3-2-1-122-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-122-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. november 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Ilmar Rillo hagi MTÜ Garaažiühing Kuuli vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallina Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/148/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilmar Rillo kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni

2003. a muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt varastati hageja purilaud ja selle juurde kuuluv surfivarustus ööl vastu

22. märtsi 2001. a MTÜ Garaažiühingule (edaspidi GÜ) Kuuli kuuluvast garaažist. Hageja oli

purilaua ja surfivarustuse ostmiseks sõlminud AS-ga Hansa Liising Eesti tarbijafaktooringlepingu ja

koos intressiga tuleb tal tasuda 15. veebruariks 2004. a 29 722 krooni 95 senti. GÜ Kuuli põhikirja

p 3 kohaselt on ühingu tegevuse eesmärgiks garaažibokside ja rajatiste ehitamise, kasutamise ja

hooldamisega seotud tegevuse ühine korraldamine. Maa-aluse garaaži, kus asus hageja isa kasutuses

olev garaažiboks, valvamine oli GÜ Kuuli valvuri V. Danilose tööülesanne. Kahju tekkimine sai

võimalikuks, sest valvur täitis oma tööülesandeid lohakalt. Vargus toimus maa-aluse garaaži tagumise

ukse kaudu; ust oli näha ka valvuriputkast. Varguse suhtes on algatatud kriminaalasi. Hageja taotleb

kostjalt TsK § 448 lg 1 ja § 449 alusel vargusega tekitatud kahju 29 722 krooni 95 senti

väljamõistmist.

2. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta selle tõendamatuse tõttu

rahuldamata. Garaažiühingu põhikirjast ei tulene, et ühingu tegevuseks ja kohustuseks on ühingu

liikmete või kolmandate isikute vara säilimise tagamine. Kostja põhikirjaline tegevus piirdub tema

enda varaga ja ühistu liikmete ning kolmandate isikute vara ei ole seotud ühistegevuse objektiga.

Hageja pole tõendanud, et ta on andnud vara kostjale hoiule, ja et poolte vahel on lepinguline suhe.

Hageja ei ole väitnud, et vara hoidmise kohustus oleks tekkinud põhikirja või mõnel muul alusel.

Puuduvad TsK §-s 448 sätestatud alused, mille esinemisel oleks kostjal kohustus kahju hüvitada.

Hagejale vargusega tekitatud kahju eest vastutab kriminaalmenetluses tuvastatav kuriteo

toimepannud isik.

3. Tallinna Linnakohus jättis 8. novembri 2002. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt sätestab TsK § 448 tingimused, mille esinemise korral tekib kahju tekitanud

isikul kohustus hüvitada tekitatud kahju. Hageja pole tõendanud kahju olemasolu.

Tarbijafaktooringlepingule lisatud 16. veebruari 2001. a ostu-müügilepingust ei nähtu, kas varastatud

purilaud FANATIC BEE 162 kuulus ostetud surfivarustuse hulka. Hageja väited purilaua

garaažiboksi viimise ja varguse toimumise aja kohta on vastuolulised. Kuna tõendid on vastuolulised,

ei saa lugeda hagejale kahju tekkimist tõendatuks.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas linnakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ja

andis tõenditele väära hinnangu. Hageja tõendas, et surfivarustus, kaasaarvatud purilaud, kuulus talle

ja see varastati kostja garaažist. Vargus sai võimalikuks, sest kostja valvur ei täitnud tööülesandeid

nõuetekohaselt. Hageja toetus oma nõude esitamisel TsK §-le 449.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2003. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ja jäeti

hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu

otsuse kohaselt leidis linnakohus ebaõigesti, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja isa ütlustest

selgub üheselt, et surfivarustus asus garaažiboksis ja varastati sealt 29. märtsil 2001. a.

Tarbijafaktooringlepingule lisatud ostu-müügilepingust nähtub, et surfivarustuse ostis hageja. Selle

eest tuli tasuda järelmaksuna koos intressidega 29 722 krooni 95 senti. OÜ Surfar 16. veebruari

2001. a arvest nr 210080 tuleneb surfivarustuse koosseis ja hind ilma intressita 24 140 krooni. Seega

on tõendatud, et hagejale tekitati vargusega kahju summas 29 722 krooni 95 senti. Lisaks kahju

olemasolule pidi linnakohus kontrollima, kas on täidetud ka ülejäänud TsK §-s 448 sätestatud kahju

hüvitamise kohustise tekkimise eeldused. Tõendamata on kostja õigusvastane tegevus hagejale kahju

tekkimisel. Garaažiühingu põhikirjalisest tegevusest ja kohustustest ei tulene kostja kohustust valvata

oma liikmete ja kolmandate isikute poolt garaažiboksidesse jäetud vara. Kostja valvuril ei olnud

kohustust valvata garaažiboksidesse hoiule pandud vara, mille olemasolust ei olnud kostja isegi

teadlik. Hageja pole väitnud, et kostja kohustus hoida hageja vara tulenes seadusest või poolte vahel

sõlmitud lepingust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada

ning peatada apellatsioonikohtu otsuse täitmine. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-tes 4

ja 6 sätestatut. Hageja nõuab lepinguvälise kahju hüvitamist TsK § 449 alusel. Seega on

ringkonnakohtu seisukoht kostja hoiukohustuse kohta meelevaldne. Ringkonnakohus jättis vastamata

apellatsioonkaebuse põhjendusele, mille kohaselt ei täitnud kostja töötaja (valvur) oma tööülesandeid

korrektselt. Juhul kui valvur oleks registreerinud garaaži sisenejad ja lahkujad ning oleks kontrollinud

enne uste sulgemist ka kolmanda ukse kinniolekut, ei oleks vargus olnud võimalik. Hageja on

tõendanud, et kostja valvur ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt (hooletus või tegevusetus

tööülesannete täitmisel). Ringkonnakohus tõlgendas valesti TsK § 449, mille kohaselt on

organisatsioon kohustatud hüvitama oma töötajate süül tekkinud kahju

7. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle

rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti andnud hinnangu TsK §-s 448 sätestatud kahju hüvitamise

kohustise tekkimise alustele. Asjas puudub kostja õigusvastane tegu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus kohaldas õigesti TsK § 448 ja § 449. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja

pidi tõendama kahju, kostja teo õigusvastasuse ja põhjusliku seose tekitatud kahju ja õigusvastase teo

vahel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostja õigusvastane tegevus hagejale

kahju tekkimisel on tõendamata. Ekslik on hageja kassatsioonkaebuses esitatud arvamus, et kostja

õigusvastane tegevus seisnes selles, et kostja valvur ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt. Kui

valvur rikkus töölepingut, siis võis sellest tuleneda tema vastutus tööandja ees. Valvuri poolt

töölepingu rikkumine (garaaži tulijate ja lahkujate registreerimata jätmine, tulede kustutamine, uste ja

tõkkepuude kohene sulgemata jätmine) pole aga õigusvastane tegevus hageja suhtes. Ka vastutus TsK

§ 449 järgi eeldab õigusvastast tegevust kahju kannatanu suhtes.

10. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg-d 4 ja 6. Kui ringkonnakohus tuvastas, et kostja

ei ole hageja suhtes tegutsenud õigusvastaselt, siis puudus ringkonnakohtul alus TsK § 449

kohaldamiseks.

J. Luik, H. Jõks, L. Laarmaa