3-1-1-123-03 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-123-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 23. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi S. K. süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2-1- 280-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiit Vajak, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2003 Istungil osalenud isikud

S. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon

Lükata kriminaalasjas S. K. süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi kohtuotsuse tegemine edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse avaldamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 9. mai 2003. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 1481 lg 7 järgi ja teda karistati kolmeaastase vangistusega. KarS § 74 alusel otsustas kohus, et S. K. peab mõistetud vangistusest reaalselt ära kandma neli kuud. Vangistuse ülejäänud osa - kaks aastat ja kaheksa kuud - otsustas kohus jätta tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutas kohus S. K.e KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pani maakohus S. K.-le katseajaks kohustuse maksta iga kuu 15. kuupäevaks 1500 krooni tsiviilhagi katteks. Maakohus mõistis S. K.-lt Lääne-Viru Maksuameti tsiviilhagi katteks välja

3 346 774 krooni.

S. K. tunnistati süüdi selles, et tema OÜ Silver-EX juhatajana:

1. Jättis ajavahemikul 30. juulist 1998 kuni 20. maini 1999 tahtlikult täitmata Lääne-Viru Maksuameti

7. mai 1999. a ettekirjutuse nr 88, millega kohustati teda ilmuma OÜ Silver-EX esindajana 10. mail 1999. a kella 11.00-ks Lääne-Viru Maksuametisse selgituste andmiseks ning esitama riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks kõik OÜ Silver-EX 1998. ja 1999. a majandustehinguid kajastavad raamatupidamise algja koonddokumendid. Sellise käitumisega rikkus S. K. Maksukorralduse seaduse § 12 lg-s 2 ja § 15 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

2. Jättis Lääne-Viru Maksuametile tahtlikult esitamata 1999. a aprillikuu käibedeklaratsiooni, millega ta rikkus Maksukorralduse seaduse § 12 lg 1 ja Käibemaksuseaduse § 10 p 3 ning § 17 lg 3 nõudeid.

3. Esitas OÜ Silver-Ex käibedeklaratsioonides Lääne-Viru Maksuametile tahtlikult valeandmeid. Maksustamisperioodidel august 1998 ja oktoober 1998 kuni märts 1999 deklareeris S. K. OÜ Silver- Ex poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 20790 kr ja enammakstud käibemaksu 2117 kr, kuid tegelikkuses kuulus eelnimetatud perioodide eest käibemaksu deklareerimisele 2 750 801 krooni ja enammakstud käibemaks puudus. Seega jättis S. K. käibedeklaratsioonides deklareerimata OÜ Silver- Ex tasumisele kuuluvat käibemaksu 2 730 011 krooni ning 1998. a. augustikuu deklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaks 2117 krooni ei ole dokumentaalselt tõestatud. Sellise käitumisega rikkus S. K. Maksukorralduse seaduse § 12 lg-t 1 ja Käibemaksuseaduse § 10 p-de 1 ja 2, § 18 lg 1 p 1 ning lg 6 nõudeid.

4. Tasus maksustamisperioodidel august 1998 ja oktoober 1998 kuni märts 1999 riigieelarvesse ettenähtust kokku 3 346 776 krooni võrra vähem käibemaksu. Sellise käitumisega rikkus S. K. Maksukorralduse seaduse § 81 ja Käibemaksuseaduse § 10 p-de 2 ja 4 nõudeid.

2. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse S. K.-e kaitsja T. Vajak, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja mõista S. K. KrK § 1481 lg 7 järgi õigeks. Tsiviilhagi palus apellant jätta rahuldamata.

3. Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2003. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S. K.e kaitsja T. Vajak, kes palub ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tühistada ja mõista S. K. KrK § 1481 lg 7 järgi õigeks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu üldkogu menetluses on käesoleval ajal kriminaalasi nr 3-1-1-120-03 A. V. süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi, milles muude küsimuste hulgas tõusetus küsimus üldkohtute volituste ulatusest maksualaste kuritegude menetlemisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et maksuvaidlused kuuluvad avalik-õiguslike vaidluste hulka ning et vastavalt HKMS § 3 lg 1 p-le 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste, sealhulgas ka maksuvaidluste lahendamine üldjuhul halduskohtute pädevusse. Kuid seda üksnes tingimusel, et maksusuhete subjektide käitumises puuduvad kuriteo tunnused. Mistahes kuriteoga ja sealhulgas ka maksukuriteoga tekitatud kahju tuvastamine kuulub üldkohtute pädevusse. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-02 - RT III 2002, 9, 88, p 5.8 ja 8. aprilli 1998. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-50-98 - RT III 1998, 15, 167.)

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis märkis oma 16. detsembri 2002. a määruses tsiviilasjas 3-2-1- 103-02 (RT III 2003, 2, 22) muuhulgas järgmist: "Maksuvaidlus on avalik-õiguslik vaidlus. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub avalik-õiguslik vaidlus halduskohtu pädevusse. Ka 1. juulist 2002. a kehtiva maksukorralduse seaduse (edaspidi uus MKS) § 151 alusel on maksuvaidlust lahendavaks kohtuks halduskohus. /--/ Eesti kohtusüsteemis eristatakse üldkohut ja halduskohut. Neil on erinev pädevus ja eri liiki kohtuasjade arutamiseks erinevad menetlusreeglid. Eelnev tingib vajaduse vältida võimalust, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust lahendavad erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi. /--/ Arvestada tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele." Nimetatud põhjustel asus tsiviilkolleegium viidatud asjas seisukohale, et pankrotimenetluses on maksusuhtest tuleneva nõude või selle rahuldamisjärguga seotud vaidlusi pädev lahendama HKMS § 3 lg 1 p-de 1 ja 3 ning MKS § 151 lg 1 alusel halduskohus. PankrS § 74 lg 1 on kohaldatav üksnes sellistest õigussuhetest tekkinud nõuete tunnustamiseks, millest tekkinud vaidlused kuuluvad üldkohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras TsMS § 1 lg-te 1-3 alusel.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis oma 9. oktoobri 2003. a määruses asjas nr 3-1-1-120-03, et tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2002. a määruses väljendatud seisukoht, mille kohaselt õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele eeldavad, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust ei lahendaks erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi, on esitatud sedavõrd üldiselt, et selle tähendus ei ammendu kitsalt pankrotimenetlusega. Kõnealused põhimõtted võivad olla mõistetavad üldiste piiritlemiskriteeriumitena eristamaks üldja halduskohtu pädevust ja seada seega kahtluse alla, kas üldkohus on ühelgi juhul pädev tuvastama maksuõigussuhtest tulenevaid kohustusi ja nende rikkumist.

7. Eeltoodust lähtudes asus kriminaalkolleegium 9. oktoobri 2003. a määruses seisukohale, et võib tekkida küsimus Riigikohtu kriminaalja tsiviilkolleegiumi seisukohtade omavahelisest kooskõlast, kuna tulenevalt KrMK § 23 lg-st 1 kuulub üldkohtute pädevusse ka kriminaalasjade lahendamine. Nimetatud määruses märkis kriminaalkolleegium, et tsiviilkolleegiumi seisukoha pinnalt tõusetub probleem, kas maksualaste kuritegude puhul on üldkohus kriminaalmenetluse käigus pädev ise tuvastama neid kuriteo koosseisulisi tunnuseid, mis seisnevad maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumises, samuti välja selgitama tasumata maksusumma suurust, või peavad nimetatud küsimused olema eelnevalt tuvastatud haldusja halduskohtumenetluses.

8. Arvestades asjaolu, et käesoleva määruse p-des 5-7 kirjeldatud probleem üldkohtute volituste ulatusest maksualaste kuritegude menetlemisel seondub otseselt ka käesoleva kriminaalasja lahendamisega ja AKKS § 62 kohaselt on üldkogu otsus seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud, tuleb lükata kohtuotsuse tegemine käesolevas asjas edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse kuulutamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03.

Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Peeter Vaher