3-1-2-2-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-2-03

Otsuse kuupäev

9. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott

Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

AS V väärteoasi Maapõueseaduse § 83 lg 2 p 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määrus

väärteoasjas nr 2-4-5/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat

Andres Alas, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. november 2003. a

Resolutsioon

1. Ennistada teistmisavalduse esitamise tähtaeg.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määrus ja saata väärteoasi samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-le V koostati 15. aprillil 2002. a haldusõiguserikkumise protokoll, mille kohaselt aktsiaselts kaevandas

J ning M vallas riigile kuuluvat põlevkivi ja maa-ainest ilma vastava loata ning võõrandas põlevkivi tasu

eest. Ida-Viru Maakohus lõpetas 27. detsembri 2002. a otsusega asjas menetluse teos väärteo tunnuste

puudumise tõttu.

Keskkonnainspektsioon esitas 13. jaanuaril 2003. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

Määruse motiivide kohaselt esitatakse VTMS § 137 lg 3 kohaselt apellatsioon kohtuotsuse teinud kohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil maa- või linnakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Maakohtu otsus oli pooltele kättesaadav alates 27. detsembrist 2002. a ja apellatsiooni esitamise

tähtajaks oli seega 10. jaanuar 2003. a. Keskkonnaministeerium postitas kassatsioonkaebuse 13. jaanuaril

2003. a. Maakohtusse saabus see 14. jaanuaril 2003. a, s.o pärast tähtaja möödumist.

Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, mille kohaselt ei loeta tähtaja

hulka seda päeva, alates millest oli kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kohus leidis, et

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on Väärteomenetluse seadustikus selgelt ja ühemõtteliselt

reguleeritud.

Ühtlasi pidas ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka AKKS § 6 lg 1 p 2 kohaselt loetakse

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on teatavaks tehtud.

Määruses märgitu kohaselt on kohtumenetluse poolel õigus esitada selle peale kümne päeva jooksul

määruskaebus.

3. Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsiooni

esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Parrest, kes palus määruse tühistada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

kaebetähtaja arvutamisel tuleb ka väärteomenetluses lähtuda KrMK § 85 lg-st 1, mille kohaselt tähtaegade

arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. Kaebuse esitaja

arvates ei reguleeri VTMS § 137 lg 3 apellatsioonitähtaja arvutamise metoodikat, vaid sätestab üksnes

tähtaja pikkuse. Seega ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine kaebuse esitaja arvates mitte 27. kuupäevast,

vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o 28. detsembrist 2002. a. Tähtaja lõpp langes järelikult

11. jaanuarile 2003. a, mis oli aga puhkepäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb

puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks

tööpäevaks oli 13. jaanuar 2003. a, seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium kolmeliikmelises koosseisus leidis, et seadusandja on lahendanud

kohtukaebeõiguse piiramise kui põhiõigust riivava küsimuse väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses

kardinaalselt erinevalt ning andis asja 8. aprilli 2003. a määrusega läbivaatamiseks kolleegiumi täiskogule.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 26. mai 2003. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

Viru Ringkonnakohtu määrus muutmata.

Kriminaalkolleegium leidis, et VTMS § 191 p-st 10 tulenevalt ei ole võimalik määruskaebe korras kaevata

apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise määruse peale. Samas pidas kriminaalkolleegium vajalikuks

märkida, et ammendatud ei ole kõik kohtukaebe võimalused. Kui menetlusosaline leiab, et mingi asjaolu on

kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise, on tal õigus taotleda väärteoasjas menetluse teistmist VTMS

§ 180 p 6 alusel.

6. Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Andres Alas esitas 5. septembril 2003. a

teistmisavalduse, milles palub Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määruse tühistada, menetluse

uuendada ja saata väärteoasi Viru Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asjaoluks, mis tingis vale

otsuse, on tähtaja vale arvutamine Viru Ringkonnakohtu poolt.

Avalduses leitakse, et apellatsioonkaebus oli esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et ringkonnakohus arvestas

tähtpäeva saabumist valesti, seadis apellandi kaebeõiguse realiseerimisel raskesse olukorda.

Keskkonnainspektsioon ei nõustu ringkonnakohtu poolt VTMS § 137 lg-le 3 antud tõlgendusega, mille

kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tähtaja hulka arvestada ka 27. detsember 2002. a, ja leiab, et

tähtaja esimeseks päevaks oli 28. detsember 2002. a. Seejuures tuleb aluseks võtta KrMK § 85 lg 1, kuna

väärteomenetluses tähtaja arvutamise eriregulatsioon puudub.

Ühtlasi taotletakse teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistamist, juhul, kui Riigikohus leiab, et

teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud teistmisavalduse tähtaja

ennistamine.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 137 lg 3 näeb ette, et apellatsioon esitatakse 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil maa- või linnakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Viru Ringkonnakohus on kõnealust sätet grammatiliselt tõlgendades asunud seisukohale, et

apellatsioonitähtaja hulka tuleb lugeda ka päev, millal otsus oli pooltele kättesaadav.

8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et hoolimata kasutatud sõnadest "alates päevast" ei ole alust

lugeda apellatsioonitähtaja hulka päeva, millal otsus oli pooltele kättesaadav. Nimelt näeb VTMS § 38 lg 1

ette, et väärteomenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega

kuulub kohaldamisele KrMK § 85 lg 1 teine lause, mis sätestab: "Tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja

hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust."

8.2 Lähtudes VTMS § 137 lg 3 tõlgendamisel seadustiku kontekstist, selgub, et sõnadega "alates päevast"

märgitakse hetke, millest loetakse tähtaja algust. Tähtaja arvutamise reeglid annab aga eraldi norm, mistõttu

iga tähtaja, sealhulgas apellatsioonitähtaja puhul ei ole vaja eraldi nimetada, et tähtaja hulka ei loeta päeva,

millest tähtaeg hakkab kulgema. Lisaks puudub põhjendus, miks peaks apellatsioonitähtaja arvutamine

väärteomenetluses kujutama endast erandit teiste tähtaegade arvutamisest.

8.3 Seega tuleb nõustuda teistmisavalduses toodud seisukohaga, et kõnealuses asjas ei alanud

apellatsioonitähtaja kulgemine 27. detsembrist, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o 28. detsembrist

2002. a. Tähtaja lõpp langes järelikult 11. jaanuarile 2003. a, mis oli aga laupäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette,

et kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

Puhkepäevale järgnevaks tööpäevaks oli 13. jaanuar 2003. a, seega päev, mil Keskkonnainspektsioon

kaebuse postitas.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS §-le 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu Viru

Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2003. a määruse ja saadab asja Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher