3-2-3-6-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-6-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. november 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagi Evi Tralli, Sulev Tralli

ja Janika Vilmsi (endine perekonnanimi Viilup) vastu 8467

krooni ja 90 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus tsiviilasjas nr 2-

465/1998

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janika Vilmsi kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Indrek Vilmsile Janika Vilmsi kohtuvigade

parandamise avalduselt 18. juunil 2003. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti Evi Trallilt, Sulev Trallilt ja Janika Viilupilt

OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks solidaarselt välja 8467 krooni ja 90 senti.

2. Saare Maakohtu 5. mai 2003. a määrusega jäeti rahuldamata Janika Vilmsi (endine perekonnanimi

Viilup) taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna kohtuotsus on jõustunud ja

täitmisele pööratud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse Janika

Vilms. Avalduse põhjenduste kohaselt ei kutsutud avaldajat kohtusse seaduses ettenähtud korras.

Avaldaja sai tema suhtes tehtud kohtuotsusest teada alles 18. märtsil 2003. a, kui ilmnes tema

pangakonto arestimine ja sellelt kontolt võeti maha 3078 krooni. Kohtukutset ei ole avaldaja kätte

saanud. Kostja E. Trall seda talle ei edastanud. Avaldaja oli selleks ajaks lõpetanud keskkooli ja

asunud seoses õpingutega elama Tallinnasse. 11. jaanuari 1999. a kohtuistungi protokollist nähtub, et

E. Trall juhtis kohtu tähelepanu sellele, et avaldaja on 1998. aasta septembrist Tallinnasse kooli

läinud, mistõttu ei ole teda ka kohtuistungil. Samuti on E. Trall sellele asjaolule juhtinud tähelepanu

oma kirjalikus vastuses hagile. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks püüdnud selgitada

välja, kas hageja on hagimaterjalid kätte saanud ning kas kohtukutse on avaldajale kohaselt edastatud.

Kohus on jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada avaldajale põhiseaduse §-s 24 sätestatud

õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui kostja jätab hagile vastamata, siis peab kohus enne

tema suhtes otsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta

hagimaterjale või kutset kätte saanud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus ka oma lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-3-4-02.

4. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele palus OÜ Kuressaare Elamute Hooldus jätta avaldus

rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 1, §

373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada. Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus tuleb tühistada ja

asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse

kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata

tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.

7. Kohtuotsusest ei selgu, millisel seaduses sätestatud alusel on kohus lugenud kohtukutse J. Vilmsile

kätteantuks. Kohtuotsuses on üksnes märge, et kostjad tunnistavad hagi. Asja materjalide kohaselt

võisid kohtukutse kätteantuks lugemise aluseks olla TsMS § 28 lg-d 2 ja 7.

8. Toimikust nähtuvalt on kohus 27. oktoobril 1998. a saatnud hagiavalduse kostjatele E. Trallile ja J.

Vilmsile ühel ja samal aadressil (Kuressaare, Pikk 60-23). Vastuses hagile on kostja E. Trall

märkinud, et tema tütar J. Vilms õpib Tallinna Majanduskoolis, ja leidnud, et tütre käest ei ole õige

võlga nõuda. Kolleegium leiab, et neil asjaoludel pidi kohus selgitama välja, kas J. Vilms elab koos

E. Tralliga või mitte. Asja materjalide kohaselt on J. Vilmsi kohtukutse antud E. Tralli kätte

edasiandmiseks J. Vilmsile. TsMS § 28 lg 7 kohaselt loetakse kutse kätteantuks, kui see on allkirja

vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Seega ei

saanud kohus lugeda kutset TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kuna asjaolud viitasid sellele, et E.

Trall ja J. Vilms ei ela koos.

9. Kohtukutse edasiandmist reguleerib TsMS § 28 lg 2. Kolleegium leiab, et see säte on rakendatav

nii neil juhtudel, mil kohus eelmenetluse käigus annab ise protsessiosalisele üle kohtukutse teisele

asjas väljakutsutud isikule edasiandmiseks, kui ka juhul, mil kutse jõuab protsessiosaliseni

kohtukordniku, kohtukäskjala või postiteenuse osutaja vahendusel ja protsessiosaline kinnitab kutse

teisele asjas välja kutsutud isikule edasiandmiseks vastuvõtmist oma allkirjaga. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise,

tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Kolleegium on

seisukohal, et eeltoodust tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda

adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse

kättesaamise kohta. Toimikus ei ole J. Vilmsi allkirjaga teatist kohtukutse kättesaamise kohta. Seega

ei saanud kohus lugeda kutset kätteantuks ka TsMS § 28 lg 2 alusel.

10. Kolleegium leiab, et kui kostja jätab eespool toodud asjaoludel hagile vastamata või kohtusse

ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle

kohustuse eiramine rikub kolleegiumi arvates põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla

oma kohtuasja arutamise juures. Samasugusele seisukohale on Riigikohus asunud oma 29. oktoobri

2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-4-02 (RT III 2002, 29, 320).

11. Kohtupraktika ühtsuse tagamiseks märgib kolleegium täiendavalt, et kui kohtumenetluses on

täitmata seaduses nimetatud eeldused, mis lubavad kutse lugeda kätteantuks TsMS § 28 lg 2 alusel,

on kohtul võimalik lugeda kutse kätteantuks TsMS § 28 lg 7 alusel vaid siis, kui on täidetud selle

sätte kohaldamiseks vajalikud tingimused. Kohtuotsusest peab selguma, millisel alusel on kohtukutse

kätteantuks loetud.

L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull