3-2-1-145-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-145-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu

Kohtuasi

Tiit Tumma kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 25. aprilli

2003. a otsuse tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1082/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Rannar Liitmaa ja Tõnu-Rasmus Põldvee erikaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

8. septembri 2003. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada kohtutäitur Rannar Liitmaa ja Tõnu-

Rasmus Põldvee erikaebused.

3. Tagastada kohtutäitur Rannar Liitmaale 19. septembril

2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja tagastada

Tõnu-Rasmus Põldveele 19. septembril 2003. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur R. Liitmaa saatis 1. aprillil 2003. a T. Tummale teate, et T.-R. Põldvee on esitanud

T. Tumma suhtes täitemenetluse algatamise avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p-s 14

nimetatud täitedokumendi alusel. 10. aprillil 2003. a esitas T. Tumma esindaja Nigul Saar

R. Liitmaale kirjaliku vastuväite, mis seisnes alljärgnevas: "Teatan oma esindatava Tiit Tumma

nimel, et täitemenetluse algatamine ei ole seadusega kooskõlas. Sissenõudja ei ole esitanud kehtivaid

TMS §-s 1 loetletud lahendeid."

2. R. Liitmaa vaatas 25. aprillil 2003. a T. Tumma vastuväite läbi ja otsustas jätta selle rahuldamata.

R. Liitmaa leidis, et T.-R. Põldvee esitatud täitedokument kuulub TMS § 1 lg 1 p 14 alusel täitmisele.

3. 6. mail 2003. a esitas T. Tumma kaebuse Pärnu Maakohtule, milles palus tühistada R. Liitmaa

25. aprilli 2003. a otsuse.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tohi kohtutäitur hinnata talle esitatud täitedokumendi õiguslikku

põhistust, s.o kohtutäitur ei teosta õigusemõistmist. Samuti on R. Liitmaa rikkunud TMS § 27 lg 1

nõudeid, sest kaebuse esitaja elab Läänemaal, kuid R. Liitmaa on Pärnumaa kohtutäitur.

4. Pärnu Maakohus jättis 29. mai 2003. a määrusega T. Tumma kaebuse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse, kui talle

esitatakse nõuetele vastav dokument, dokumendi sisu õiguspärasust kontrollimata. Kohtutäituril ei

ole täitemenetluse seadustiku järgi keelatud teenindada teises piirkonnas elavaid isikuid. Samuti ei

peata vastuväite esitamine täitemenetlust.

Täitemenetluse seadustiku § 23 lg 4 p 1 sätestab otseselt, et vastuväite esitamisel peatub

täitemenetluse algatamine, olenemata sellest, kas vastuväide on formaalne või mitte. Käesolevas asjas

ei ole andmeid, et kohtutäitur oleks teinud mingeid toiminguid pärast võlgnikule teate saatmist ja

vastuväite lahendamist.

5. T. Tumma esitas maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega oma kaebus rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. septembri 2003. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas

T. Tumma kaebuse ning tühistas R. Liitmaa 25. aprilli 2003. a otsuse T. Tumma kaebuse rahuldamata

jätmise kohta. Ringkonnakohus mõistis TsMS § 60 lg 11 ja § 61 lg 1 alusel R. Liitmaalt T. Tumma

kasuks välja 1500 krooni õigusabikulude katteks.

7. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle T. Tumma oma vastuväites otseselt vastu

täitmisele pööratud nõudele, vaid väidab, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik.

T. Tumma viitas õigesti asjaolule, et Pärnu Maakohtu tööpiirkonna kohtutäitur algatas täitemenetluse

tema suhtes ebaseaduslikult. Täitemenetluse seadustiku § 27 lg 1 sätestab, et täitmist teostavad

võlgniku elukohajärgse või tema vara asukohajärgse maa- või linnakohtu tööpiirkonna kohtutäiturid.

See norm on imperatiivne ja sellest saab erandeid kehtestada ainult seadusega. T. Tumma elukoht on

Läänemaal Virtsus ja maakohtule esitatud dokumentidest ei tulene, et tal oleks vara, mis paikneks

Pärnumaal. R. Liitmaa on kinnitatud kohtutäituriks Pärnu Maakohtu tööpiirkonda.

Lahendi täitmisel ei oma tähtsust asjaolu, et T. Tumma töötab Pärnus ja T.-R. Põldvee elab

Pärnumaal, sest TMS § 27 lg 1 seob kohtutäituri õiguse korraldada täitemenetlus ainult võlgniku

elukohaga või vara asukohaga. Eeltoodu tõttu on täitemenetluse algatamine vastuolus seadusega.

Kuna täitemenetluse algatamine oli vastuolus TMS § 27 lg-s 1 sätestatuga, siis ei oma tähtsust

asjaolu, kas võlgnik on nõudele sisulise vastuväite esitanud või mitte.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kohtutäitur R. Liitmaa palub erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja mõista T. Tummalt

välja kautsjon 200 krooni.

Erikaebuse kohaselt ei ole R. Liitmaa andnud hinnangut, kas T.-R. Põldvee nõue on põhjendatud või

mitte. Kohtutäituri pädevusse kuulub asjaolu hindamine, kas talle on esitatud täitemenetluse

seadustiku kohaselt täitmisele kuuluv dokument.

Väite TMS § 27 lg 1 rikkumise kohta esitas T. Tumma alles Pärnu Maakohtu 29. mai 2003. a istungil.

Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 kohaselt saab võlgnik esitada kaebuse kohtutäiturile 10 päeva

jooksul. Viimane päev selleks oli 17. aprill 2003. a.

Asjaolu, et tegemist ei ole Läänemaa kohtutäituriga, ei tekita võlgnikule mingeid lisakulutusi.

Virtsust Pärnusse on u 74 km, Virtsust Haapsallu on u 77 km.

Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 60 lg 12 järgi kannab kohtukulud avaldaja, olenemata

asja keerukusest.

9. R. Liitmaa erikaebusele vastates leiab T. Tumma, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

10. T.-R. Põldvee palub erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta T. Tumma kaebuse

rahuldamata.

Erikaebuse kohaselt ei ole TMS § 27 lg 1 imperatiivne norm, sest selle eesmärk on kaitsta võlgniku

õigusi ning seda saab omakorda hinnata igal üksikjuhul eraldi. T. Tumma ei ole põhjendanud, kuidas

tema õigusi on rikutud. Vastuväidet TMS § 27 lg 1 rikkumise kohta ei esitanud T. Tumma mitte

vastuväites kohtutäiturile, vaid alles Pärnu Maakohtus.

Kuna T. Tumma töökoht on Pärnus, saab ta seal ka töötasu, mida on võimalik vaadelda võlgniku

varana. Seega ei ole TMS § 27 lg 1 rikutud.

11. T.-R. Põldvee erikaebusele vastates leiab T. Tumma, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

12. Kohtutäitur R. Liitmaa toetab T.-R. Põldvee erikaebust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik

seetõttu, et kohtutäitur rikkus TMS § 27 lg 1.

Täitemenetluse ökonoomia ja toimimise tõhususe põhimõtetest tulenevalt ei too TMS § 27 lg 1

rikkumine kaasa täitemenetluse algatamise ja juba algatatud täitmenetluse käigus tehtud

täitetoimingute ebaseaduslikkust. Täitemenetluse seadustiku § 27 lg 1 üheks eesmärgiks on võlgniku

huvide kaitse, mis väljendub selles, et täitmist korraldab tema elukohale või vara asukohale kõige

lähemal tegutsev kohtutäitur.

Juhul, kui kohtutäitur on täitemenetluse algatanud TMS § 27 lg 1 rikkudes, on ta võlgniku taotluse

alusel kohustatud andma täitedokumendi üle sissenõudja näidatud kohtutäiturile, kes on TMS § 27 lg

1 järgi täitmiseks pädev. Selline kohustus on analoogia alusel tuletatav TMS § 27 lg-st 2, mis sätestab

kohtutäituri kohustuse saata täitedokument võlgniku lahkumisel teise elukohta võlgniku uue elukoha

järgsele kohtutäiturile.

Kuna T. Tumma ei taotlenud täitedokumendi saatmist oma elukoha järgsele kohtutäiturile, siis polnud

kohtutel alust võtta seisukohta TMS § 27 lg 1 väidetava rikkumise osas. Selle tõttu ei ole asjakohane

ka T.-R. Põldvee erikaebuse väide, et kuna T. Tumma töökoht on Pärnus, siis saab ta seal ka töötasu,

mida on võimalik vaadelda võlgniku varana ning järelikult ei ole R. Liitmaa rikkunud TMS § 27 lg 1.

15. Samas võib TMS § 27 lg 1 rikkumine anda alust võtta kohtutäitur distsiplinaarvastutusele

kohtutäituri seaduse alusel. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 1 järgi kinnitab kohtutäiturite tööpiirkonnad

justiitsminister. Justiitsministri sellekohane määrus on kehtestatud 13. mail 2003. a. Justiitsministril

on kohtutäituri seaduse § 30 järgi õigus valvata kohtutäiturite tegevuse järele ning sama seaduse § 34

järgi õigus määrata kohtutäiturile distsiplinaarkaristus.

16. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama T. Tumma erikaebuse põhjendust, et

täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik, sest kohtutäitur hindas talle esitatud täitedokumendi

õiguslikku põhistust.

T. Tumma ei ole sõnaselgelt väljendanud T.-R. Põldvee nõude vaidlustamist R. Liitmaale 10. aprillil

2003. a esitatud vastuväites, mille tema esindaja esitas täitemenetluse algatamisega seoses ning mille

R. Liitmaa jättis oma 25. aprilli 2003. a otsusega rahuldamata. Kuna aga T. Tumma tugines nimetatud

vastuväites sellele, et puudus TMS §-s 1 loetletud täitedokument, siis võis sellest järeldada, et ta

vaidlustab sellise väitega ka T.-R. Põldvee nõuet.

Kui vastuväide on ebaselge, peab kohtutäitur selgitama, kas võlgnik tunnistab nõuet või mitte. Juhul,

kui kohtutäituri täitemenetluse algatamise vaidlustamise kohtumenetluses selgub, et võlgnik ei

vaielnud nõudele vastu, siis pole alust tunnistada täitemenetluse algatamist seadusevastaseks.

Käesoleval juhul viitas T. Tumma maakohtule esitatud kaebuses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

17. aprilli 2002. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-40-02 (RT III 2002, 13, 155 ), kus Riigikohus leidis, et

kuna täiturile ei saa panna õigusvaidluse lahendamise kohustust, ei saa ta vastuväidet sisuliselt

hinnata. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (vt maakohtu toimiku leht 20) avaldas T. Tumma

kohtule, et ta ei tunnista võlga. Seega põhjendas T. Tumma oma kaebust sellega, et kohtutäitur algatas

menetluse, vaatamata sellele, et T. Tumma oli vastu vaielnud T.-R. Põldvee nõudele.

17. Ringkonnakohus on TsMS § 60 lg 11 järgi R. Liitmaalt ebaõigesti välja mõistnud õigusabikulud.

Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule mitte hagina, vaid TsMS § 247 lg 2

tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita

menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud

avaldaja.

18. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 60 lg-s 12 sätestatu ei välista täitemenetluse

võlgniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet seadust rikkunud täituri vastu riigivastutuse seaduse

alusel. Võlgniku kahjuks võivad muuhulgas olla mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täituri

tegevuse vaidlustamiseks algatatud hagita menetlusega.

J. Luik, V. Kõve, T. Tampuu