3-2-1-118-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-118-03

Määruse kuupäev

Tartu, 1. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

OAO Pskovski Kabelnõi Zavod (AS Pihkva Kaablitehas)

taotlus välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/953/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Pioneer erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni

2003. a määrust põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus

muutmata.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid 2. juulil

2003. a AS Pioneer erikaebuselt tasutud kautsjon, 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtule esitatud taotluses palus OAO Pskovski Kabelnõi Zavod (edaspidi AS Pihkva

Kaablitehas) tunnustada Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise

kommerts-vahekohtu 25. detsembri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 61/2002 AS Pihkva Kaablitehas

hagis AS Pioneer vastu 801 404,77 rubla saamiseks. Vahekohtu otsusega hagi rahuldati. Taotluse

kohaselt tugines avaldaja TsMS §-le 377, välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise

konventsioonile ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.

2. AS Pioneer ei tunnistanud vastuses AS Pihkva Kaablitehas taotlust. Vastuse kohaselt oli vahekohtu

tegevus hagejat soosiv ja erapoolik ning vastuolus rahvusvahelise vahekohtu tegevuspõhimõtetega.

Kostja ei saanud osaleda 25. detsembril 2002. a toimunud vahekohtu istungil, kuna talle ei saadetud

kutset. Kostja ei saanud esitada hagile sisulisi vastuväiteid, sest talle ei edastatud hagimaterjale.

Vahekohus ei andnud kostjale võimalust vastata hageja 26. novembril 2002. a esitatud väidetele.

Lepingu p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 8. mai 2003. a määrusega taotluse ja tunnustas Vene Föderatsiooni

Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise kommerts-vahekohtu 25. detsembri 2002. a

otsust tsiviilasjas nr 61/2002.

Linnakohus leidis, et vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalikud nõuded on TsMS § 377 lg 5 p-de 1

ja 2 kohaselt täidetud. Kohtukutse kätteandmist tõendab vahekohtu esitatud teatise ärakiri, millest

nähtub, et AS-le Pioneer on 25. oktoobril 2002. a edastatud kullerteenuseid osutava äriühingu UPS

vahendusel kohtukutse 25. detsembril 2002. a toimuvale vahekohtu istungile. Linnakohus jättis

tähelepanuta AS Pioneer vastuväited vahekohtu pädevuse ja kohaldatava õiguse kohta, kuna neid ei

tule TsMS § 377 järgi hinnata.

4. AS Pioneer palus erikaebuses määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Erikaebuse kohaselt pole AS Pioneer kohtukutset kätte saanud, sest kohtukutse üleandmise

dokumendil märgitud isikut (Samilenko) AS-s Pioneer ei tööta (töötab Tamara Samoilenko). Lepingu

p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama. Linnakohus rikkus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme, kui lahendas hagita asja määrusega, mitte otsusega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2003. a määrusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja erikaebus

rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et AS Pioneer oli kohtukutse kätte saanud.

Kohtukutse toimetati kätte AS Pioneer registrijärgsel aadressil. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1

sätestas kõigepealt vaidluse lahendamise läbirääkimiste teel ning erijuhtudel vaidluse läbivaatamise

vahekohtus. Nimetatud säte ei välistanud pöördumist vahekohtu poole. Kui kohus tunnustab

vahekohtu otsust, ei otsusta ta asja enam sisuliselt. TsMS § 211 lg 1 järgi on lahendiks, millega asja

sisuliselt ei otsustata, kohtumäärus. Seega lahendas linnakohus õigesti avaldaja taotluse määrusega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub AS Pioneer ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt on AS Pioneer kaebeõigus kitsendatud,

kui avaldus rahuldatakse määrusega. Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse tunnustamine või

tunnustamata jätmine tuleb lahendada hagita menetluses. TsMS § 250 kohaselt lahendab kohus hagita

asja kohtuotsusega.

7. Vastuses erikaebusele nõustub AS Pihkva Kaablitehas täielikult linnakohtu ja ringkonnakohtu

määruste põhjendustega. TsMS § 377 järgi peab asjast huvitatud isik vahekohtu otsuse

tunnustamiseks esitama esimese astme kohtusse tunnustamise taotluse. Menetlusõigusteoorias ja

kohtupraktikas on üldtunnustatud seisukoht, et esitatud taotlused lahendab kohus määrusega.

Väidetav protsessiõguse normi rikkumine ei saanud kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. AS-l Pioneer

puuduvad sisulised argumendid vahekohtu otsuse tunnustamata jätmiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid

muuta tuleb määruse põhjendusi.

9. Kassaator leiab erikaebuses, et kohtud on välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise kui hagita asja

lahendanud määrusega ning kitsendanud sel viisil tema protsessuaalseid õigusi. Välisriigi kohtu- ja

vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku

9. osa (§-d 377-379). Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete käsitleb välisriigi vahekohtu

otsuse tunnustamist ka välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon

(ratifitseeritud Riigikogus 16. juunil 1993. a). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja nimetatud

konventsiooni sätted kehtestavad välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalike põhinõuete

loetelu, kuid ei reguleeri selle menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg-te 2 ja 5

kohaselt tuleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamiseks esitada Tallinna Linnakohtule

kirjalik tunnustamise taotlus. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlus vastab hagita

menetluse tunnustele: otsuse tunnustamiseks tuvastab kohus TsMS § 377 lg-s 5 sätestatud vajalike

dokumentide olemasolu ja lahendab tunnustamise taotluse sisuliselt. Tulenevalt TsMS § 247 lg-st 2

vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis

kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 järgi

menetleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamise asja kohtunik ainuisikuliselt. Eeltoodu

alusel leiab kolleegium, et välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse

tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada TsMS 9. osas sätestatud erisusi. Kolleegium nõustub

kassaatori seisukohaga, et TsMS § 250 järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle

rahuldamata kohtuotsusega.

10. Kuigi ringkonnakohus on ekslikult lahendanud vaidlusaluse asja määrusega, ei too see kaasa

vaidlustatud määruse tühistamist. Kolleegium ei nõustu kassaatori järeldusega tema kaebeõiguse

kitsendamise kohta. Kassaator esitas erikaebuse linnakohtu määruse peale seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul ja on oma kaebeõiguse realiseerinud. Protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja

ebaõiget lahendamist. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlusalust välisriigi vahekohtu

otsust tuleb Eesti Vabariigis tunnustada. Linnakohtule on esitatud TsMS § 377 lg-s 5 nimetatud

dokumendid ja kohtud on nõuetekohaselt tuvastanud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise

eeldused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsMS § 377 kohaselt ei kontrolli Eesti

Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus

lahendatud asja sisuliselt.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik