Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-47-03 AI generated

3-3-1-47-03 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-47-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Leiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-47-03 · Riigikohus: Leiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi, Lea Kivi, Villu Kõve, Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

eriarvamus.

1. Me ei nõustu otsuse IV osas toodud põhjendustega.

Leiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll

eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.

Fedtšenko käitumine kinnitab, et ta sai õigesti aru sellest, et KodS § 35 lg 4 kohaselt peab ta taotlema

keskmise puude kindlakstegemist Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud korras

tehtud arstliku ekspertiisiga. Samuti lähtusid VEK ja sotsiaaltoetuste vaidluskomisjon V. Fedtšenko

taotluse lahendamisel Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest ja selle alusel kehtestatud korrast

(vt otsuse p 19). Nad lähtusid Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest, nagu ka Tallinna

Halduskohus N. Fedtšenko kaebust lahendades, juba enne KodS § 35 lg 4 muutmist (vt otsuse p 30).

Järelikult oli kassaatorile ja varasematele seaduse rakendajatele KodS § 35 lg 4 piisavalt arusaadav.

Seega leiame, et KodS § 35 lg 4 ei olnud nii ebaselge, et õigusselgusetuse tõttu tuleks see säte

tunnistada põhiseadusevastaseks PS § 10 rikkumise tõttu.

2. Lisaks on otsus vastuoluline. Nimelt on otsuse II osas tõlgendatud KodS § 35 lg 4 ja leitud, et sätte

eesmärk oli, hoolimata ekslikust viitest, arusaadav ja sellest tulenevad nõuded selged (vt otsuse p-d

18 - 21). Otsuse III osas on just II osas toodud tõlgendusele tuginedes leitud, et KodS § 35 lg 2 p 2 ja

35 lg 4 on vastuolus PS § 12 lg 1 esimese lausega. Ometi on otsuse IV osas leitud, et seadusandja

regulatsioon ei ole piisavalt selge ning on seetõttu vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusselguse

põhimõttega. Meie arvates ei saa säte olla samaaegselt põhiseadusvastane oma ebaselguse tõttu ja

teisalt piisavalt arusaadav, et näha selles omakorda vastuolu PS § 12 lg 1 esimese lausega. PS § 12

alusel saab kontrollida vaid normi, millest tulenev regulatsioon on (vajadusel erinevaid

tõlgendamismeetodeid ja analoogiat appi võttes) arusaadav. Kui norm ei ole piisavalt arusaadav, ei

saa seda sisuliselt kontrollida ega hinnata selle materiaalset põhiseaduspärasust.