3-3-1-68-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-68-03

Määruse kuupäev

30. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali kaebus Tallinna

linnasekretäri 23. jaanuari 2003. a käskkirja nr PO-3/03/78 ja

Riigihangete Ameti poolt 12. veebruaril 2003 tehtud otsuse 25-

03/006109 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. juuni 2003. a

määrus haldusasjas nr 2-3/576/03

Menetluse alus Riigikohtus

Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali erikaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. juuni 2003. a määrus haldusasjas

nr 2-3/576/03 ja saata asi läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal (edaspidi OECE Ltd Eesti filiaal) esitas

20. detsembril 2002 avalduse osalemiseks riigihanke "Tallinna Linna finantsjuhtimise infosüsteemi

(FIS) hankimine (viitenumber 006109)" pakkumismenetluses, milles pakkumise kutse oli Riiklikule

riigihangete registrile esitanud Tallinna Linnakantselei.

2. Tallinna linnasekretäri 23. jaanuari 2003. a käskkirja nr PO-3/03/78 punkti 1 kohaselt ei

kvalifitseeritud OECE Ltd Eesti filiaali taotlejana Riigihangete seaduse mõttes. Osundatud käskkirja

alusena viidatakse esitatud registrikartoteegi B-osa registrikaartidele, Riigihangete seaduse § 29 lg-

le 1, Äriseadustiku § 384 lg-le 2 ja Riigihangete Ameti 22. jaanuari 2003. a vastuskirjale nr 1-1/75

Tallinna Linnakantselei päringule.

3. Eelosundatud Riigihangete Ameti 22. jaanuari 2003. a kirja punktis 2 märgitakse järgmist: RHS

§ 29 lg 1 alusel võib taotlejaks või pakkujaks olla eraõiguslik juriidiline isik. Vastavalt Äriseadustiku

§ 384 lg-le 2 ei ole filiaal juriidiline isik, mistõttu filiaal ei saa olla taotlejaks või pakkujaks RHS § 29

lg 1 mõttes.

4. 31. jaanuaril 2003 esitas OECE Ltd Eesti filiaal RHS § 61 ja § 62 lg 1 alusel Riigihangete Ametile

vaidlustuse, milles taotles Tallinna linnasekretäri 23. jaanuari 2003. a käskkirja nr PO-3/03/78 punkti

1 tühistamist.

5. Riigihangete Ameti 12. veebruari 2003. a otsusega vaidlustuses nr 25-03/006109 jäeti OECE Ltd

Eesti filiaal vaidlustus rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt võib taotleja olla eraõiguslik

juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Filiaal ei ole juriidiline isik, mistõttu ta

ei saa olla taotlejaks RHS § 29 lg 1 mõttes. OECE Ltd Eesti filiaal ei saa võtta iseseisvalt riigihangete

teostamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mida ta on soovinud teha, esitades pakkumismenetluses

osalemise taotluse ja taotleja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid oma nimel. Oma vastavust

kvalifitseerimistingimustele on soovinud tõendada samuti ainult filiaal. Ostja ei saanud nimetatud

pakkumismenetluse raames eeldada, et pakkumismenetlusest huvitatud isikuks oli Oracle East

Central Europe Limited.

6. OECE Ltd Eesti filiaal esitas 25. veebruaril 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

linnasekretäri 23. jaanuari 2003. a käskkirja osalise tühistamise ja Riigihangete Ameti 12. veebruari

2003. a otsuse tühistamise nõudes. Kaebuses taotleti ka ettekirjutuse tegemist Tallinna

linnasekretärile Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali riigihanke pakkumismenetluses

esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse motiivide kohaselt oli taotlus pakkumismenetluses

esitatud välismaa äriühingu nimel, filiaali tegevust ei saa vaadelda iseseisvana välismaa äriühingu

enda tegevusest. Kaebaja leiab, et esitatud pakkumismenetluses osalemise taotlus on Oracle East

Central Europe Limited'i kui välismaa äriühingu taotlus, sõltumata sellest, et taotluse esitaja kasutas

nime "Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal". Oracle East Central Europe Ltd sai kehtivate

õigusaktide kohaselt esitada taotluse pakkumismenetluses osalemiseks üksnes oma filiaali kaudu.

Kaebaja leidis samuti, et rikutud on õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kuivõrd

erinevad riigiasutused on korduvalt võimaldanud kaebajal osaleda erinevates riigihankemenetlustes.

7. Riigihangete Amet oma vastuses Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-744/2003 leidis, et

Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaali kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ka Tallinna Linnavalitsus oma vastuses palus jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus 16. mai 2003. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt seadused ei anna filiaalile õigust esindada välismaa äriühingut riigihanke

pakkumismenetluses ilma volituseta. Isegi kui käsitleda kaebaja esitatud taotlust OECE Ltd

taotlusena, poleks ostja saanud OECE Ltd-d taotlejaks kvalifitseerida, sest puudusid äriühingu

kvalifitseerimiseks nõutud dokumendid.

Kohus ei leidnud, et rikutud oleks õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

9. Nimetatud otsusele esitas OECE Ltd Eesti filiaal apellatsioonkaebuse, milles taotles Tallinna

Halduskohtu 16. mai 2003. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada OECE

Ltd Eesti filiaali kaebus täies ulatuses. Kaebuse motiivide kohaselt halduskohus ei süvenenud

vaidluse olemusse ning jättis valdava osa apellandi väidetest hindamata. Apellant leidis, et kohus on

teinud meelevaldseid ja kontrollimatud järeldusi taotluse kvalifitseerimiseks nõutud dokumentide

puudumise kohta. Dokumentide olemasolu kohta saab seisukoha võtta Tallinna Linnakantselei

taotluse uuel läbivaatamisel. Tallinna Linnakantselei ei ole dokumente sisuliselt hinnanud ega

analüüsinud, sest mittekvalifitseerimise motiiviks oli üksnes asjaolu, et välismaa äriühingu Eesti

filiaal ei saa pakkumises osaleda. Apellandi arvates olid Tallinna Linnavalitsus, Riigihangete Amet ja

Tallinna Halduskohus ekslikult tõlgendanud Äriseadustiku § 384 lõiget 2, lähtudes eeldusest, et filiaal

kui selline võib omada välismaa äriühingust iseseisvat õiguslikku tähendust. Apellant väidab, et

OECE Ltd sai kehtivate õigusaktide kohaselt esitada taotluse riigihanke pakkumismenetluses

osalemiseks üksnes oma Eesti filiaali kaudu. Apellant järeldas, et vastustajad ning Tallinna

Halduskohus on põhjendamatult kitsendanud Riigihangete seaduse § 29 lg 1 mõtet ning läinud

vastuollu Riigihangete seaduse eesmärgiga.

10. Tallinna Linnavalitsus ja Riigihangete Amet leidsid, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.

11. Tallinna Ringkonnakohus tegi 30. juunil 2003 haldusasjas nr 2-3/576/03 määruse, millega

tühistas Tallinna Halduskohtu 16. mai 2003. a otsuse haldusasjas nr 3-744/2003 ning lõpetas

haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas vaidlustatud otsuse kaebuse põhjendustest

hoolimata protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna kohtusse on pöördunud

protsessiõigusvõimet mitteomav juriidilise isiku filiaal. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 5

kohaselt tuleb selle seadustikuga reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest,

arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Sellest eeskirjast lähtuvalt tuleb lahendada ka

haldusprotsessiõigusvõime küsimusi. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 2 on tsiviilprotsessiõigusvõime igal

Eesti ja välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul, samuti Eesti ja välismaa juriidilisel isikul.

HKMS §-st 7 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik (arvestades sama paragrahvi

lõikes 3 toodud erijuhtu). Äriseadustiku § 384 lg 2 kohaselt filiaal ei ole juriidiline isik. Seega

puudub OECE Ltd-l haldusprotsessiõigusvõime ning õigus oma nimel kaebusega halduskohtusse

pöörduda. Ringkonnakohus leidis samuti, et kaebusest ei nähtu, et OECE Eesti filiaal või selle

juhataja kaebuse esitamisel oleks tegutsenud äriühingu volitatud esindajana. Eeltoodud asjaoludel

lõpetas Tallinna Ringkonnakohus asjas menetluse HKMS § 24 lg 1 alusel.

12. Nimetatud määrusele esitas erikaebuse Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

13. Erikaebuses taotleb kaebuse esitaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2003. a määrus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Erikaebust on põhjendatud ringkonnakohtu

poolt protsessiõiguse normide rikkumise ning materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega

järgmiselt:

1) Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Äriseadustiku § 384 lg-t 2, mis viis ühtlasi

HKMS § 5 ja § 7 lg 1 ning TsMS § 70 lg 1 ja 2 rikkumisele;

2) Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, leides TsMS § 84 lg 3 alusel,

et filiaali protsessitoimingut ei või omistada vastavale juriidilisele isikule;

3) väär on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Oracle East Central Europe Limited

Eesti filiaali juhataja poolt volitatud isik ei tegutsenud kaebuse esitamisel välismaa äriühingu

volitatud esindajana.

14. Kirjalikes vastustes Riigihangete Amet ja Tallinna Linnavalitsus paluvad jätta erikaebuse

rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud

haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Asjaolu, et HKMS § 7 omistab kaebeõiguse eelkõige

isikutele, ei ole eelnevaga vastuolus. Kohtud on aga HKMS § 7 tõlgendamisel juhindunud üksnes

tsiviilseadusandlusest - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 70 lg-st 2. Samas ei ole tsiviilõigussuhete

ja haldusõigussuhete subjektide ring täielikult kattuvad. Kõrvuti füüsiliste ja juriidiliste isikutega,

kelle määratlus tuleneb tsiviilõigusest, võivad haldussuhetes osaleda ka teised subjektid, kelle vastav

õigusvõime tuleneb teistest õigustloovatest aktidest. Nii on ka välismaa äriühingute Eesti filiaalid

kehtiva õiguse kohaselt iseseisvateks haldusõigussuhete subjektideks mitmetes valdkondades (näiteks

krediidisuhted ja maksusuhted), kandes seadusega sätestatud kohustusi ning omades vastavaid õigusi.

Haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates

materiaalõiguslikes haldussuhetes. Seetõttu ei saa välistada ka välismaa äriühingu Eesti filiaali

haldusprotsessiõigusvõimet üksnes põhjusel, et tegemist ei ole juriidilise isikuga.

16. Riigihanke menetlus on haldusmenetluse eriliik ning õiguste rikkumine riigihanke menetluses on

kaevatav halduskohtusse. Käesolevas asjas on vaidluse objektiks välismaa äriühingu ja tema filiaali

võime osaleda riigihankes ning vaidlustada riigihanke menetluses tehtud otsustusi.

17. Riigihanke menetluses, sealhulgas vaidemenetluses, osales OECE Ltd Eesti filiaal. Ka kohtusse

on pöördunud OECE Ltd Eesti filiaal. Siinjuures on nii menetlusosalised kui ka kohtud ühel meelel

selles, et välismaa äriühingu filiaal ei ole juriidiline isik. Riigihangete seaduse § 29 lg 1 kohaselt saab

riigihankemenetluses osaleda juriidiline isik. RHS ei sisalda eriregulatsiooni välismaa äriühingu ning

tema filiaali suhtes.

18. Kohtuasja materjalidest tulenevalt loeti haldusorganite ning kohtute poolt riigihanke pakkumise

esitajaks OECE Ltd Eesti filiaal. OECE Ltd Eesti filiaali pakkumist ei kvalifitseeritud põhjendusega,

et filiaal ei vasta RHS § 29 lg 1 tunnustele, s.t ei ole juriidiline isik. Mittekvalifitseerimist ei ole

seondatud muude võimalike puudustega pakkumisdokumentides.

19. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas menetluse motiivil, et OECE Ltd Eesti filiaalil puudub

haldusprotsessiõigusvõime. Riigikohtu halduskolleegium peab eeltoodud järeldust ennatlikuks.

Tallinna Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud filiaali ja välismaa äriühingu vahelisi õiguslikke

seoseid, sh ei ole hinnanud, kas äriühingu filiaal saab RHS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimustel esitada

riigihankemenetluses pakkumist. Puudub õiguslik hinnang selle kohta, kas ja millistel eeldustel on

filiaali tegevus konkreetsetes haldussuhetes õiguslikus tähenduses samastatav välismaa äriühingu

tegevusega. Juhul, kui välismaa äriühing sai osaleda haldussuhetes, sh riigihankemenetluses oma

filiaali kaudu, on põhjendatud järeldus, et ka halduskohtumenetluses saab välismaa äriühing osaleda

oma filiaali kaudu.

20. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks osundada, et Äriseadustiku § 384 lg 1 kohaselt peab

välismaa äriühing, kui ta tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupa või teenuseid, kandma oma

filiaali äriregistrisse. OECE Ltd Eesti filiaal on äriregistrisse kantud vastavalt nimetatud nõuetele.

Filiaali kaudu tegutsedes toimub kauba või teenuste pakkumine välismaa äriühingu nimel.

OECE Ltd on Iiri Vabariigis registrisse kantud äriühing. Seetõttu osundab Riigikohtu

halduskolleegium asjakohasele sättele Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti

Vabariigi vahelises assotsieerumislepingus (RT II 1995, 22-27). Nimetatud lepingu artikli 45 punktis

"c" sätestatakse: "äriühingu "filiaal" tähistab tegutsemiskohta, mis ei ole iseseisev juriidiline isik,

kuid mis eksisteerib alaliselt nagu peaettevõtte esindus, millel on oma juhtkond ning mis on

materiaalselt volitatud pidama läbirääkimisi kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et

vajadusel on filiaalil juriidiline ühendus peaettevõttega, mille peakorter asub välismaal, ei pea pidama

otsest ärilist sidet peaettevõttega, vaid võivad tehinguid sõlmida tegutsemiskohas, mis moodustab

ärile laienduse."

21. Otsustamine selle üle, kas haldusorganid ja halduskohus on antud asjas õigesti kohaldanud RHS

§ 29 lg-t 1, eeldab apellatsioonkaebuse sisulist läbivaatamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

erikaebus tuleb rahuldada, Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2003. a määrus tühistada ja asi saata

läbivaatamiseks samale kohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann