3-3-1-79-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-79-03

Otsuse kuupäev

19. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Taisto Bussid kaebus Valga maavanema 24. detsembri

2002. a korralduse nr 1030 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas

nr 2-3-176/2003

Menetluse alus Riigikohtus

AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11. detsember 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

Valga maavanema esindaja Helju Hõbe

OÜ Trakmain esindajad Kalle Muru ja vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-176/2003 osas,

millega mõisteti aktsiaseltsilt Taisto Bussid osaühingu Trakmain kasuks välja riigilõiv ja

õigusabikulu.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga maavanema 18. oktoobri 2002. a korraldusega algatati Valga maakonna avalike liinivedude

teenuse tellimiseks avatud pakkumismenetlusega riigihange ja kinnitati selle pakkumise kutse

dokumendid. Kutsele vastasid viis pakkujat: AS Viljandi ATP, OÜ Trakmain, AS Taisto Bussid,

Hargla Masinaühistu ja AS Atko Liinid. Pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjon leidis

pakkumiste avamisel, et esmasel läbivaatamisel vastasid kõik viis pakkumist kutse dokumentides

esitatud tingimustele. Lähtudes hilisema kontrolli tulemustest tegi sama komisjon maavanemale

ettepaneku tunnistada osa pakkumisi kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks, osa aga

mitte. Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korraldusega tunnistati kutse dokumentides esitatud

tingimustele vastavaks I liinigrupis osaühingu Trakmain ja aktsiaseltsi Atko Liinid pakkumised ning

II liinigrupis aktsiaseltsi Viljandi ATP, aktsiaseltsi Taisto Bussid, Hargla Masinaühistu ja aktsiaseltsi

Atko Liinid pakkumised. Tagasi lükati I liinigrupis aktsiaseltsi Viljandi ATP ja aktsiaseltsi Taisto

Bussid pakkumised, sest need ei vastanud kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kutse

dokumentide punkti 7.2.7 alusel pidi pakkuja esitama ärakirja liisingulepingust, kui sõiduk ei ole

vedaja omanduses. Aktsiaselts Viljandi ATP esitas aga rendilepingu, AS Taisto Bussid kasutusvalduse

lepingu sõidukite tasuta kasutusse andmise kohta.

2. 6. veebruaril 2003 esitas AS Taisto Bussid Tartu Halduskohtule kaebuse Valga maavanema

24. detsembri 2002. a korralduse tühistamiseks osas, millega lükati tagasi tema pakkumine. Kaebuse

esitaja märkis, et vastavalt Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 10 lg-le 4 võib avaliku teenindamise

lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara kuuluda vedajale või olla lepinguga antud

tema valdusse. Seega on liisingulepingu nõudele toetudes võetud kaebuse esitajalt võimalus olla

pakkujaks.

3. Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-40/2003 kohaldati esialgset

õiguskaitset ning peatati Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse kehtivus osas, millega

lükati tagasi AS Taisto Bussid pakkumine, ja pakkumismenetlus kuni 28. veebruarini 2003.

4. Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2003. a määrusega samas haldusasjas kaasati kolmandate

isikutena OÜ Trakmain ja AS Atko Liinid.

5. Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2003. a määrusega samas haldusasjas kohaldati teistkordselt

esialgset õiguskaitset ning peatati Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse kehtivus osas,

millega lükati tagasi AS Taisto Bussid pakkumine, ja pakkumismenetlus. Valga maavanema

11. märtsi 2003. a korraldusega peatati pakkumismenetlus kuni vaidlustuste läbivaatamise

lõppemiseni.

6. Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsusega samas haldusasjas rahuldati AS Taisto Bussid

kaebus, tühistati osaliselt Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korraldus ja tehti maavalitsusele

ettekirjutus vaadata kaebuse esitaja pakkumine läbi.

Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus ei vasta HMS § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-s 2 sätestatud nõuetele,

sest korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav ning selles on märkimata akti andmise faktiline ja

õiguslik alus. Korraldusest ei selgu, kas AS Taisto Bussid pakkumine lükati tagasi seepärast, et

pakkujat ei kvalifitseeritud Riigihangete seaduse (RHS) § 43 lg 4 p 1 mõttes või ei vasta pakkumine

sama sätte punkti 2 alusel kutse dokumentides esitatud tingimustele. Need rikkumised võisid

mõjutada asja otsustamist. Kohus ei nõustunud maavanema seisukohaga, et korralduse aluseks on

RHS § 43 lg 4 p 1, sest tuvastas, et AS Taisto Bussid kvalifitseeriti pakkumiste läbivaatamise ja

hindamise komisjoni otsusega pakkumiste avamisel. Veel märkis kohus, et lähtudes ÜTS § 10 lg-st 4

on selgusetu, kas liisingulepingu asemel mõne teise kasutuslepingu esitamine on sisuline

kõrvalekaldumine kutse dokumentidega esitatud tingimustest. RHS § 43 lg 3 alusel võib pakkumise

tunnistada tingimustele vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi.

7. Apellatsioonkaebused esitasid kolmas isik OÜ Trakmain ja Valga maavanem.

OÜ Trakmain leidis, et vaidlustatud korralduse puhul on tegemist pakkujate kvalifitseerimise

otsusega, mis ei vasta küll täiel määral haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuid see ei mõjuta asja

otsustamist ega ole akti tühistamise aluseks. Kaebuse esitaja ei ole pakkumise kutse dokumente

vaidlustanud korras, mis on nähtud ette RHS § 62 lg-tes 1 ja 2. OÜ Trakmain taotles kohtuotsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist ning kantud kohtukulude väljamõistmist. Kohtukulud koosnesid

tasutud riigilõivust 5000 krooni ja õigusabikuludest 12 236 krooni ja 60 senti.

Maavanem leidis, et kohus on tõlgendanud Riigihangete seadust ebaõigesti ja andnud seetõttu ka

vaidlustatud korraldusele ebaõige sisu. Selle korraldusega toimus pakkujate kvalifitseerimine. Kuna

AS Taisto Bussid ei esitanud liisingulepingut, jäeti ta RHS §-de 30 lg 3, 35 lg 2 p 5 ning 43 lg 4 p-de

1 ja 2 alusel kvalifitseerimata. AS Taisto Bussid on kaebust põhjendanud ka viitega ÜTS § 10 lg-le 4,

mis näitab, et sisuliselt vaidlustati pakkumise kutse dokumente. Sellist vaiet sai RHS § 62 lg 2

kohaselt esitada enne pakkumiste avamist. Pakkumised avati 13. detsembril 2002 ja enne seda ei ole

AS Taisto Bussid kutse dokumente vaidlustanud. Maavanem taotles kohtuotsuse tühistamist, uue

otsuse tegemist ja kohtukulude väljamõistmist.

8. Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused, tühistati

halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti AS Taisto Bussid kaebus rahuldamata. Aktsiaseltsilt

Taisto Bussid mõisteti välja osaühingu Trakmain kasuks riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulu 7000

krooni ning Valga Maavalitsuse kasuks riigilõiv 100 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on asjas olevatest tõenditest ebaõigesti järeldanud, et

pakkujate kvalifitseerimine toimus pakkumiste avamisel. Pakkujad kvalifitseeris maavanem

24. detsembri 2002. a korraldusega. Korralduse sisust tuleneb üheselt, et pakkumise tagasilükkamise

põhjuseks oli RHS § 43 lg 4 p-s 2 sätestatud alus - pakkumise mittevastavus kutse dokumentides

esitatud tingimustele. Selle korraldusega jäeti AS Taisto Bussid kvalifitseerimata RHS §-de 35 lg 2

p 5 ja 43 lg 4 p 1 tähenduses. Põhjendatuks pidas ringkonnakohus maavanema väidet, et kaebuse

esitaja argumendid seoses ÜTS § 10 lg-ga 4 näitavad, et sisuliselt vaidlustati pakkumise kutse

dokumente. Vastavalt RHS § 62 lg 2 teisele lausele tuleb selline vaie esitada enne, kui ostja avab

pakkumised. AS Taisto Bussid ei ole nimetatud vaiet tähtaegselt esitanud. Veel leidis

ringkonnakohus, et kaebajal tuli kaebuse esitamisel ja apellantidel kohtuotsuse vaidlustamisel tasuda

riigilõivu RLS § 37 lg 18 p 2 alusel 100 krooni, mitte sama lõike p 1 alusel 5000 krooni. Aktsiaseltsilt

Taisto Bussid apellandi kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendas ringkonnakohus HKMS

§ 87 lg 2 alusel, arvestades asja keerukuse astet ja mahtu. Osaühingu Trakmain mõistlikuks ja

põhjendatud õigusabikuluks luges ringkonnakohus 7000 krooni. AS Taisto Bussid kohtukulud jäeti

vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 ja § 93 lg-le 6 tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. AS Taisto Bussid esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Tartu Halduskohtu otsuse ning mõistaks Valga Maavalitsuselt

tema kasuks välja kassatsiooniastme kohtukulud - tasu õigusabi eest.

Esiteks leiab kassaator, et oletuslik ja ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldust

tuleb mõista kui tema kvalifitseerimata jätmise otsustust RHS §-de 35 lg 2 p 5 ja 43 lg 4 p 1

tähenduses. Riigihangete seadus eristab selgelt pakkujate kvalifitseerimist ja pakkumiste sisulist

läbivaatamist. Viimane hõlmab ka pakkumiste vastavuse kontrollimist kutse dokumentides esitatud

tingimustele. RHS § 30 lg 3 järgi tuleb avatud pakkumismenetluse korral pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollida enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Seega lahendab vaidlustatud korraldus küsimusi,

mis kuuluvad pakkumiste sisulise läbivaatamise staadiumisse, millal kvalifitseerimata jätmine pole

enam võimalik. Veel leiab kassaator, et tulenevalt ÜTS § 10 lg-st 4 ja RHS § 43 lg-st 3 puudus tal

vajadus vaidlustada pakkumise kutse dokumente, sest ta käitus vastavalt Ühistranspordiseaduse

viidatud sättele.

Teiseks leiab AS Taisto Bussid, et ringkonnakohus on ebaõigesti mõistnud temalt välja kolmanda

isiku kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks

kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Pooleks ei ole kolmas isik. Sellest

tuleneb, et kolmandal isikul pole õigust kohtukulude hüvitamisele. Kaebajalt kolmanda isiku kasuks

kohtukulude väljamõistmine võib takistada Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist.

10. Maavanema kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maavanem leiab, et pakkumiste

sisulise läbivaatamiseni pole selles asjas veel jõutudki. Sisuline läbivaatamine tähendab pakkumiste

võrdlemist ja hindamist RHS § 45 tähenduses. Vaidlustatud korraldusega toimus pakkujate

kvalifitseerimine, mitte aga pakkumiste hindamine ja võrdlemine.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Ühistranspordiseaduse § 10 lg 4 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel

transporditeenuste osutamisega seotud vara võib kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema

valdusse. Pakkumise kutse dokumentide punkti 7.2.7 alusel pidi aga pakkuja kasutama

transporditeenuse osutamiseks kas vedaja omanduses olevat või liisitud sõidukit. AS Taisto Bussid

esitas kasutusvalduse lepingu sõiduki tasuta kasutusse andmise kohta. Seega on kutse dokumentidega

kehtestatud tingimus võrreldes ÜTS § 10 lg-ga 4 tõepoolest piirava iseloomuga AS Taisto Bussid

suhtes. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta, kas see piirang on kooskõlas

Ühistranspordiseaduse § 10 lg-ga 4, sest pakkumise kutse dokumentide punktiga 7.2.7 kehtestatud

tingimuse õiguspärasust pole kaebuse esitaja õigeaegselt vaidlustanud. RHS § 62 lg 2 järgi tuleb

vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised.

12. RHS § 30 lg 3 alusel peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist

läbivaatamist. Pakkumiste sisuline läbivaatamine tähendab RHS § 45 lg-st 1 tulenevalt seda

pakkumismenetluse staadiumi, kus ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi

lükatud. Kohtud on õigesti leidnud, et maavanema vaidlustatud korralduse sisuks on pakkujate

kvalifitseerimine, mitte aga pakkumiste võrdlemine ja hindamine. Seega ei ole vaidlustatud korraldus

vastuolus RHS § 30 lg-ga 3.

13. Neil põhjustel jääb AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus rahuldamata osas, milles taotleti, et

Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse selles osas, millega jäeti AS Taisto Bussid kaebus

rahuldamata.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 nähtub, et kohtukulud mõistetakse

välja poolelt teise poole kasuks. Sama seadustiku § 14 lg-test 1, 2 ja 3 tuleneb, et kolmas isik ja pool

on erinevad protsessiosalised. Seega ei näe Halduskohtumenetluse seadustik ette poolelt kohtukulude

väljamõistmist kolmanda isiku kasuks. Kuna kohtukulude selliseks jagamiseks puudub õiguslik alus,

tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada.

Asjaolu, et poolelt ei saa kolmanda isiku kasuks kohtukulusid välja mõista, on Riigikohtu

halduskolleegium põhjendanud ka 16. juuni 2000. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-00 (RT III 2000, 17,

182).

15. AS Taisto Bussid on esitanud taotluse mõista Valga Maavalitsuselt tema kasuks välja

kassatsiooniastme kohtukulud - tasu õigusabi eest. HKMS § 93 lg-st 1 nähtub, et poolele, kelle

kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. AS Taisto Bussid

kassatsioonkaebus jäi aga põhiosas rahuldamata. Seetõttu jätab Riigikohus rahuldamata ka

kohtukulude väljamõistmise taotluse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld