3-2-1-105-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-105-03

Määruse kuupäev

Tartu, 11. november 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Räni Reidla avaldus pensioniõigusliku staa"i tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/588/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Räni Reidla erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Räni Reidla esitas 29. augustil 2002. a Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staa"i

tuvastamiseks. Avalduse kohaselt sündis ta 17. oktoobril 1950. a Tallinna Vanglas, kus tema ema

Meela Reidla viibis kinnipeetavana. Eesti NSV Prokuratuuri 9. oktoobri 1990. a M. Reidla

rehabiliteerimise tõendi järgi arreteeriti avaldaja ema 24. veebruaril 1950. a ning karistati

29. novembri 1950. a erinõupidamise otsusega 15-aastase vabadusekaotusega. Kuni ema

vabanemiseni 18. aprillil 1957. a viibis avaldaja koos emaga erinevates kinnipidamiskohtades Eestis

ja Venemaal. Avaldaja soovib taotleda soodustingimustel pensioni vastavalt riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p-le 5, § 24 lg-le 2, § 28 lg 3 p-dele 1-3. Nimetatud

sätetest tulenevalt on soodustingimustel pension ette nähtud isikule, kes on represseerituna viibinud

kinnipidamiskohas või sellega võrdsustatud asutuses ja selleks ettenähtud korras rehabiliteeritud.

Avaldaja õigusvastase represseerimise kohta puuduvad dokumendid, seetõttu ei ole tal

rehabiliteerimistunnistust ning ta ei saa esitada elukohajärgsele pensioniametile dokumente

soodustingimustel pensioni määramiseks. Avaldaja palus RPKS § 27 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse

10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kinnitatud "Pensioniõigusliku staa"i tõendamise korra" (edaspidi

kord) § 28 alusel tuvastada tema soodustingimustel pensioni saamiseks pensioniõiguslik staa" -

õigusvastane viibimine kinnipidamiskohas 17. oktoobrist 1950. a 18. aprillini 1957. a ja jätta

avalduse rahuldamise korral kohtukulud riigi kanda.

2. Huvitatud isikuna asja kaasatud Eesti Vabariik Tallinna Pensioniameti kaudu avaldust ei toetanud

ja leidis, et isikul, kes sündis asumisel või kinnipidamiskohas, ei ole õigust saada rehabiliteeritud

isikutele ettenähtud pensionisoodustust.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 11. veebruari 2003. a otsusega avalduse ja luges tõendatuks

R. Reidla pensionisoodustust andava pensioniõigusliku staa"i (kohtuvälise represseerimise) alates

17. oktoobrist 1950. a kuni 18. aprillini 1957. a. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab korra

§ 28, et kui dokumendid pensioniõigusliku staa"i või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on

pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks kohtusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2003. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati asjas

menetlus.

5. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt mõistetakse TsMS § 1 lg 2 kohaselt tsiviilasjadena

selle seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Kehtiva RPKS § 28 lg 3 p 1

alusel arvatakse sooduskorras pensioniõigusliku staa"i hulka rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi

all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt. Avaldaja on raske puudega invaliid,

kes soovib juriidilise fakti tuvastamist, et taotleda RPKS § 24 lg 2 alusel 20%-list pensionilisa. Kui

pensioniõiguslikku staa"i või selle eri perioodide kohta ei ole dokumente säilinud, on

pensionitaotlejal korra § 28 kohaselt õigus pöörduda pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks kohtusse.

Kuna nõutud juriidiline fakt tuleneb avalik-õiguslikust vaidlusest, siis pensioniõigusliku staa"i

tuvastamiseks ei ole pädev maa- või linnakohus.

6. Avaldaja soovib, et RPKS § 28 lg 3 p-s 1 sätestatud soodustatud korras arvutatava

pensioniõigusliku staa"i hulka arvatakse ka tema kui vanglas sündinud isiku vanglas ja asumisel

viibitud aeg. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtule

esitatud kaebusega taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 seab õiguse saada riiklikku vanaduspensioni sõltuvusse

pensionistaa"i olemasolust. Sama seaduse § 24 lg 2 alusel arvutatav 20%-line pensionilisa on seatud

sõltuvusse teatud liiki pensionstaa"ist. Sama nähtub ka RPKS § 28 lg 3 p-st 1.

7. Juriidiline fakt, mida avaldaja soovib tuvastada, ei tulene tsiviilõigussuhtest ega tööõigussuhtest,

vaid tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud

vaidlused pensioni määramise ja maksmise üle lahendatakse halduskohtus. Pensioniõigusliku staa"i

tõendamiseks kohtusse pöördumine on avalik-õiguslik vaidlus, mis allub halduskohtule. Avaldaja

peab avalduses nimetatud juriidilise fakti tuvastamiseks pöörduma Tallinna Halduskohtusse ning

menetlus asjas tuleb TsMS § 217 p 1 alusel lõpetada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Erikaebuses palus R. Reidla ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa pensioniõiguslikku staa"i tõendada

üldkohtus. Kohtu viidatud HKMS § 6 lg 3 p 3 ei välista juriidilise fakti tuvastamist käesolevas asjas.

Asjaolude tuvastamine, millest nähtub, et avaldaja viibis õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena

kinnipeetavana vanglas ning hiljem asumisel, ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Tegemist on hagita

menetlusega TsMS § 249 lg 3 järgi. Kohus saab tuvastada avaldaja sündimise õigusvastaselt

represseeritud isiku lapsena ja tema asumisele saatmise koos represseeritud emaga. Asjaolu, et isik

saanuks avalduse rahuldamise korral pöörduda pensioniametisse pensioniõigusliku staa"i

määramiseks ning et pensioniõiguslik suhe on oma olemuselt avalik-õiguslik, ei tähenda, et üldkohus

ei saa selle suhte juriidilist tähendust omavaid asjaolusid tuvastada. Samuti ei ole ringkonnakohtu

määrus kooskõlas kohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega.

10. Vastuses erikaebusele toetas huvitatud isik Eesti Vabariik erikaebust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 1 järgi kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse tsiviilasjade

lahendamine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

tähenduses tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi.

13. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lg 2 järgi arvutatakse rehabiliteeritud isiku, kes

õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti sõjavangis või II

maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku töövõimetuspensionile juurde pensionilisa

20 protsenti rahvapensioni määrast. Sama seaduse § 27 lg 3 järgi kehtestab pensioniõigusliku staa"i

tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6

kehtestatud "Pensioniõigusliku staa"i tõendamise korra" § 19 lg 1 kohaselt tõendatakse

rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega

rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine

või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg.

Kuna avaldajal pole rehabiliteerimistunnistust, siis puudub tal dokument, mis kinnitaks pensionilisa

andva pensioniõigusliku staa"i olemasolu.

14. R. Reidla esitaski Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staa"i - õigusvastase

viibimise kinnipidamiskohas 17. oktoobrist 1950. a 18. aprillini 1957. a - tuvastamiseks. Avalduse

kohaselt tahtis ta nimetatud asjaolu tuvastada seetõttu, et soovis RPKS § 10 lg 1 p 5 ja § 24 lg 2

alusel taotleda pensionilisa ja soodustingimustel vanaduspensioni. Seega ei pöördunud R. Reidla

kohtusse mitte tsiviil- või tööõigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamiseks, vaid riikliku

pensionikindlustuse seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks.

15. Hagita asjade loetelu on antud TsMS § 247 lg-s 1. Sama paragrahvi 2. lõige lubab hagita

menetluses läbi vaadata ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi

vaadata hagita menetluses. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni

määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise

üldkohtus, siis on ringkonnakohus õigesti leidnud, et R. Reidla avalduse lahendamine ei kuulu maa-

ega linnakohtu pädevusse.

16. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise ja maksmise

üle lahendatakse sama seaduse § 40 järgi halduskohtus. Kui pensioniõiguslikku staa"i või selle eri

perioodide kohta ei ole dokumente säilinud, on pensionitaotlejal korra § 28 kohaselt õigus pöörduda

pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks kohtusse. Kord ei täpsusta, kas pensionitaotleja peab

pöörduma üld- või halduskohtusse. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis

29. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-03, et halduskohtu pädevusse kuulub ka

soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate

faktide tuvastamine.

17. Tallinna Linnakohtule esitatud avaldusest on üheselt arusaadav R. Reidla tahe tõendada oma

subjektiivset õigust saada riiklikku pensionilisa ehk avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt peab avalik-õigusliku suhte olemasolu

kindlaks tegema halduskohtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et R. Reidlal tuleb

pensioniõiguslikus staa"i tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa