3-2-1-124-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-124-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. november 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

Novia Handelsgesellschaft mbh hagi AS Maseko vastu 53 456

USD (957 480 EEK) saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. juuni 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/917/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Maseko kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. juuni 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada AS-le Maseko kassatsioonkaebuselt 9. juulil 2003. a

tasutud kautsjon 7 374 (seitse tuhat kolmsada seitsekümmend

neli) krooni ja 5 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Novia Handelsgesellschaft mbh ja AS Maseko 11. novembril

1999. a ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale 500 000 kg tomatipastat hinnaga

0,7850 USD/kg. Kauba tarned pidid toimuma kostja regulaarsete tellimuste alusel lepingu sõlmimise

kuupäevast kuni 2000. a augustini. Kostja täitis lepingu vaid osaliselt, määrates lepingu alusel 176

003 kg tomatipasta tarnetähtajad. 322 997 kg tomatipasta tarnetähtpäeva kostja ei määranud, viidates

turuhinna alanemisele ja turu madalseisule. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu muutmise osas, kuid

kokkuleppele ei jõudnud. Kostja rikkus lepingujärgset kohustust määrata kindlaks otsetarne kogus ja

tarnekuupäevad, arvestades 4-nädalase veotähtajaga. Sellega rikkus kostja ÜRO konventsiooni

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (edaspidi CISG) art-s 53 sätestatut, mille järgi on

ostja põhikohustuseks ostu-müügilepingu täitmisel kauba hinna tasumine ja kaubatarne vastuvõtmine

kooskõlas lepingu ja konventsiooni nõuetega. Hageja andis kostjale korduvalt täiendava tähtaja

lepingu täitmiseks. 5. aprillil 2001. a teatas hageja CISG artikli 64 kohaselt kostjale lepingu

lõpetamisest. Hageja palus CISG art-le 74 tuginedes kostjalt välja mõista kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju 53 456 USD. Hagejale tekitatud kahju seisnes saamata jäänud tulus, kuna tomatipasta

hind 2000. a pidevalt langes ning hagejal jäi loodetud kasum saamata. Kahjusumma arvestamisel

tugines hageja CISG art-le 76, mille järgi loetakse kahju suuruseks juhul, kui leping on lõpetatud ja

kauba kohta on olemas jooksev hind, lepingus kehtestatud hinna ja lepingu lõpetamise hetke jooksva

hinna vahet. Seejuures loetakse jooksvaks hinnaks tarne toimumise koha jooksev hind.

2. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Müügikinnitus

nr 11461 11. novembrist 1999. a ei ole leping. CISG ei reguleeri kinnituskirjadega seonduvat. CISG

järgi sõlmitakse leping oferdi esitamise ja sellele aktsepti andmise kaudu. Poolte tahteavaldused ei ole

käsitatavad oferdi ja aktseptina. Hageja nõue on põhjendamatu ka siis, kui eeldada, et poolte vahel oli

leping. CISG art-st 76 tulenevalt pole hagejale seoses tomatipasta tarnimisega kahju tekkinud.

3. Tallinna Linnakohus jättis 15. aprilli 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt tuleb 11. novembril 1999. a hageja poolt kostjale saadetud müügikinnitust nr 11461 käsitada

CISG artikli 14 kohaselt oferdina. Müügikinnitusel on märgitud nii kauba kogus kui hind. Kostja

aktsepteeris müügikinnitust oma tegevusega - kauba tellimuse esitamisega. Pooled asusid lepingut

täitma: hageja andis kostjale tellitud kauba üle, kostja võttis kauba vastu ja tasus selle eest nõutava

summa. Seega oli poolte vahel leping 500 000 kg tomatipasta ostmiseks hinnaga 0,7850 USD/kg ja

selle tarnimiseks regulaarsete osatarnetena kuni 2000. a augustini. Kahjunõude esitamiseks CISG

artikli 76 alusel tuleb hagejal tõendada, et kaup, millele kostja tellimust ei esitanud, oli lepingu

lõpetamise hetkel hageja omandis ja tal ei olnud võimalik seda edasi müüa (teha asendustehingut).

Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada linnakohtu otsus osas, milles kohus asus seisukohale,

et kahju tekkimine pole tõendatud. Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas linnakohus ebaõigesti CISG

kahju hüvitamist reguleerivaid artikleid 74-76. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg 1 ja § 231

lg 4. Hageja esitas CISG artikli 76 kohaldamiseks vajalikud tõendid, kuid linnakohus jättis need

tähelepanuta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja saadeti asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis samuti, et vaidlusalust müügikinnitust tuleb lugeda lepinguks, mis on

sõlmitud CISG-s sätestatud korras. Kostja aktsepteeris hageja oferti sellele allakirjutamisega.

Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et linnakohus kohaldas ebaõigesti CISG artikleid 74-76. Kahju

hüvitamise sidumine kauba omandiõiguse küsimusega on põhjendamatu, sest nimetatud sätted sellist

tingimust ei sisalda. CISG artikkel 74 sätestab kahju mõiste, mille kohaselt kahjumid lepingu

rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud

minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. CISG artikli 76 p 1

kohaselt, kui leping on lõpetatud ja kui antud kauba kohta on olemas jooksev hind, võib kahju

hüvitamist nõudev pool, kui ta pole artikli 75 alusel sisse ostnud või edasi müünud (asendustehingu

tegemine), nõuda lepingus kehtestatud hinna ja lepingu lõpetamise hetke jooksva hinna vahet, samuti

igasuguste lisakahjude hüvitamist, mida saab nõuda artikli 74 alusel. Seega eristab CISG kahju

hüvitamise nõudeid, kui lepingut ei lõpetata (artikkel 74) ja kahju hüvitamise nõudeid, kui leping

lõpetatakse (art-d 75 ja 76). Käesolevas vaidluses tuleb kohaldada CISG artiklit 76. Nimetatud sätte

rakendamise eelduseks on müügilepingu lõpetamine, kauba jooksva hinna tõendamine ning

asendustehingu puudumine. Kauba jooksva hinna tuvastamisel tuleb CISG artikli 76 p 2 järgi aluseks

võtta üksnes selline turuhind, mis kujuneb konkreetses kauplemiskohas välja sama liiki kaubaga

tehtavate korrapäraste tehingute alusel. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hageja pole esile toonud

asjaolusid, mis viitaks CISG artiklis 77 sätestatud kohustuse täitmisele. Samuti tuleb arvestada

asjaolu, et lepingust tulenevate õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb mõlemal poolel

toimida heas usus. Linnakohus pole CISG artikli 76 kohaldamise eelduste olemasolu tuvastanud.

Kuna asjas tähtsust omavad asjaolud jäid välja selgitamata, ei vastanud linnakohtus toimunud

eelmenetlus TsMS §-des 163-165 sätestatud ülesannetele ja eesmärgile. Seaduse kohaselt pole

ringkonnakohtul võimalik eelmenetlust korraldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks

linnakohtule.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud CISG artikleid 74-76.

Nimetatud sätete kohaldamise vajalikuks tingimuseks on kauba kuulumine hagejale enne selle

edasimüümist kostjale. Hagejale ei kuulunud kauba omandiõigus, vaid ta pakkus kostjale

vahendusteenust. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et linnakohus rikkus eelmenetluse korraldamisel

protsessiõiguse norme. Sisuliselt heidetakse linnakohtule ette materiaalõiguse normi väära

tõlgendamist ning asjaolu, et linnakohus on kogunud tõendeid ebapiisavalt ning hinnanud teatud

tõendeid materiaalõiguslikult valesti. Nimetatud asjaoludega ei saa põhistada protsessiõiguse normide

rikkumist. Olemasolevate tõendite põhjal oli ringkonnakohtul võimalik asja ise otsustada. Kostja ei

käsita hageja poolt kostjale saadetud müügikinnitust lepinguna 500 000 kg tomatipasta ostmiseks. Iga

esitatud tellimust võis lugeda eraldi lepinguks, mis ei tõenda raamlepingu olemasolu müügikinnituse

tingimustel.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele ei tunnista hageja kassatsioonkaebust ja leiab, et ringkonnakohus

pole materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et poolte

vahel oli leping, ning järeldas õigesti, et linnakohus ei korraldanud eelmenetlust nõuetekohaselt.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

9. Ringkonnakohus leidis õigesti, et 11. novembri 1999. a müügikinnitus on leping. Pooled on

vastastikuste tahteavalduste (oferdi ja aktsepti) vahetamise kaudu saavutanud kokkuleppe lepingu

kõigis olulistes tingimustes. Kuna lepingupooled asuvad eri riikides, kohaldatakse sõlmitud lepingule

CISG sätteid.

10. Ringkonnakohus on õigesti tõlgendanud CISG artikleid 74-76 ja on piisava põhjalikkusega

käsitlenud CISG kahju hüvitamist reguleerivate artiklite sisu. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et

vaidluses tuleb kohaldada CISG artiklit 76.

11. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et esitatud tõendite alusel oli ringkonnakohtul

võimalik tuvastada asjaolud ja asi ise otsustada.

12. CISG artikli 76 rakendamise eeldusena peab olema tuvastatud müügilepingu lõpetamine ja

asendustehingu puudumine ning kauba jooksev hind. Nende asjaolude tõendamise koormus lasub

hagejal. Hageja esitas linnakohtule tõendid kauba jooksva hinna kohta. Linnakohus jättis need

tõendid tähelepanuta CISG sätete ebaõige tõlgendamise tõttu. Kuna ringkonnakohus tõlgendas CISG

sätteid õigesti, siis oleks ta vastavalt TsMS § 330 lõikele 4 pidanud hageja esitatud tõendeid hindama

ning tegema kindlaks, kas esinevad CISG artikli 76 kohaldamise eeldused.

13. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja oleks pidanud tooma esile asjaolud, mis

viitaksid CISG artiklis 77 sätestatud kohustuse täitmisele. CISG artikli 77 esimese lause järgi peab

pool, kes viitab lepingu rikkumisele, rakendama niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kahju

vähendamiseks arukad. CISG artikli 77 teises lauses öeldakse, et kui lepingu rikkumisele viitav pool

sama artikli esimeses lauses nimetatud meetmeid tarvitusele ei võta, võib lepingut rikkunud pool

nõuda kahjude hüvitamise vähendamist summa võrra, mille võrra saanuks kahju vähendada.

Kolleegium leiab, et alles siis, kui lepingut rikkunud pool nõuab kahju vähendamist CISG artikli 77

teise lause alusel, peab hageja sama artikli esimese lause järgi tõendama vastavate meetmete

rakendamist.

14. Asjas, mis ei riiva avalikku huvi, ei või kohus TsMS § 229 lg 2 järgi otsust rajada asjaolule, mida

pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kuna käesolevas asjas ei ole kostja taotlenud CISG artikli

77 alusel kahjude hüvitamise vähendamist, siis polnud linnakohtul alust otsustada kahjuhüvitise

vähendamise üle. Seega heitis ringkonnakohus esimese astme kohtule põhjendamatult ette CISG

artikli 77 kohaldamiseks tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmist.

H. Jõks, L. Laarmaa, T. Tampuu