Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-144-03 ECLI:EE:RK:2003:3.1.1.144.03.450 AI generated

3-1-1-144-03 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-144-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-144-03 · Riigikohus: KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
effective service by post lack of signature damage to credit uttering a forged document fraudulent use of cheque cards postal cheque
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-144-03

Otsuse kuupäev

11. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

H. S. väärteoasi HÕS § 1442 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. septembri 2003. a

määrus väärteoasjas 2-4-4-41

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusväline isik S. S., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. november 2003. a

RESOLUTSIOON

Jätta S. S. taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja määruskaebuse

esitamise tähtaeg ennistamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. juunil 2002. a koostati H. S.-le haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et 22. mail 2002. a kella

17.45 paiku rikkus ta Tallinnas X mnt Z korteri välisukse luku ja luku ümbruse, millega pani toime võõra

vara tahtliku rikkumise HÕS § 1442 järgi.

2. Tallinna Linnakohtu 28. mai 2003. a otsusega karistati H. S. HÕS § 1442 järgi 10 trahviühiku ehk 600

krooni suuruse rahatrahviga. Kohus leidis, et teo toimepanemise ajal oli korter ja seega ka rikutud uks H. S.

ja S. S.-i kaasomandis ja mõtteline osa varast oli menetlusalusele isikule võõras. Seega tekitas H. S. vara

lõhkumisega kahju nii endale kui kaasomanikule.

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja Paul Puustusmaa apellatsioonkaebuse,

milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 12. septembri 2003. a määrusega lõpetati asjas menetlus VTMS § 30 lg 1 p-de 1

ja 2 alusel.

Ringkonnakohus leidis, et menetlusalune isik, parandades rikkumise päeval lukuümbrise, on hüvitanud

väärteoga tekitatud kahju. Menetluse lõpetamine on võimalik otstarbekuse kaalutlusel, kuna menetlusaluse

isiku käitumine ei olnud suunatud kahju tekitamisele, vaid korterisse sissepääsemisele.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas menetlusväline isik S. S. määruskaebuse, milles palus

määruse tühistada ja karistada H. S. KarS § 203 alusel.

Kaebuse esitaja leiab, et talle on tekitatud oluline kahju, sest rikuti tema omandit ja kodu puutumatust,

mistõttu on tegemist põhiseadusega kaitstavate hüvede ja väärtuste rikkumisega. Lisaks sellele hindas

ringkonnakohus valesti tõendeid, mis omakorda tingis vale kohtulahendi. Menetlusalune isik ei ole kahju

hüvitanud. Luku uuest paigaldamisest kahju hüvitamiseks ei piisanud, sest uks pärast seda ei lukustunud.

Sellest tulenevalt oli S. S. sunnitud paigaldama uue ukse. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et ust

oli lõhutud ka varem.

Ka leiab S. S., et H. S. käitumine oli suunatud just ukse lõhkumisele. Kuna H. S. elas sel ajal teises korteris,

puudus tal vajadus X mnt Z eluruumi pääsemiseks.

Kaebuse esitaja märkis kaebuse koostamise kuupäevaks 23. september 2003. a, kuid postitas selle

30. septembril 2003. a.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis määruskaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud

30. septembril 2003. a, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

Selle peale esitas S. S. tähtaja ennistamise taotluse ja 17. oktoobri 2003. a arstitõendi, mille kohaselt oli ta

22. septembrist kuni 30. septembrini 2003. a haige.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise

küsimuse lahendamisel juhinduda KrMK § 86 lg-st 1, mille kohaselt kohus ennistab mõjuval põhjusel

möödalastud tähtaja.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel

mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse

esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka

isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211).

S. S. on esitanud arstitõendi, millest nähtuvalt oli ta haige 22. septembrist kuni 30. septembrini 2003. a.

Samas on määruskaebus koostatud 23. septembril ja postitatud 30. septembril 2003. a. Sellest järeldub, et

haigus ei takistanud S. S.-l kaebuse koostamist ega esitamist, mistõttu kõnealusel juhul ei esinenud mõjuvat

põhjust menetlustähtaja möödalaskmiseks.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMK § 86 lg-st 1 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium S. S. määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

Hannes Kiris,

Eerik Kergandberg,

Peeter Vaher