3-2-1-133-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-133-03

Määruse kuupäev

Tartu, 19. november 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Toomas Niinemäe erikaebus Tallinna Linnakohtu 29. juuli

2002. a kandeotsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. juuni 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/73/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Niinemäe erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. juuni

2003. a määrust põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus

muutmata.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le advokaadibüroo Tehver & Partnerid

22. juulil 2003. a Toomas Niinemäe erikaebuselt tasutud

kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Niinemäe teatas 5. augusti 1999. a kirjaga Tallinna Linnakohtu registriosakonnale, et AS

Granite Projekt (registrikood 10462291) juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on ebaõige.

Nimetatud äriühingu juhatuse liikmena on 19. märtsil 1999. a äriregistrisse kantud T. Niinemäe.

Seoses kõigi AS Granite Projekt aktsiate müügiga OÜ-le Kullasadu Invest kutsus aktsiaseltsi

nõukogu T. Niinemäe alates aktsiate ostu-müügilepingu jõustumisest juhatuse liikme kohalt tagasi.

Seega on avaldaja volitused juhatuse liikmena lõppenud ning äriregistri kanne ebaõige.

Registripidaja tegi kande õigsuse kontrollimiseks ÄS § 61 lg 1 kohaselt järelepärimise OÜ-le

Kullasadu Invest ja selgitas välja, et OÜ Kullasadu Invest ei ole AS Granite Projekt ainuaktsionär.

Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2000. a jõustunud otsusega on tuvastatud, et T. Niinemäe ei ole OÜ-

le Kullasadu Invest AS Granite Projekt esitajaaktsiaid üle andnud. Kohtunikuabi leidis, et äriregistri

kanded on õiged ja neid ei tule muuta. Kohtunikuabi informeeris sellest 26. märtsi 2001. a kirjaga

T. Niinemäed ning teatas, et menetlus antud asjas on lõppenud.

2. 24. mail 2001. a esitas T. Niinemäe ÄS § 731 alusel vastulause registrikande muutmisest

keeldumise peale ja palus ebaõige kande kustutada. 5. augusti 1999. a kirjas esitatud asjaolude

kohaselt on T. Niinemäe volitused juhatuse liikmena lõppenud. Ettevõtja, keda kanne puudutab, ei

esitanud kande parandamisele vastuväiteid. Seetõttu oli registripidaja poolt menetluse lõpetamine

ebaõiget kannet kustutamata vastuolus ÄS §-ga 61. Kuigi käesolevas asjas pole kohtunik teinud

kandeotsust, saab õiguse analoogiale tuginedes lähtuda ÄS §-st 731 ja esitada vastulause

kohtunikuabi 26. märtsi 2001. a kirja peale. Kohtunikuabi ei rahuldanud vastulauset ja esitas selle

vastavalt ÄS § 731 lg-le 2 läbivaatamiseks kohtunikule.

3. Tallinna Linnakohus jättis 29. juuli 2002. a kandeotsusega T. Niinemäe vastulause rahuldamata.

Kandeotsuse põhjenduste järgi on tuvastatud, et OÜ Kullasadu Invest ei ole AS Granite Projekt

aktsionär, sest viimane ei ole OÜ-le Kullasadu Invest aktsiaid üle andnud. 11. detsembril 2000. a on

T. Niinemäe notari kaudu palunud edastada OÜ-le Kullasadu Invest uuesti AS Granite Projekt

aktsiatähed. Registriasja toimikust ei nähtu, kas OÜ Kullasadu Invest on notari saadetu kätte saanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2003. a määrusega tühistati T. Niinemäe erikaebuse alusel

linnakohtu kandeotsus ja asjas lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel menetlus.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tehakse kandeotsus ÄS § 53 järgi õigustatud isiku avalduse

alusel. Apellandi 5. augusti 1999. a kiri Tallinna Linnakohtu registriosakonnale ei ole käsitatav

kandeavaldusena. Äriseadustiku § 309 lg 4 järgi kirjutab juhatuse liikme volituste lõppemise

äriregistrisse kandmise avaldusele alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Tulenevalt ÄS

§ 318 lg-st 4 puudus T. Niinemäel pädevus juhatuse liikme kande kustutamise avalduse esitamiseks.

Apellandi 5. augusti 1999. a kiri pole kandeavaldusena käsitatav ka seetõttu, et see ei vasta ÄS § 33

lg-s 2 sätestatud vorminõuetele. Äriseadustiku § 61 käsitleb kande tegemist avalduseta. Äriseadustiku

§ 61 lg 2 kohaselt teeb või parandab registripidaja kande ise, kui kande ebaõigsus on kindlaks tehtud.

Kandeotsus tuleb teha üksnes juhul, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel oleks tulnud kanne teha,

esitab kandele vastuväite. Kandeotsus on siinkohal vajalik puudutatud isikule kaebeõiguse

tagamiseks. Seega on ebaõige apellandi seisukoht, et ÄS § 61 järgi pidi registripidaja tegema

kandeotsuse. Registripidaja kiri ei ole ÄS § 731 korras vastulausega kaevatav, sest vastulauset saab

esitada ainult kandeotsuse peale. T. Niinemäe vastulause kohtunikuabi kirjale tulnuks avaldajale

tagastada. Linnakohus ületas oma pädevust ja rikkus TsMS § 217 p-s 1 sätestatut, kui asus väidetavat

vastulauset sisuliselt läbi vaatama.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palub T. Niinemäe ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti ÄS § 61 lg 2.

Registripidaja peab tegema kandeotsuse nii juhul, kui avalduseta kande tegemisele vastuväiteid ei

esitata, kui ka juhul, kui vastuväited esitatakse. Tulenevalt justiitsministri 28. augusti 2002. a

määrusega nr 56 kinnitatud "Kohtu registriosakonna kodukorra" § 197 lg-st 3 peavad

registriosakonnad ka kande tegemisel avalduseta vormistama kandeotsuse. Huvitatud isikul peab

olema võimalus kaitsta oma õigusi. Kohtunikuabi kirja tuleb tõlgendada kui kohtunikuabi otsust,

mille peale saab ÄS § 731 järgi kaevata vastulause esitamise teel.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

7. Ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud äriseadustikus kandeavaldusele esitatavaid

nõudeid ning leidnud, et kassaatori 5. augusti 1999. a kiri Tallinna Linnakohtu registriosakonnale ei

ole käsitatav kandeavaldusena. Kandeotsus tehakse aga ÄS § 53 kohaselt kandeavalduse alusel:

selleks pädev isik vaatab (kande)avalduse läbi ja teeb kandeotsuse.

8. Erandlikult reguleerib ÄS § 61 olukordi, kus kanne tehakse avalduseta. Nimetatud paragrahv

sätestab kande tegemise võimalused n-ö ametiülesannete korras juhul, kui registripidajal on andmeid

tehtud kande ebaõigsuse või kande puudumise kohta. Tulenevalt ÄS §-ga 35 kehtestatud

ametiasutuste teatamiskohustusest saab äriregistripidaja selliseid andmeid eelkõige kohtult, riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuselt ja notarilt. Informatsioon äriregistri andmete ebaõigsuse või registrile

esitamata andmete kohta võib pärineda ka teistelt huvitatud isikutelt. Äriseadustiku § 61 lg 1 kohaselt

võib registripidaja korraldada kontrollimenetluse. Kui registripidaja teeb kindlaks, et kanne on

ebaõige või kanne puudub, siis teavitab ta sellest ÄS § 61 lg 2 kohaselt ettevõtjat, kelle avalduse

alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest arvates ei ole kande tegemisele või

parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Ka sel juhul teeb

registripidaja enne kande tegemist kandeotsuse. ÄS § 61 lg 2 kolmandast lausest ei tulene, et

eelnimetatud juhul kandeotsust ei tehta. ÄS § 61 lg 2 kolmandas lauses sätestatu - vastuväidete

saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandeotsusega - tähendab seda, et

vastuväiteid tuleb kandeotsuses käsitleda. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga,

et kandeotsuse tegemise kohustus on registripidajal üksnes juhul, kui ettevõtja, kelle avalduse alusel

tulnuks kanne teha, on esitanud kandele vastuväiteid. Eelnevast ei tulene aga see, et T. Niinemäe kirja

osas oleks tulnud teha kandeotsus, vaatamata sellele, et registripidaja luges äriregistri kande õigeks.

Kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et

registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise.

9. Käesolevas asjas korraldas registripidaja ÄS § 61 lg 1 kohaselt kontrollimenetluse kassaatori

esitatud andmete alusel. Kassaator leidis, et seoses kõigi AS Granite Projekt aktsiate müügiga OÜ-le

Kullasadu Invest kutsus aktsiaseltsi nõukogu ta alates aktsiate ostu-müügilepingu jõustumisest

juhatuse liikme kohalt tagasi ning seetõttu on tema volitused juhatuse liikmena lõppenud ning vastav

kanne äriregistris ebaõige. Registripidaja tuvastas, et äriregistri andmed AS Granite Projekt osas on

õiged.

10. Kolleegium leiab, et registrimenetluses ei saa tuvastada hagimenetluses tuvastatavaid asjaolusid.

T. Niinemäel on võimalik oma õigusi kaitsta, kui ta esitab AS Granite Projekt vastu tuvastushagi,

milles palub tuvastada, et tema kui juhatuse liikme volitused AS-s Granite Projekt on lõppenud.

Samuti on võimalik kohustushagis nõuda, et AS Granite Projekt esitaks kande kustutamise avalduse.

11. Kassaator järeldab ekslikult, et tema 5. augusti 1999. a kiri Tallinna Linnakohtu

registriosakonnale on seaduse analoogia alusel ÄS §-st 731 korras vastulausega kaevatav. Tulenevalt

ÄS §-st 731 esitatakse vastulause vaid kohtunikuabi otsuse peale. Ringkonnakohus leidis õigesti, et

linnakohus rikkus protsessiõiguse normi, kui tegi kandeotsuse T. Niinemäe kirja suhtes.

Ringkonnakohus lõpetas põhjendatult käesolevas asjas TsMS § 217 p 1 alusel menetluse.

A. Kull, H. Jõks, V. Kõve