3-1-1-122-03 · Riigikohus

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-122-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 23. oktoober 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi O. S. süüdistuses KrK § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi ning M. K. süüdistuses KrK § 17 lg 6 - § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 25. aprilli 2003. a otsus kriminaalasjas nr 2- 1-43-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. S. ja tema kaitsja Riho Friedrichsi ühine kassatsioonkaebus, M.

K. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2003 Istungil osalenud isikud Süüdimõistetu M. K., tema kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, süüdimõistetu O. S. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon

Lükata kriminaalasjas O. S.-i süüdistuses KrK § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi ning M. K.-i süüdistuses KrK § 17 lg 6 - § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi kohtuotsuse tegemine edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse avaldamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 9. detsembri 2002. a otsusega tunnistati O. S. süüdi KrK § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi ja M. K. KrK § 17 lg 6 ja § 1481 lg-te 1, 3 ja 5 järgi. Maakohus mõistis Lääne-Viru Maksuameti kasuks O. S.-lt ja M. K.-lt solidaarselt välja 654 060 krooni.

1.1. O. S. tunnistati süüdi selles, et olles 19. augustist 1998 kuni 30. aprillini 1999 käibemaksukohustuslaseks registreeritud OÜ Rembrand Teenused raamatupidamise eest vastutav ametiisik, ei täitnud ta registreeritud maksukohuslase kohustusi. Tema tegevuse tagajärjel jäi OÜ Rembrand Teenused käibelt ajavahemikus 1. oktoober 1998 kuni aprill 1999 laekumata käibemaksu 654 060 krooni. O. S. rikkus Käibemaksuseaduse §-s 10, § 12 lg-s 1, § 13 lg-s 1, §-s 15, §-s 17, §-s 18, § 19 lg-s 2 ja §-des 24 - 25 sätestatud nõudeid.

Samuti jättis O. S. täitmata maksuhalduri 9. aprilli, 15. aprilli ja 12. mai 1999. a ettekirjutused, millega rikkus Maksukorralduse seaduse §-s 8 ja § 12 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

1.2. M. K. tunnistati süüdi selles, et ta aitas kaasa O. S.-i poolt kuriteo toimepanemisele sellega, et valmistas ette maksupettuse eesmärgil loodava OÜ Rembrand Teenused asutamisdokumendid ja juhtis ning aitas O. S.-il 5. augustil 1998. a osaühingu asutamisdokumendid notariaalselt kinnitada. Samuti avas M. K. osaühingu arveldusarve Hansapangas, kandis osaühingu Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas Äriregistrisse ja registreeris osaühingu Lääne-Viru Maksuametis käibemaksukohustuslaseks. Pärast maksupettuse eesmärgil loodud OÜ Rembrand Teenused asutamist juhtis M. K. osaühingu tegevust ja juhendas O. S. osaühingu arveldusarvelt Hansapangas tehingute teostamisest laekunud raha väljavõtmisel, millelt jäeti käibemaks tasumata.

2. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid ühise apellatsioonkaebuse O. S. ja tema kaitsja R. Friedrichs, kes palusid maakohtu otsuse tühistada ja O. S.-i suhtes KarSRS § 3 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetada, kuna KrK § 1481 lg-tes 1, 3 ja 5 kirjeldatud teod ei ole enam Karistusseadustiku järgi kuriteona karistatavad. Apellatsioonkaebuse esitas ka M. K., kes palus kohtuotsuse tühistada ja ennast KrK § 17 lg 6 ning § 1481 lgte 1, 3 ja 5 järgi õigeks mõista.

3. Viru Ringkonnakohtu 25. aprilli 2003. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid ühise kassatsioonkaebuse O. S. ja tema kaitsja R. Friedrichs, kes paluvad tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ning lõpetada KarSRS § 3 lg 1 alusel kriminaalmenetlus O. S.i suhtes. Kassatsioonkaebuse esitas ka M. K., kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Samuti palub M. K. jätta rahuldamata Lääne-Viru Maksuameti tsiviilhagi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu üldkogu menetluses on käesoleval ajal kriminaalasi nr 3-1-1-120-03 A. V. süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi, milles muude küsimuste hulgas tõusetus küsimus üldkohtute volituste ulatusest maksualaste kuritegude menetlemisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et maksuvaidlused kuuluvad avalik-õiguslike vaidluste hulka ning et vastavalt HKMS § 3 lg 1 p-le 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste, sealhulgas ka maksuvaidluste lahendamine üldjuhul halduskohtute pädevusse. Kuid seda üksnes tingimusel, et maksusuhete subjektide käitumises puuduvad kuriteo tunnused. Mistahes kuriteoga ja sealhulgas ka maksukuriteoga tekitatud kahju tuvastamine kuulub üldkohtute pädevusse. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-02 - RT III 2002, 9, 88, p 5.8 ja 8. aprilli 1998. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-50-98 - RT III 1998, 15, 167.)

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis märkis oma 16. detsembri 2002. a määruses tsiviilasjas 3-2-1- 103-02 (RT III 2003, 2, 22) muuhulgas järgmist: "Maksuvaidlus on avalik-õiguslik vaidlus. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub avalik-õiguslik vaidlus halduskohtu pädevusse. Ka 1. juulist 2002. a kehtiva maksukorralduse seaduse (edaspidi uus MKS) § 151 alusel on maksuvaidlust lahendavaks kohtuks halduskohus. /--/ Eesti kohtusüsteemis eristatakse üldkohut ja halduskohut. Neil on erinev pädevus ja eri liiki kohtuasjade arutamiseks erinevad menetlusreeglid. Eelnev tingib vajaduse vältida võimalust, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust lahendavad erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi. /--/ Arvestada tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele." Nimetatud põhjustel asus tsiviilkolleegium viidatud asjas seisukohale, et pankrotimenetluses on maksusuhtest tuleneva nõude või selle rahuldamisjärguga seotud vaidlusi pädev lahendama HKMS § 3 lg 1 p-de 1 ja 3 ning MKS § 151 lg 1 alusel halduskohus. PankrS § 74 lg 1 on kohaldatav üksnes sellistest õigussuhetest tekkinud nõuete tunnustamiseks, millest tekkinud vaidlused kuuluvad üldkohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras TsMS § 1 lg-te 1-3 alusel.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis oma 9. oktoobri 2003. a määruses asjas nr 3-1-1-120-03, et tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2002. a määruses väljendatud seisukoht, mille kohaselt õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele eeldavad, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust ei lahendaks erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi, on esitatud sedavõrd üldiselt, et selle tähendus ei ammendu kitsalt pankrotimenetlusega. Kõnealused põhimõtted võivad olla mõistetavad üldiste piiritlemiskriteeriumitena eristamaks üldja halduskohtu pädevust ja seada seega kahtluse alla, kas üldkohus on ühelgi juhul pädev tuvastama maksuõigussuhtest tulenevaid kohustusi ja nende rikkumist.

7. Eeltoodust lähtudes asus kriminaalkolleegium 9. oktoobri 2003. a määruses seisukohale, et võib tekkida küsimus Riigikohtu kriminaalja tsiviilkolleegiumi seisukohtade omavahelisest kooskõlast, kuna tulenevalt KrMK § 23 lg-st 1 kuulub üldkohtute pädevusse ka kriminaalasjade lahendamine. Nimetatud määruses märkis kriminaalkolleegium, et tsiviilkolleegiumi seisukoha pinnalt tõusetub probleem, kas maksualaste kuritegude puhul on üldkohus kriminaalmenetluse käigus pädev ise tuvastama neid kuriteo koosseisulisi tunnuseid, mis seisnevad maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumises, samuti välja selgitama tasumata maksusumma suurust, või peavad nimetatud küsimused olema eelnevalt tuvastatud haldusja halduskohtumenetluses.

8. Arvestades asjaolu, et käesoleva määruse p-des 5-7 kirjeldatud probleem üldkohtute volituste ulatusest maksualaste kuritegude menetlemisel seondub otseselt ka käesoleva kriminaalasja lahendamisega ja AKKS § 62 kohaselt on üldkogu otsus seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud, tuleb lükata kohtuotsuse tegemine käesolevas asjas edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse kuulutamiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03.

Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Peeter Vaher