3-2-1-104-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-104-03

Määruse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja U. Lõhmus, liikmed I. Koolmeister, A. Kull, J. Põld ja

T. Tampuu

Kohtuasi

Mati Orava avaldus soodustingimustel vanaduspensioni

saamise õiguse tuvastamiseks; pädeva kohtu määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/732/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Orava erikaebus

Alus pädeva kohtu määramiseks

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/732/03 ja Pärnu Halduskohtu

2. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-189/2002

Asja läbivaatamise kuupäev

21. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

2. Tühistada Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrus

haldusasjas nr 3-189/2002.

3. Saata asi lahendamiseks Pärnu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mati Orav esitas 26. novembril 2002. a Pärnu Halduskohtule kaebuse Pärnu Pensioniameti

26. augusti 2002. a otsuse nr 93 peale, millega keelduti talle soodustingimustel vanaduspensioni

määramisest. Kaebuses esitati järgmised taotlused: 1) lugeda kaebaja töötamine laboris võrdsustatuks

meistri või brigadiri tööga, sest tegelik töö sisu oli selline; 2) tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu

osakonna pensionikomisjoni 26. augusti 2002. a otsus ja määrata kaebaja kohtuotsusega õigustatuks

saama soodustingimustel vanaduspensioni.

Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrusega haldusasjas nr 3-189/2002 tagastati M. Orava

kaebus osas, mis puudutas pensioniõigusliku staa"i tõendamist. Halduskohus leidis, et

pensioniõigusliku staa"i tõendamine ei ole avalik-õiguslik vaidlus, mis kuulub halduskohtu

pädevusse.

M. Orav esitas 3. detsembril 2002. a Pärnu Halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse peatamiseks

põhjusel, et ta kavatseb esitada maakohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse. Pärnu Halduskohtu

3. detsembri 2002. a määrusega peatati haldusasja nr 3-189/2002 menetlus enne teise kohtuasja

lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

2. M. Orav esitas 10. jaanuaril 2003. a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et tema

töötamine kalurikolhoosis Pärnu Kalur peametroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina,

kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsusega

jäeti avaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täitis avaldaja küll meistri ametikohale

ettenähtud ülesandeid, kuid mitte terve tööaja ulatuses. M. Orav esitas Pärnu Maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja

lõpetati TsMS § 217 p 1 alusel asja menetlus. Määruse põhjenduste järgi soovib avaldaja tuvastada

fakti, et sõltumata ametinimetusest, tegi ta tööd kutsealal, mis oma iseloomult kuulub tervist

kahjustavate kutsealade hulka. Selle fakti tuvastamisest ei tulene tsiviilõigussuhe, vaid avalik-

õiguslik suhe - riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebuses taotleda avalik-õigusliku suhte

olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud

vaidlused pensioni määramisel ja maksmisel lahendatakse halduskohtus. Soodustingimustel

vanaduspensioni saamise eelduseks olevate faktide tuvastamine ei kuulu maa- ja linnakohtu

pädevusse. Avaldajal tuleb soovitud juriidilise fakti tuvastamiseks pöörduda Pärnu Halduskohtusse.

4. Erikaebuses palub M. Orav ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et pensioniõigusliku staa"i tõendamine on tsiviilõigusliku

juriidilise fakti tuvastamise menetlus, sest selles määratakse kindlaks tööandja ja töövõtja vahelise

töösuhte olemasolu ja iseloom. See, et kohtu tuvastatud asjaolu kasutatakse avalik-õiguslikes huvides

(sooduspensioni määramiseks), ei muuda töösuhet avalik-õiguslikuks. Pärnu Pensioniamet

erikaebusele vastu ei vaielnud.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 2003. a määrusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määrus läbi vaatamata ja asi anti lahendada Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Määruse põhjenduste kohaselt on tekkinud olukord, kus

tsiviilasju lahendav kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja

halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kolleegium

nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

6. TsMS § 1 lg 1 järgi kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse tsiviilasjade lahendamine. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses tsiviilasjadena

tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Vastavalt TsMS § 1 lg-le 3 lahendab üldkohus ka teisi

seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata

tsiviilkohtumenetluse korras.

7. Maakohtule esitatud avalduses palus M. Orav tuvastada, et tema töötamine kalurikolhoosis Pärnu

Kalur peametroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina, kellel on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni. Selle asjaolu tuvastamist soovis M. Orav selleks, et saada

riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. Seega ei pöördunud M. Orav kohtusse mitte tsiviil- või

tööõigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamiseks, vaid soodustingimustel vanaduspensionide

seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks.

8. Hagita asjade loetelu on antud TsMS § 247 lg-s 1. Sama paragrahvi 2. lõige lubab hagita

menetluses läbi vaadata ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad

läbivaatamisele hagita menetluses. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni

määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise

üldkohtu poolt, siis on apellatsioonikohus õigesti leidnud, et M. Orava avalduse lahendamine ei kuulu

maa- ega linnakohtu pädevusse.

9. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse,

arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse

seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja

maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud

seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud

pensioniõigusliku staa"i tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda

pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staa"i või selle

eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka

soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate

faktide tuvastamine.

10. Pärnu Maakohtule esitatud avaldusest on üheselt arusaadav M. Orava tahe tõendada oma

subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni e avalik-õigusliku õigussuhte

olemasolu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub avalik-õigusliku suhte

olemasolu kindlakstegemine halduskohtu pädevusse.

11. Eeltoodu põhjal leiab erikogu, et kaevatav Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrus on

õige ja selle tühistamiseks puudub alus. M. Orava erikaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2003. a määruse tõttu kujunes olukord, kus

tsiviilasju lahendav kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja

halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse. TsMS § 149 lg

6 kohaselt määrab sellisel juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vaheline erikogu.

13. Asja materjalidest nähtub, et M. Orav ei teavitanud ringkonnakohut Pärnu Halduskohtu

2. detsembri 2002. a määrusest haldusasjas nr 3-189/2002, millega tagastati talle kaebus

pensioniõigusliku staa"i tõendamise osas. Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määruse koopia

esitas kaebaja alles koos erikaebusega Riigikohtule. Seega ilmnes TsMS § 149 lõikele 6 vastav

olukord alles erikaebuse lahendamise käigus Riigikohtus. Kuna apellatsioonikohtu määrus jääb

muutmata, siis määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks

pädeva kohtu. Käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 toodud põhjustel leiab erikogu, et asja lahendamine

kuulub halduskohtu pädevusse. Pärnu Pensioniameti 26. augusti 2002. a otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel peab halduskohus võtma seisukoha ka selles osas, kas M. Orava töötamine

kalurikolhoosis Pärnu Kalur annab õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. TsMS § 3731 lg

3 kohaselt tuleb tühistada Pärnu Halduskohtu 2. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-189/2002,

millega kohus tagastas M. Orava kaebuse osas, mis puudutas pensioniõigusliku staa"i tõendamist.

U. Lõhmus, I. Koolmeister, A. Kull, J. Põld, T. Tampuu