3-3-1-76-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-76-03

Otsuse kuupäev

22. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Irina Teplova kaebus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna

juhataja 6. detsembri 2002. a käskkirja nr 545 ja 9. detsembri

2002. a käskkirja nr 548 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-

5/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsus

haldusasjas nr 2-3-151/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Irina Teplova kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Irina Teplova kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-5/2003 ja Tartu

Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-151/2003 teenistusest

vabastamist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada Tartu Linnavalitsuse

haridusosakonna juhataja 9. detsembri 2002. a käskkiri nr 548.

Ennistada Irina Teplova teenistusse ja mõista Tartu Linnavalitsuselt välja tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest.

Välja mõista Tartu Linnavalitsuselt Irina Teplova kasuks kantud õigusabikulu 5000 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja 6. detsembri 2002. a käskkirjaga nr 545 määrati

raamatupidamisteenistuse raamatupidajale I. Teplovale teenistuskohustuste mittenõuetekohase

täitmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.

Käskkirja kohaselt jättis I. Teplova 2002. a oktoobris teostamata Tartu Lastepäevakodu Krõll

materjalide arvestuse. Saades asutuse juhilt tähtaegselt esitatud dokumendid toiduainete sissetuleku ja

väljamineku kohta, teostas I. Teplova vajalikud ülekanded, kuid jättis materjalide arvestuse

laoprogrammis kajastamata.

2. Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja 9. detsembri 2002. a käskkirjaga nr 548 vabastati

I. Teplova teenistusest ATS § 119 lg 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu.

Käskkirja kohaselt oli I. Teplova 2002. aastal puudunud teenistusest haiguse tõttu kokku 191

kalendripäeva ning teatas 9. detsembril 2002 taas oma järgnevast puudumisest haiguse tõttu.

3. I. Teplova esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse

haridusosakonna juhataja 6. detsembri 2002. a käskkirja nr 545 ning 9. detsembri 2002. a käskkirja

nr 548. Talle määratud distsiplinaarkaristust pidas kaebuse esitaja liiga rangeks. Ta leidis, et

materjalide arvestust ei olnud võimalik teostada, kuna dokumendid esitas laohoidja, kes pole asutuse

juhi poolt määratud materiaalselt vastutav isik. Kaebuse esitaja pidi täitma ka muid ülesandeid,

pealegi ei olnud teised raamatupidajad tema haiguse ajal teostanud ka varasemat materjalide

arvestust. Kaebuse esitaja osundas teenistusülesannete täitmata jätmise põhjusena probleemidele

raamatupidamisprogrammi kasutamisel, millele ta juhtis 9. detsembri 2002. a kirjas ka

haridusosakonna juhataja tähelepanu.

Teenistusest vabastamise osas väitis kaebuse esitaja, et 9.-21. detsembrini 2002 viibis ta hoolduslehel,

kuna haigestunud oli tema 4-aastane laps. Kaebuse kohaselt tuleb Ravikindlustusseaduse § 52 lg-te 1

ja 3 järgi eristada töövõimetuslehe erinevaid liike (haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja

hooldusleht). ATS § 119 lg 1 kohaselt võib ametniku vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või

vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul.

Selles sättes ei peeta silmas hoolduslehel viibimist. Kaebuse esitaja taotles teenistusest vabastamise

seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja tasu väljamõistmist teenistusest sunnitult

puudutud aja eest. Kaebuses leiti ka, et valesti on arvestatud kasutamata puhkuse eest makstav

hüvitis.

4. Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-5/2003 jäeti kaebus

rahuldamata käskkirjade tühistamise, teenistusse ennistamise ning teenistusest sunnitult puudutud aja

eest tasu väljamõistmise osas. Kohus rahuldas I. Teplova nõude viivise osas, kuna kasutamata

puhkuse eest arvutatud hüvitise vähem makstud osa laekus kaebaja kontole hilinemisega.

Halduskohus leidis, et ka kaebaja ise ei vaidlusta fakti, et ta ei järginud raamatupidamise sise-

eeskirjas sisalduvat nõuet. Kohtu arvates on kergeim võimalik karistus (noomitus) määratud

käesoleval juhul kooskõlas seadusega ning diskretsioonireegleid järgides. Ametnikul oli õigus

teavitada oma vahetut ülemust põhjustest, miks ta ei saa õigeaegselt teenistusülesandeid täita, kuid

I. Teplova esitas vastavad argumendid alles pärast karistuse määramist.

Teenistusest vabastamise osas leidis halduskohus, et põhjendamatu on erinevalt kohelda töötajaid ja

teenistujaid. Kuna ATS § 119 lg 1 ja TLS § 107 lg 1 on sisult samalaadsete suhete reguleerimiseks

mõeldud normid, siis peaks ka õiguslik regulatsioon olema samasugune. Kuna töölepingu lõpetamisel

peetakse pikaajalise töövõimetuse puhul silmas nii töötaja enda haigust kui ka perekonnaliikme

hooldamist, tuleks sama reeglit kohaldada ka teenistuja puhul. Haiguslehte ja hoolduslehte tuleb

käsitleda samu õiguslikke tagajärgi tekitavate dokumentidena. Pole alust arvata, et seadusandja on

hoolduslehe ATS § 119 lg 2 tekstist teadlikult ja tahtlikult välja jätnud. Selle sätte kohaldamisel ei

oma tähtsust, kas tegemist on haiguslehe või hoolduslehega.

5. I. Teplova apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

6. Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud, ega pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu

arvates ei anna apellandi väited põhjust halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Halduskohus on õigesti tuvastanud ja hinnanud asjaolusid ning jätnud kaebuse põhjendatult

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. I. Teplova kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega tühistada vaidlustatud aktid, ennistada kassaator teenistusse ja välja mõista tasu sunnitult

teenistusest puudutud aja eest. Kassaator leiab:

1. Vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on liiga range. Tegu oli vähese tähtsusega

ega toonud kaasa mingeid tagajärgi. Ka teised raamatupidajad on rikkunud tähtaegu materjali

arvestuse pidamisel, kuid neid pole selle eest karistatud. Diskretsiooni teostamisel peab haldusorgan

aga järgima ka võrdse kohtlemise põhimõtet.

2. ATS § 119 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi esimese lõike alusel ametniku vabastada vaid

haiguslehel oleku ajal. TLS § 107 ja ATS § 119 tõlgendamisel tuleb arvestada, et Avaliku teenistuse

seadus on hilisem seadus.

3. ATS § 58 kohaselt on ametnikul suhetes oma tööandjaga ning sotsiaalkindlustust või -hooldust

teostava asutusega kõik õigused, mis on ette nähtud töölepingu alusel töötavale isikule. Erandid ja

täiendavad õigused sätestatakse Avaliku teenistuse seaduse ja muude avalikku teenistust reguleerivate

seadustega. ATS § 119 lg 2 on erand, võrreldes Töölepingu seaduses sätestatuga.

8. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et I. Teplovale määratud distsiplinaarkaristus pole

vastuolus süüteo raskusega, teo toimepanemise asjaoludega ega ametniku eelneva käitumisega.

Kassaator ei teavitanud oma vahetut ülemust asjaoludest, mis takistasid teenistuskohustuste täitmist,

ega vajadusest rakendada meetmeid teenistuskohustuste täitmiseks. Asjas ei oma tähtsust, kuidas

täitsid oma teenistusülesandeid teised teenistujad. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb hinnata

asjaolusid igal üksikjuhul. ATS § 119 tõlgendamisel tuleb haiguslehte ja hoolduslehte käsitleda

sarnaseid õiguslikke tagajärgi loovate dokumentidena. Avaliku teenistuse regulatsioonist hoolduslehe

väljajätmine on seaduse lünk või ebatäpsus, mida soovitakse kõrvaldada ka Avaliku teenistuse

seaduse eelnõus. Vastasel korral oleksid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused tööprotsessi

juhtimisel ja avalike teenuste osutamisel raskes olukorras.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I. 9. Käesolevas kohtumenetluses on vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja

6. detsembri 2002. a käskkiri nr 545, millega I. Teplovale määrati teenistuskohustuste

mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena noomitus, ning 9. detsembri 2002. a käskkiri

nr 548, millega ta vabastati teenistusest ATS § 119 lg 1 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu.

10. Nii ATS § 119 kui ka TLS § 107 kannavad pealkirja sõnastuses "Teenistusest vabastamine

pikaajalise töövõimetuse tõttu". Samas on neis sätetes pikaajalise töövõimetuse mõistet sisustatud

erinevalt.

ATS § 119 lg 1 sätestab, et ametniku võib vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu

teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi

haigestumise tõttu siis, kui ta on teenistusest puudunud üle kaheksa kuu järjest või üle kaheksa kuu

kalendriaasta jooksul.

TLS § 107 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 9 ettenähtud alusel

töötaja töövõimetuse ajal, kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja kuu järjest,

tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu järjest või kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt

puudunud üle viie kuu kalendriaasta jooksul, tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu

kalendriaasta jooksul.

11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et kuna töölepingu lõpetamisel

peetakse pikaajalise töövõimetuse puhul silmas nii töötaja enda haigust kui ka perekonnaliikme

hooldamist, tuleks sama reeglit kohaldada ka teenistuja puhul.

Seadusandja on Töölepingu seaduse §-s 107 käsitlenud töövõimetust, konkretiseerimata selle sisu.

Avaliku teenistuse seaduse § 119 lg-s 1 aga sätestatakse periood, mil isiku haiguse või vigastuse tõttu

on tegemist pikaajalise töövõimetusega, ning eraldi reguleeritakse tuberkuloosi haigestumise

juhtumeid. Viimati nimetatud säte on täpsem ja käsitleb pikaajalist töövõimetust kui teenistusest

vabastamise alust Töölepingu seaduse analoogse sättega võrreldes kitsamalt.

12. TLS § 107 lg-st 1 tulenevalt võib töötajaga töölepingu pikaajalise töövõimetuse korral lõpetada

töövõimetuse ajal. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 sätestab, et töövõimetuslehe liigid on

haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. ATS § 119 lg 2 kohaselt võib sama

paragrahvi 1. lõike alusel ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal.

Põhjendamatu on kohtute seisukoht, et pole alust arvata, et seadusandja on hoolduslehe ATS § 119

lg 2 tekstist teadlikult ja tahtlikult välja jätnud. ATS § 119 lõikeid 1 ja 2 tuleb vaadelda koostoimes.

Ka selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud, et ametniku võib teenistusest vabastada, kui ta on

teenistusest puudunud haiguse või vigastuse tõttu. Muudel põhjustel töövõimetuse tõttu teenistusest

puudumist see säte teenistusest vabastamise alusena ette ei näe.

Vaadeldes koos ATS § 119 esimest ja teist lõiget, tuleb järeldada, et seadusandja ei ole soovinud

võrdsustada ametniku haiguslehel olekut muude töövõimetuse juhtudega. Seega ei saa hoolduslehe

nimetamata jätmine ATS § 119 lg-s 2 olla vaid ekslik või juhuslik.

13. Distsiplinaarkaristuse määramise osas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et I. Teplova on

karistust vaidlustades tuginenud kõikides kohtuastmetes sarnastele väidetele. Kolleegium nõustub

haldus- ja ringkonnakohtu seisukohaga distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse osas ega pea

vajalikuks kohtute poolt juba esitatud motivatsiooni täiendada.

II. 14. Eeltoodu tõttu tuleb I. Teplova kassatsioonkaebus rahuldada tema teenistusest vabastamist

puudutavas osas. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada osas, millega jäeti

rahuldamata I. Teplova kaebus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja 9. detsembri 2002. a

käskkirja nr 548 tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse,

millega tühistatakse Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja 9. detsembri 2002. a käskkiri

nr 548. Distsiplinaarkaristuse määramist puudutavas osas tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus

jätta muutmata.

15. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda

vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. ATS § 160

lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja,

korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud,

kui ametnik loobub ennistamisest. Kassaator on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Seetõttu tuleb I. Teplova teenistusse

ennistada ja mõista Tartu Linnavalitsuselt tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja

eest.

Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puudub üksikasjalik informatsioon I. Teplova kasuks välja

mõistetava summa täpsustamiseks, tuleb Tartu Linnavalitsusel HKMS § 26 lg-st 3 tulenevalt kindlaks

teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus.

16. I. Teplova on taotlenud halduskohtus kantud õigusabikulu 4720 krooni ja ringkonnakohtus kantud

õigusabikulu 1416 krooni väljamõistmist vastustajalt ning esitanud kohtule õigusabikulude kandmist

tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirjad (tl 70, 71, 93 ja 94).

Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt

kantud kohtukulud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise

korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Välja mõistetava õigusabikulu suuruse üle otsustamisel lähtub kolleegium õiguslike hüvede

kaalukusest, mida I. Teplova käesoleva kohtumenetluse käigus soovis kaitsta. Vajadusele arvestada

kohtukulude väljamõistmisel kaebuse rahuldamata jääva ja rahuldamisele kuuluva osa kaalukust

osundas Riigikohtu halduskolleegium ka 18. detsembri 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-03.

I. Teplova kaebus rahuldatakse osas, millega ta vaidlustas enda teenistusest vabastamise ning jäetakse

rahuldamata talle distsiplinaarkaristuse määramise osas. Seega tuleb käesoleva vaidluse puhul pidada

kaalukamaks osa, milles esitatud kaebus rahuldatakse, s.t teenistusest vabastamise vaidlustamist

puudutavat osa.

Eeltoodu tõttu peab Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks mõista Tartu Linnavalitsuselt

I. Teplova kasuks välja kantud õigusabikulu 5000 krooni ulatuses.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann