. a Madis Puusaagi vastu hagi üürisuhte lõpetamiseks ja
eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt kasutab kostja
Tartu linnale kuuluvat korterit Tartus Kastani 149-7. Kostja on rikkunud oma kohustust tasuda talle
osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus on 1. juuli 2001. a seisuga 3956
krooni 45 senti. Kostja ei ole teatanud teenuste eest maksmata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostja
on jätnud teenuste eest tasumata rohkem kui kolm kuud, samuti on võlgnetav summa suurem kui
kolme kuu eest tasutav summa.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja pöördunud korduvalt hageja poole
sooviga sõlmida üürileping, kuid hageja on sellest keeldunud, mis viitab hageja kavatsusele jätta
korter kostjale erastamata. Kostja on korduvalt hagejale rääkinud, et ta on pikemat aega olnud töötu
ning üürivõlg tekkis pärast abikaasa surma. Kostja on hagejale teatanud, et soovib tasuda üürivõla
järelmaksugraafiku alusel.
3. Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2003. a otsusega hagi ja lõpetas Tartu linna ja M. Puusaagi
vahelise üürilepingu eluruumile Tartus Kastani 149-7 ennetähtaegselt ning tõstis M. Puusaagi
eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata.
Kohtuotsuse põhjenduste järgi on kostja jätnud korduvalt täitmata kohustuse tasuda üüri tähtpäevaks.
Kostja on hooldus- ja kommunaalmakseid tasunud ebaregulaarselt. Hagi esitamise ajaks oli kostja
enam kui kolme kuu maksete eest võlgu 3956 krooni 45 senti. Kostja ei ole hagejale kirjalikult
teatanud hooldus- ja kommunaalmaksete tasumata jätmise mõjuvatest põhjustest. ES § 54 lg 1 p 1
sätestab, et mõjuvatest põhjustest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri
maksmise tähtaja möödumisest arvates.
Kuigi kostja on käesolevaks ajaks võlgnevuse hagejale tasunud, ei anna see alust jätta hagi
rahuldamata, sest hilisem üürivõla maksmine ei muuda olematuks üürilepingu rikkumist. Hageja on
sotsiaalhoolekannet teostava asutusena avaldanud valmisolekut anda kostja kasutusse sotsiaaleluruum
Tartus Purde 39-72, kui viimane seda soovib.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja M. Puusaag. Kostjal olid mõjuvad
põhjused jätta maksed tähtaegselt tasumata. Neist põhjustest oli ta teavitanud ka üürileandjat.
Üürivõlgnevuse tekkimise ajal oli kostja sotsiaalabi vajav isik. Asjaolu, et kostja on üürivõlgnevuse
tasunud, kinnitab, et üürnikul tekkis üürileandja ees võlgnevus just mõjuvate põhjuste tõttu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on tasumata rohkem kui kolme kuu üüri ja kommunaalteenuste
eest. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjusel, et tal olid mõjuvad põhjused jätta üüri ja
kommunaalteenuste eest tasumata.
6. Ringkonnakohus leidis, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuvate põhjuste
olemasolu peab tõendama üürnik. Mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamata jätmine ei võta
üürnikult õigust tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu kohtus. Üüri ja kommunaalteenuste eest
mittetasumist on kostja põhjendanud abikaasa surma ja töötusega, mistõttu ta oli võlgnevuse
tekkimise ajal halva materiaalse olukorra tõttu sotsiaalabi vajavaks isikuks. Kostja ei ole esitanud
tõendeid selle kohta, kuidas mõjutas abikaasa surm tema majanduslikku olukorda, ja seetõttu ei saa
nimetatud asjaolu vaadelda üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuva põhjusena.
Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta vajas võlgnevuse tekkimise perioodil
sotsiaalabi, kuna tema materiaalne olukord oli väga halb. Pika aja vältel (veebruar 2000 - oktoober
2001) ei ole kostja teinud midagi selleks, et vähendada või likvideerida üüri- ja kommunaalteenuste
võlgnevust. Ta ei ole linnavalitsusele teatanud, et vajab sotsiaalabi, ega taotlenud toimetulekutoetust,
samuti ei ole ta hakanud tasuma oma võlgnevust juhutöödest saadud sissetulekutest. Tartu
Linnavarade osakonnale 2002. aasta märtsis esitatud avaldusest nähtuvalt oli tema sissetulek 1000
kuni 3000 krooni kuus. Seega on tõendamata kostja seisukoht, et tema sotsiaalabi vajamine
võlgnevuse tekkimise perioodil on mõjuvaks põhjuseks, millest tingituna tekkis üüri ja
kommunaalteenuste võlgnevus.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kassatsioonkaebuses palub kostja M. Puusaag tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse
väära kohaldamise ja protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu ning saata asja samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kaebuse põhjenduste kohaselt saab üürilepingu ES § 54 lg 1 p 1 alusel lõpetada vaid siis, kui
üürnikul puudusid üürivõla tekkimiseks mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus ei ole õigesti tuvastanud
ES § 54 lg 1 p 1 kohaldamise eeldusi. Kostja oli pikemat aega töötu ja tal puudus igakuine kindel
sissetulek. Sellest tingitud rasket majanduslikku olukorda ja sotsiaalabi vajamist tuleb lugeda ES § 54
lg 1 p 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks, kui üürileandjaks on kohalik omavalitsusüksus. Sotsiaalabi
taotlemata jätmine ei tähenda seda, et isik faktiliselt sotsiaalabi ei vaja. Alates 2002. aasta juulist saab
kostja pensioni ja on üürivõla tasunud. Ka see kinnitab, et üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Tartu
linna poolt kostjale pakutav eluruum on keskküttega. Seetõttu oleksid selle küttekulud suuremad kui
praegu kasutatava ahiküttega korteri puhul. Kohus pole vastanud kõigile apellatsioonkaebuse
väidetele. Otsusest ei selgu, miks kohus leiab, et kostja vajadus saada sotsiaalabi on tõendamata, ja
kuidas kostja seda tõendama oleks pidanud. Kohus pole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja
objektiivselt. 2002. aasta märtsis esitas kostja Tartu Linnavarade osakonnale avalduse ettepanekuga
tasuda üürivõlg järelmaksu graafiku alusel ja seda just seetõttu, et tal õnnestus leida tööd. 2002. aasta
juulis ja novembris tasus kostja kogu võlgnevuse.
8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Asjas on tõendatud kostja sissetulek juhutöödest alates
2001. aasta sügisest, kuid üürivõla likvideerimisele ta ei asunud. Sotsiaalabi vajadust ei saa lugeda
mõjuvaks põhjuseks üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmisel siis, kui isiku sotsiaalabi
vajadus on tekkinud tema enda tegevuse või tegevusetuse tõttu või kui ta ei ole heauskse üürnikuna
astunud samme, mida asjaolusid arvestades võiks üürilepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning
sotsiaalabi vajaduse likvideerimiseks mõistlikult eeldada.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse
normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
10. ES § 54 lg 1 p 1 andis üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning
väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist teist
eluruumi vastu andmata, kui nad olid jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata
üüri või tasumata elamuseaduse § 37 lg-s 3 nimetatud teenuste ja maksete eest või oli võlgnevus üüri
ning teenuste ja maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning nimetatud teenuste ja maksete summa.
Mõjuvatest põhjustest tuli üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja
möödumisest arvates.
11. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti leitud, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise
mõjuvate põhjuste olemasolu peab tõendama üürnik. Samuti on õige apellatsioonikohtu seisukoht, et
ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamata jätmine ei võta üürnikult
õigust tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu kohtus. Samasugustele järeldustele on jõudnud
Riigikohus 22. juuni 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-00 (RT III 2000, 19, 211).
12. Elamuseadus ei sätestanud, mida lugeda üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise
mõjuvaks põhjuseks. Seega peab kohus igas asjas asjaolude põhjal otsustama, kas üüri ja
kommunaalteenuste eest on jäetud tasumata mõjuvatel põhjustel või mitte. Riigikohus on
18. oktoobri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-00 (RT III 2000, 25, 278) asunud seisukohale, et
kui üürileandjaks on kohalik omavalitsus, võib üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks
põhjuseks olla ka sotsiaalabi vajadus.
13. Maakohus jättis üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise põhjustele hinnangu andmata,
leides ekslikult, et ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt tuleb seda teha vaid siis, kui neist on üürileandjale
teatatud. Seega pidi apellatsioonikohus andma ise hinnangu üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata
jätmise põhjuste kohta ning TsMS § 330 lg 4 kohaselt oma järeldusi otsuses põhjendama.
14. Kostja väitis muuhulgas ka seda, et üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmine oli tingitud
tema töötusest ja kindla sissetuleku puudumisest, mille tõttu oli tal raske materiaalne olukord ja ta
vajas sotsiaalabi.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esitanud tõendeid sotsiaalabi vajaduse
kohta seoses raske majandusliku olukorraga võlgnevuse tekkimise perioodil. TsMS § 91 lg 1 järgi
peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama
paragrahvi 2. lõike kohaselt võib kohus teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada
täiendavaid tõendeid. TsMS § 90 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka poole seletus.
Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 171 lg 1, mille kohaselt tagab kohtunik
protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Esimese astme kohus ei
käsitlenud üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise põhjusi ega hinnanud seetõttu ka kostja
seletusi. Kostjat ei viibinud apellatsioonikohtu istungil. Kui ringkonnakohus leidis, et kostja pole
asjas esitanud oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid, oleks apellatsioonikohus pidanud kostja
esindajale selgitama, millised asjaolud tõendamist vajavad ja andma tõendite esitamiseks võimaluse.
15. Apellatsioonikohus leidis, et võlgnevuse tekkimise mõjuvad põhjused pole tõendatud, sest kostja
on saanud sissetulekuid juhutöödest, pole aga asunud võlgnevust likvideerima. Samas on esimese
astme kohtu otsuses leitud, et kostja on üürivõla tasunud. Seega on kostja poolt üüri ja
kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise osas maa- ja apellatsioonikohtu otsus omavahel vastuolus.
Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et juhutöödest sissetuleku saamine ei tähenda veel
iseenesest seda, et kostjat ei saaks lugeda sotsiaalabi vajavaks isikuks. Kostja väitel tasus ta
üürileandjale oma võla siis, kui juhutööde eest tasu ja pensioni saamisega tema materiaalne olukord
paranes.
H. Jõks, A. Kull, J. Luik