3-3-1-47-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedLeiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.
Legislator headnote
AI generated3-3-1-47-03 · Riigikohus: Leiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.
Full text
Kohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi, Lea Kivi, Villu Kõve, Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu
eriarvamus.
1. Me ei nõustu otsuse IV osas toodud põhjendustega.
Leiame, et KodS § 35 lg 4 10. juulist 2000. a kuni 9. novembrini 2002 kehtinud redaktsioon oli küll
eksitav ega olnud üheselt arusaadav, kuid oli tõlgendamise teel siiski mõistetav ja rakendatav. Ka V.
Fedtšenko käitumine kinnitab, et ta sai õigesti aru sellest, et KodS § 35 lg 4 kohaselt peab ta taotlema
keskmise puude kindlakstegemist Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud korras
tehtud arstliku ekspertiisiga. Samuti lähtusid VEK ja sotsiaaltoetuste vaidluskomisjon V. Fedtšenko
taotluse lahendamisel Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest ja selle alusel kehtestatud korrast
(vt otsuse p 19). Nad lähtusid Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest, nagu ka Tallinna
Halduskohus N. Fedtšenko kaebust lahendades, juba enne KodS § 35 lg 4 muutmist (vt otsuse p 30).
Järelikult oli kassaatorile ja varasematele seaduse rakendajatele KodS § 35 lg 4 piisavalt arusaadav.
Seega leiame, et KodS § 35 lg 4 ei olnud nii ebaselge, et õigusselgusetuse tõttu tuleks see säte
tunnistada põhiseadusevastaseks PS § 10 rikkumise tõttu.
2. Lisaks on otsus vastuoluline. Nimelt on otsuse II osas tõlgendatud KodS § 35 lg 4 ja leitud, et sätte
eesmärk oli, hoolimata ekslikust viitest, arusaadav ja sellest tulenevad nõuded selged (vt otsuse p-d
18 - 21). Otsuse III osas on just II osas toodud tõlgendusele tuginedes leitud, et KodS § 35 lg 2 p 2 ja
35 lg 4 on vastuolus PS § 12 lg 1 esimese lausega. Ometi on otsuse IV osas leitud, et seadusandja
regulatsioon ei ole piisavalt selge ning on seetõttu vastuolus PS §-s 10 sätestatud õigusselguse
põhimõttega. Meie arvates ei saa säte olla samaaegselt põhiseadusvastane oma ebaselguse tõttu ja
teisalt piisavalt arusaadav, et näha selles omakorda vastuolu PS § 12 lg 1 esimese lausega. PS § 12
alusel saab kontrollida vaid normi, millest tulenev regulatsioon on (vajadusel erinevaid
tõlgendamismeetodeid ja analoogiat appi võttes) arusaadav. Kui norm ei ole piisavalt arusaadav, ei
saa seda sisuliselt kontrollida ega hinnata selle materiaalset põhiseaduspärasust.