3-1-1-129-03 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-129-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi J. S. süüdistus KrK 15 lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrus, millega J. S.-le mõisteti uus liitkaristus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. S., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2003. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrus sisuliselt muutmata. 2. Arvata J. S. eelvangistusaeg 14. novembrist 2000. a kuni 12. veebruarini 2001. a, s.o kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva, tema karistusaja hulka. 3. J. S. karistusaja alguseks lugeda 19. september 2001. a ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm aastat kuus kuud ja kaks päeva vangistust. 4. Lugeda J. S. liitkaristus moodustatuks KarS § 65 lg 1 alusel. 5. Erikaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2001. a otsusega tunnistati J. S. süüdi KrK § 197 lg 1, § 195 lg 2, § 185 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi. Teda karistati vastavalt kolme kuu, kolme aasta, kolme kuu ja ühe aasta vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liideti need karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele kolm aastat kuus kuud vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12. veebruar 2001. a. 2. Harju Maakohtu 19. septembri 2001. a otsusega tunnistati J. S. süüdi KrK § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vastavalt ühe aasta ja kahe aasta vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti J. S.le kuritegude selle kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Harju Maakohtu 12. veebruari 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - s.o kaks aastat kümme kuud ja kakskümmend kolm päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti kohtualusele neli aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg - kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. Karistusaja alguseks loeti 19. september 2001. a. 3. Seoses Karistusseadustiku rakendumisega esitas Harju Prokuratuuri prokurör Raivo Kala Harju Maakohtule taotluse J. S.-le mõistetud liitkaristuse vähendamiseks. 4. Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja J. S.-le mõisteti kuritegude kogumi eest uus liitkaristus. Kohtunik tuvastas, et KrK § 185 lg-le 2 vastab KarS § 346, mille sanktsioon näeb ette üksnes rahalise karistuse. Seetõttu määras kohtunik, et J. S. tuleb talle KrK § 185 lg 2 järgi mõistetud kolmekuulisest vabadusekaotusest vabastada. Ühtlasi suurendas kohtunik KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19. septembri 2001. a otsusega mõistetud karistust osaliselt Harju Maakohtu 12. veebruari 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ning mõistis J. S. lõplikuks karistuseks kolm aastat üheksa kuud vangistust.

MENETLUS RIIGIKOHTUS 5. Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määruse peale esitas J. S. erikaebuse, milles väidab, et tegelikult ei ole kõnealuse määrusega tema karistust vähendatud. J. S. märgib, et kohtunik ei ole talle uue liitkaristuse mõistmisel arvestanud asjaoluga, et Harju Maakohtu 19. septembri 2001. a otsusega loeti tal kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg, ning Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrusest ei tulene, et uue liitkaristuse puhul oleks kohus eelvangistuses viibitud aega üldse arvestanud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Harju Maakohtu 19. septembri 2001. a otsusega mõisteti J. S.-le liitkaristuseks neli aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibimise aeg 14. novembrist 2000. a kuni 12. veebruarini 2001. a, s.o kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. Karistusaja alguseks loeti 19. september 2001. a. KarSRS § 1 lg-st 4 tuleneb, et kui isikule on Kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele, siis moodustatakse uus liitkaristus Karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrusest, millega J. S.-le moodustati uus liitkaristus, aga ei nähtu, et kohus oleks eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium kõrvaldab selle puuduse Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määrusesse täpsustuse tegemisega. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib ühtlasi, et maakohtu vaidlustatud määruses on kohus J. S. liitkaristuse moodustanud KarS § 65 lg 2 alusel. Kõnealune säte kuulub kohaldamisele juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. Kõik teod, mille toimepanemises J. S. süüdi tunnistati, on toime pandud enne Harju Maakohtu 12. veebruari 2001. a süüdimõistvat otsust. Seega tuli J. S.-le moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium kõrvaldab ka selle vea vaidlustatud määrusesse täpsustuse tegemisega. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu kohtuniku 10. septembri 2003. a määruse sisuliselt muutmata, kuid teeb sellesse täpsustusi, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda. Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Vaher