3-3-1-57-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-57-03

Otsuse kuupäev

23. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Eesti Isikuloo Keskus kaebus Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonna poolt toimingu sooritamata jätmise

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 2-

3-10/2003

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Eesti Isikuloo Keskus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25. september 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ Eesti Isikuloo Keskus esindajad Fred Puss ja advokaat

Andres Aavik

Tartu Maavalitsuse esindaja vandeadvokaat Paul Varul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a kohtuotsus haldusasjas nr 2-3-10/2003

osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a

kohtuotsuse.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-150/2002

osas, mis jäeti tühistamata Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsusega.

4. Teha uus otsus ja tunnistada Tartu Maavalitsuse 6. märtsi 2002. a keeldumine OÜ Eesti

Isikuloo Keskus teabenõude täitmisest perekonnaregistris sisalduvate andmete osas

õigusvastaseks.

5. Kohustada Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda uuesti läbi vaatama OÜ Eesti

Isikuloo Keskus teabenõuet.

6. Mõista Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnalt OÜ Eesti Isikuloo Keskus kasuks välja

kantud kohtukulud 12 204 krooni ja 35 senti.

7. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Eesti Isikuloo Keskus esitas 1. märtsil 2002 Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale

teabenõuded, milles ta palus võimaldada kohapeal tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna

perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste isikute kohta;

samuti palus OÜ Eesti Isikuloo Keskus väljastada talle ametliku kinnituseta koopiad järgmistest Tartu

Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis olevatest dokumentidest: 1) Püttseppade sugupuu

koostamiseks lehekülg Tartu Linnavalitsuse või Tartu koguduste surmaregistrist Philipp August

Michelsoni surma kohta 4. mail 1935 ja Katarina Embergi surma kohta 1. septembril 1933; 2)

Olemasolu korral Tartu Linnavalitsuse perekonnaregistri leheküljed Roland Michelsoni (sündinud

15. mail 1935 Tartus) ja Katarina Embergi (surnud 1. septembril 1933 Tartus) kohta.

2. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond keeldus 6. märtsil 2002 antud kirjalikus vastuses (2-

54/153) teabenõuete täitmisest. Keeldumist põhjendatakse järgmiselt:

1) OÜ Eesti Isikuloo Keskus pöördumisi ei saa lugeda teabenõudeks, kuivõrd kohaldamisele ei kuulu

Avaliku teabe seadus, vaid eriseadused;

2) Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavad dokumendid sisaldavad üldiseks

kasutamiseks mitteettenähtud delikaatseid ja muid eraelulisi isikuandmeid. Seetõttu ei ole võimalik

kõrvalistel isikutel nendega kohapeal tutvuda;

3) Perekonnaseisuosakonnal ei ole volitusi väljastada ametliku kinnituseta dokumentide koopiaid;

4) Kõik isikud, kes taotlevad teavet, milles sisalduvad kolmandate isikute delikaatsed või eraelulised

isikuandmed, on kohustatud esitama andmete taotluse andmete valdajale vahetult, isikut tõendava

dokumendiga enda isikut tõendades. Seadus seab samuti piirangud isikuandmeid sisaldavate andmete

väljastamisele kolmandatele isikutele;

5) Umbmääraste ja mahukate taotluste täitmisest on õigus keelduda, kui taotluse täitmine nõuab

asutuse igapäevase töökorralduse muutmist ja takistab avalike ülesannete täitmist. Taotletavad

andmed ei ole isiku poolt soovitud viisil süstematiseeritud, mistõttu taotlusi ei saa ka tulevikus

viivitamatult rahuldada.

3. OÜ Eesti Isikuloo Keskus esitas 9. aprillil 2002 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Maavalitsuse

vastu Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna poolt toimingu sooritamata jätmise peale. Kaebaja

taotles teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonna kohustamist täita OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõuded.

4. Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiste asjaoludega:

1) Vastustaja on tõlgendanud Avaliku teabe seaduse § 2 lg 2 p 4 ebaõigesti. Avaliku teabe seadust ei

kohaldata tulenevalt § 2 lg 2 p 4 vaid teabele juurdepääsupiirangute osas, teabele juurdepääsu

eritingimuste osas või teabele juurdepääsu korra ja viiside osas ning sedagi vaid juhul, kui

eelnimetatud küsimused on eriseaduses sätestatud teisiti. Eelnevast tulenevalt on tegemist

teabenõuetega Avaliku teabe seaduse § 6 mõistes;

2) Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavatele avalikele arhivaalidele tuleb

võimaldada juurdepääs seaduses ettenähtud korras ning tingimustel, juurdepääsu mittevõimaldamine

on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhul ja korras ning juurdepääsu mittevõimaldamine peab olema

põhjendatud nii sisuliselt kui õiguslikult. Asjaolu, et perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavad

andmed sisaldavad üldiseks kasutamiseks mitteettenähtud delikaatseid ja muid eraelulisi

isikuandmeid, ei tähenda, et kõigi nimetatud arhiivis asuvate arhivaalide suhtes kehtib

juurdepääsupiirang.

3) Kui isiku poolt taotletud teabele juurdepääs on seadusest tulenevalt piiratud, peab teabevaldaja

vastavalt Avaliku teabe seaduse § 23 lg-le 3 sellest teabenõudjale nii faktilise kui ka õigusliku aluse

äramärkimisega teatama. Vastustaja ei ole kaebuse esitajale teatanud, millisel põhjusel ning millisel

Avaliku teabe seaduse § 23 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel ei võimaldata tutvuda Tähtvere ja Ropka

valla ning Tartu linna perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa

nimeliste isikute kohta;

4) Tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 17 lg 1 p-st 2 peab teabevaldaja täitma teabenõude teabenõudja

poolt soovitud viisil, väljastades dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal. Sama paragrahvi 4.

lõike kohaselt väljastatakse teave ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja

vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Seadustest ei tulene perekonnaseisuosakonna

õigust keelduda arhivaalidest ametliku kinnitusteta koopiate väljastamisest;

5) Teabenõuded esitati andmete valdajale vahetult, kes need teabenõudja juuresolekul ka registreeris;

6) Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3, millega põhjendati isikuandmete väljastamisest keeldumist OÜ-le

Eesti Isikuloo Keskus kui kolmandale isikule, kehtib vaid juurdepääsu suhtes asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabele, mis sisaldab eraelulisi isikuandmeid. Vastustaja ei ole põhjendanud,

millist liiki eraeluliste isikuandmetena on nõutav teave kvalifitseeritav ja millise õigusaktiga on see

teave tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks;

7) Kaebaja taotles koopiate esitamist perekonnaregistri lehekülgedest konkreetsete isikute suhtes.

Perekonnaregistrite kohta on olemas kartoteegid, milles on viited köitele ja leheküljele, milles leidub

konkreetse isiku kohta andmeid. Teabenõudes on nõutavad andmed piisavalt täpselt määratletud.

5. Tartu Maavalitsus oma kirjalikus vastuses ning kaasatud isik, Siseministeerium, palusid jätta

kaebuse rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus oma 10. oktoobri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-150/2002 jättis OÜ

Eesti Isikuloo Keskus kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendab oma otsust järgmiselt:

1) Perekonnaseadus kui eriseadus Avaliku teabe seaduse suhtes reguleerib perekonnaseisuasutustes

sisalduva teabe hoidmist ja avalikustamist. Perekonnaseaduse § 108 lg 3 sätestab ammendava loetelu

viisidest, kuidas perekonnaasutus võib väljastada tema valduses olevat perekonnaseisualast

informatsiooni. Nimetatud regulatsiooni kohaselt võib perekonnaseisuasutus välja anda

perekonnaseisutunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid. Tunnistused väljastatakse isikule,

kelle suhtes see on koostatud, samuti tema esindajale, perekonnaseisuakti ärakiri väljastatakse

vastavalt Perekonnaseaduse § 109 lg-le 3 kohtule, prokuratuurile, politseile, perekonnaseisuasutusele,

eestkosteasutusele, notarile, rahvastikuregistri volitatud töötlejale ja täisealisele isikule, kelle kohta

on koostatud perekonnaseisuakt.

Kaebaja oleks olnud õigustatud esitama taotlust perekonnaseisutunnistuse või tõendi väljastamiseks,

kusjuures vastava taotluse juurde tulnuks lisada taotluse esitaja volitusi tõendav dokument ning

riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Eelnimetatud tingimuste mittetäitmise tõttu oli vastustaja

Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel õigustatud keelduma teabenõude täitmisest.

2) Vastavalt Perekonnaseaduse § 109 lg-le 3 on perekonnaseisuakti ärakirja väljastamine lubatud

lisaks loetletud ametitele üksnes täisealisele isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud.

Seega vastustaja keeldus õigustatult kaebaja esitaja taotlusest saada tasuta teavet kinnitamata

koopiate kujul. Vastav õigustus tuleneb Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-dest 1 ja 4.

3) Vastustaja keeldumist põhistab ka Avaliku teabe seadus. Vastavalt Avaliku teabe seaduse § 4 lg-

le 3 peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Vastavalt

Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-le 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava

teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele

juurdepääsuõigust. Avaliku teabe seaduse § 37 lg 1 kohaselt loetakse isikuandmeteks, mille suhtes

kehtib juurdepääsupiirang ja mis on asutusesiseseks kasutamiseks, delikaatsed ja muud eraelulised

andmed. Avaliku teabe seaduse § 37 lg-d 2 ja 3 sätestavad delikaatsete ja muude eraeluliste andmete

mõiste.

Eraelulisi isikuandmeid ei ole tarvis eraldi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, piirang tuleneb

vahetult Avaliku teabe seaduse § 37 lg-st 1. Perekonnaseisuaktides sisalduvad andmed on eraelulised

andmed ning kaebuse esitajal oleks Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3 p 3 alusel õigus nendega

tutvumiseks üksnes juhul, kui ta tõendab, et õigustatud isik on andnud selliseks juurdepääsuks

volitused.

4) Kehtiv Perekonnaseadus eeldab perekonnaseisuaktides sisalduvate isikuandmete kaitse tähtajatust,

mistõttu ei ole kohaldatavad Avaliku teabe seaduse § 40 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangute

tähtajad.

5) Kohus osundab HMS §-s 58 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt haldusakt ja toiming ei ole

õigusvastased, kui haldusmenetluses rikuti vormi- või menetlusnõudeid, kui need rikkumised ei

mõjutanud asja sisulist lahendamist.

7. Nimetatud otsusele esitas OÜ Eesti Isikuloo Keskus 12. novembril 2002 apellatsioonkaebuse,

milles taotles Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega rahuldada OÜ Eesti Isikuloo Keskus kaebus.

Kaebuse motiivide kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus tervikuna ebaõige protsessinormide

rikkumise, asjaolude väära tuvastamise ning seaduse ebaõige kohaldamise tõttu:

1) Halduskohus on rikkunud TsMS § 231 lg 4 nõudeid, jättes asjas kogutud tõendid analüüsimata

ning põhjendamata, miks ta ei nõustu poolte väidetega;

2) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt perekonnaregistri köidete leheküljed ehk

perekonnakirjad on perekonnaseisuaktid kehtiva Perekonnaseaduse mõttes; apellandi arvates

perekonnakirjad ei ole perekonnaseisuaktid ning neile ei laiene ka juurdepääsupiirangud, mis on

kehtestatud perekonnaseisuaktidele;

3) Perekonnaseaduse § 108 lg 2 ei sätesta ammendavalt perekonnaseisuasutuse pädevust ja tema

poolt hallatava teabe koosseisu;

4) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt sätestab Perekonnaseaduse § 108 lg 3 ammendavalt

loetelu viisidest, kuidas perekonnaseisuasutus võib väljastada tema valduses olevat

perekonnaseisualast informatsiooni;

5) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kõik perekonnaseisuaktis sisalduvad andmed on eraelulised

isikuandmed ning kaebuse esitajal oleks Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3 p 3 alusel õigus nendega

tutvumiseks üksnes juhul, kui ta tõendab, et õigustatud isik on andnud selleks juurdepääsuks

volitused. Andmed ei ole eraelulised isikuandmed üksnes seetõttu, et nad sisalduvad

perekonnaseisuaktis.

6) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt on vastustaja õigustatult keeldunud teabenõude

täitmisest, kuna kaebuse esitaja ei tõendanud oma volitusi seonduvalt teabele juurdepääsu õigusega

ning ei olnud tasunud riigilõivu. Seadusest ei tulene kohustust tõendada õigustatud isiku volitust

juurdepääsuks teabele, mis ei ole käsitletav eraeluliste isikuandmetena ning sellisele teabele peab

tagama vaba juurdepääsu igaühele ilma täiendavate formaalsusteta. Seadusega ei ole sätestatud

riigilõivu tasumise kohustust ärakirja (koopia) väljastamise eest perekonnakirjadest. Riigilõivu võib

nõuda vaid juhul, kui see nõue tuleneb seadusest. Samuti ei ole konkreetset riigilõivu tasumise nõuet

vastustaja poolt esitatud. Konkreetsel juhul saanuks teabenõudja riigilõivu suurusest teada alles siis,

kui vastustaja oleks teabenõuded võtnud täitmisele ning teabenõudjat riigilõivu suurusest teavitanud.

7) Ebaõige on kohtu seisukoht, mis eeldab perekonnaseisuaktides sisalduvate isikuandmete kaitse

tähtajatust. Perekonnaseaduse kui eriseadusega ei ole seatud juurdepääsupiirangute tähtaegu, samuti

ei ole sätestatud, et Perekonnaseaduses sätestatud juurdepääsupiirangud kehtivad tähtajatult.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohaldada Avaliku teabe seaduse § 40 lg-s 3 ja Arhiiviseaduse § 42 lg-s 3

sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaegu.

8. Vastustaja, Tartu Maavalitsus, ning kaasatud isik, Siseministeerium, vaidlesid kaebusele vastu.

Siseministeerium leidis sealjuures, et antud juhul on kaebaja eesmärgiks saavutada tulemus, mis

annaks talle õiguse tutvuda piiramatult ilma vastavate volitusteta ning täiesti tasuta kogu vastustaja

valduses oleva arhiiviga. Siseministeerium leidis samuti, et toimikutega kohapeal tutvumist

Perekonnaseadus ette ei näe. Keeldumine on põhjendatud ka tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 17

lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib teabevaldaja keelduda soovitud viisil teabenõude rahuldamisest, kui

selleks puuduvad tehnilised võimalused. Kõrvaliste isikute lubamiseks arhiivi peab olema tagatud

arhivaalide kaitse, samuti koht arhivaalidega tutvumiseks ning vastav personal. Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonnal nimetatud tingimused puuduvad. Lisaks on piiratud juurdepääs osadele

teabekandjatele nende halva füüsilise seisundi tõttu.

9. Tartu Ringkonnakohus oma 15. aprilli 2003. a kohtuotsusega rahuldas apellatsioonkaebuse

osaliselt. Kohus tunnistas Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna poolt kaebaja 1. märtsi 2002. a

teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastaseks ja kohustas Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonda täitma teabenõude osas, milles kaebuse esitaja taotles ametliku kinnituseta

koopiate väljastamist Tartu Linnavalitsuse või Tartu koguduste surmaregistri lehekülgedest Philipp

August Michelsoni surma kohta 4. mail 1935 ja Katarina Embergi surma kohta 1. septembril 1933.

Muus osas jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a otsuse muutmata.

10. Kohtuotsuse motiivide kohaselt:

1) Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud perekonnaregistri köidete lehekülgi perekonnaseisuaktidena

ning seetõttu ebaõigesti kohaldanud perekonnaregistritele juurdepääsu võimaldamise osas

Perekonnaseadusest tulenevaid perekonnaseisuaktidele kehtestatud juurdepääsupiiranguid sisaldavaid

norme.

2) Halduskohus on vääralt seadust tõlgendades asunud seisukohale, et perekonnaseisualase teabe

käivet reguleerib eriseadusena üksikasjalikult Perekonnaseadus; et Perekonnaseadusega on

kehtestatud Avaliku teabe seadusest tunduvalt rangem eriregulatsioon perekonnaseisualase teabe

väljastamise võimaluste osas; et Perekonnaseadus kui eriseadus eeldab perekonnaseisuaktides

sisalduvate isikuandmete kaitse tähtajatust; et Perekonnaseaduse § 108 lg-s 3 on sätestatud

ammendav loetelu viisidest, kuidas perekonnaseisuasutus võib väljastada tema valduses olevat

perekonnaseisualast teavet.

3) Halduskohus on vääralt leidnud, et kõik perekonnaseisuaktis sisalduvad andmed on eraelulised

isikuandmed ning kaebuse esitajal oleks õigus tutvuda nendega üksnes juhul, kui ta tõendab, et

õigustatud isik on andnud selliseks juurdepääsuks volitused;

4) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse esitaja pidanuks teabenõudele Ph. Michelsoni ja

K. Embergi surmaregistri lehekülgede koopiate osas lisama riigilõivu tasumist tõendava

maksekorralduse; juurdepääsupiirang nendele isikuandmetele ei kehti vastava tähtaja möödumise

tõttu.

5) Halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud rahuldamata kaebuse osas, millega taotleti

õigusvastaseks tunnistada vastustaja keeldumine ametliku kinnituseta koopiate väljastamisest

perekonnaregistri lehekülgedest Roland Michelsoni, Philip August Michelsoni ja Katarina Embergi

kohta. Apellant ei ole esitanud tõendeid, et Roland Michelsoni osas oleksid möödunud juurdepääsu

piirangu tähtajad, samuti ei ole mõeldav Ph. Michelsoni ja K. Embergi perekonnaregistri lehekülgede

koopiate väljastamine, kuivõrd nimetatud registrileheküljed sisaldavad andmeid ka nende laste

eraeluliste isikuandmete kohta ning pole tõendatud nende osas juurdepääsupiirangute kehtivuse

lõppemine.

6) Kuivõrd apellant ei olnud teabenõudes, millega ta taotles tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning

Tartu linna perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste

isikute kohta täpsustanud, millistest konkreetsetest isikutest jutt käib ega esitanud andmeid, millistest

vastustaja võinuks järeldada, et nimetatud isikute eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele on

juurdepääsupiirangu kehtivus lõppenud, ega olnud esitanud ka õigustatud isikute poolt antud volitust,

siis on vastustaja põhjendatult keeldunud nimetatud teabenõude täitmisest Avaliku teabe seaduse § 23

lg 1 p 1 alusel.

11. Ringkonnakohus leidis Avaliku teabe seaduse § 37 lg-test 1 ja 3 tulenevalt, et

juurdepääsupiiranguga ei ole kaitstud sellised dokumentides ja arhivaalides sisalduvad isikuandmed,

nagu andmesubjekti nimi, tema sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. Samas on nendega seatud

kolmandatele isikutele tähtajaline juurdepääsupiirang isikuandmetele, mis puudutavad isiku

põlvnemist, tema sünni- ja surmakohta, perekonnaseisu, surma põhjust, laste olemasolu jms eraelulisi

andmeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

12. Kassatsioonkaebuses palub OÜ Eesti Isikuloo Keskus tühistada Tartu Ringkonnakohtu

15. aprilli 2003. a otsus osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu

10. oktoobri 2002. a otsuse, ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

13. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme - HKMS § 5 lg 1 ning TsMS § 231

lg 4, kuivõrd ta on jätnud hindamata kaebaja poolt esitatud tõendid;

2) Kohus on ekslikult leidnud, et teabenõuded sisaldasid nii juurdepääsupiiranguga kaitstavat kui ka

mittekaitstavat informatsiooni;

3) Kohus on tõendeid vääralt hinnates leidnud, et Ph. Michelsoni ja K. Embergi perekirjad sisaldavad

andmeid ka nende laste eraeluliste isikuandmete kohta;

4) Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et isiku põlvnemine, tema sünni- ja surmakoht,

perekonnaseis, surma põhjus, laste olemasolu jms on eraelulised isikuandmed, millele kehtivad

juurdepääsupiirangu tähtajad;

5) Kohus on ebaõigesti seadust kohaldades asunud seisukohale, et Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 1

alusel on vastustaja põhjendatult keeldunud täitmast teabenõuet tutvumise taotluses Püttsepa-

nimeliste isikute perekonnaregistri lehekülgedele. Kohus leiab ekslikult, et kaebaja oleks pidanud

täpsustama, milliste Püttsepa-nimeliste isikute andmeid ta soovis ning esitama õigustatud isikute

volituse;

6) Kohus on leidnud, et teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest muuhulgas

juhul, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused või seda ei võimalda teabekandja tüüp. Samas

Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnal on olemas vastavad tehnilised võimalused ning ka

teabekandja tüüp võimaldab teabenõude täitmist soovitud viisil.

14. Tartu Maavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ Eesti Isikuloo Keskuse Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonnale esitatud taotlus on teabenõue Avaliku teabe seaduse mõttes ning nimetatud

osakonna andmekogudes või arhivaalides fikseeritud teave on avalik teave Avaliku teabe seaduse § 3

lg 1 tähenduses.

16. Avalikule teabele võib Avaliku teabe seaduse § 3 lg 2 kohaselt juurdepääsu piirata seaduses

sätestatud korras.

17. OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõudes taotletavad andmed on isikuandmed. Isikuandmete

töötlemine, sh nende kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele võib riivata PS §-s 26

sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning ahendab isiku privaatsfääri

tervikuna. Seetõttu on isikuandmete töötlemisele kehtestatud erikord, mille õiguslikud alused on

sätestatud nii Avaliku teabe seaduses kui ka Isikuandmete kaitse seaduses. Samuti võivad vastavad

sätted sisalduda eriseadustes. Perekonnaseisualase teabe töötlemist reguleerib eriseadusena

Perekonnaseadus. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu poolt käesoleva asja

lahendamisel PkS-s sisalduva regulatsiooni kohaldatavusele antud hinnanguga. AvTS § 39 lg 1

1. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses

olevatele eraelulistele isikuandmetele kooskõlas Isikuandmete kaitse seaduse ning Avaliku teabe

seadusega. Üldjuhul eeldab isikuandmete töötlemine isiku nõusolekut. AvTS § 39 lg 3 p 1 nägi

kolmanda isiku eraelulistele isikuandmetele juurdepääsuõiguse eeldusena ette puudutatud isiku poolt

antud juurdepääsuloa. 1. oktoobrini 2003 kehtinud IAKS § 8 lg 1 eeldab isikuandmete töötlemisel

samuti isiku nõusolekut. Ka isiku surma järgselt kaitsevad isiku privaatsfääri seadusega sätestatud

juurdepääsupiirangud.

18. Avaliku teabe seadus 1. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsioonis eristas kolme liiki isikuandmeid:

delikaatseid, eraelulisi ning muid isikuandmeid. 1. oktoobrini 2003 kehtinud Isikuandmete kaitse

seadus sisaldas delikaatsete isikuandmete loendi, mida võidi täiendada eriseadustega. Tulenevalt

AvTS § 37 lg-st 1 kehtisid delikaatsetele ja muudele eraelulistele isikuandmetele

juurdepääsupiirangud. Teabenõude esitamise ajal kehtinud õigusaktid ei määratlenud üksikasjaliselt

delikaatseteks ja eraelulisteks isikuandmeteks mitteolevate muude isikuandmete koosseisu ning

nende kasutamise korda. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtuga, et sellisteks

muudeks andmeteks võivad olla näiteks isiku nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. Samas

esineb vaieldamatult ka teisi eelpool nimetamata selliseid isiku omadusi, suhteid või kuuluvust

väljendavaid andmeid, mida tuleb käsitleda mittedelikaatsete või mitteeraeluliste isikuandmetena.

19. Avaliku teabe valdaja peab teabenõude läbi vaatama seaduses sätestatud korras, sealhulgas

kindlaks tegema, kas teabenõue puudutab kaitstavat informatsiooni, kas teabenõude esitaja on

õigustatud nimetatud informatsiooni saama, kas teabenõue on selge ning kas teabenõue on täidetav

taotletud viisil. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ei

ole OÜ Eesti Isikuloo Keskuse teabenõude menetlemisel järginud kehtivaid menetlussätteid.

20. Käesolevas kohtuasjas on Tartu Ringkonnakohus põhjendatult eeldanud, et OÜ Eesti Isikuloo

Keskus poolt esitatud teabenõue võis sisaldada nii juurdepääsupiiranguga kaitstavaid kui ka

mittekaitstavaid andmeid. Samas ei ole Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ega ka kaebust

lahendanud kohtud tuvastanud, millised taotluse nõuetest seonduvad juurdepääsupiiranguga

andmetega ning millistele juurdepääsupiirangud ei laiene. Teabenõude lahendamisel on ekslik

samastada andmekandjat (dokument, arhivaal) selles sisalduvate andmetega. Andmekandja võib

sisaldada samaaegselt nii juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele juurdepääsupiirangud

ei laiene. Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tulemist, siis AvTS § 38 lg-st 2 tulenevalt tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest

või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguspärane

keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab

muuhulgas delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid.

21. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ka nendel juhtudel, kui isikuandmetele juurdepääs ei ole

kaitstud AvTS-st tulenevate juurdepääsupiirangutega, ei tähenda see iseendast piiramatut võimalust

töödelda selliseid isikuandmeid, s.h pärast isiku surma. Ka sellisel juhul on avaliku teabe hulka

kuuluvate isikuandmete kasutamine kolmanda isiku poolt õigustatud selleks piisava õigusliku huvi

olemasolul ning sellise informatsiooni töötlemisel ei tohi alusetult kahjustada teiste isikute õiguslikult

kaitstavat privaatsust. Käesolevas asjas põhistas kassaator Riigikohtus oma huvi IAKS § 8 lg 1

punktides 1 ja 5 nimetatud asjaoludega. Kohtuasja materjalidest nähtub, et teabenõude esitaja soovis

teavet eesmärgil, et koostada väidetavalt kliendi tellimusel Püttseppade sugupuu.

22. Antud juhul tuleb arvestada, et isiku sugupuu koostamine, kasutamata selleks

perekonnaseisuosakondades olevaid perekonnaregistri dokumente, on sageli äärmiselt raske või

võimatugi. Isiku huvi oma päritolu, esivanemate, sugulaste ning hõimlaste kindlakstegemiseks on

sotsiaalselt põhistatud huvi, mis on kooskõlas ühiskonnas levinud arusaamade ja

väärtushinnangutega. Sellise huvi realiseerimise piirangud peavad tuginema seadusele ja olema

põhjendatud. Olulisimaks piiranguks on teiste isikute õiguslikult kaitstav privaatsfäär. Sellise

teabenõude täitmine võib puudutada mitte üksnes konkreetsesse suguseltsi kuuluvate isikute, vaid ka

teiste isikute privaatsfääri. Teabevaldaja peab kaaluma neid erinevaid huve ning kajastama seda ka

oma otsustuses.

23. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et OÜ Eesti Isikuloo Keskus oli Püttsepa sugupuu

koostamiseks volitatud vastavasse suguseltsi kuuluva isiku poolt. Kassaatori väited töö teostamisest

isiku tellimusel on paljasõnalised. Tuleb aga arvestada, et kassaatoriks on äriühing, mille tegevuse

üheks põhivaldkonnaks ongi sugupuude koostamine. Sellisena on esitatud teabenõue seotud isiku

ettevõtlusvabaduse teostamisega. 1. oktoobrini 2003 kehtinud IAKS § 8 lg 1 p 5 lubas

mittedelikaatsete isikuandmete töötlemist ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk on

kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui andmesubjekti huvid

ei ole olulisemad. Eelnimetatud asjaoludel saab teabevaldaja otsus teabenõude osas olla vaid

diskretsiooniotsus, mis põhineb erinevate huvide kaalumisel. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel

lähtunud. Eelnimetatud põhimõttest tuleb lähtuda ka juhul, kui haldusorgan oma otsustuse vormistab

kirjana. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ei ole hinnanud neid erinevaid huvisid, mis võis

viia ekslikule lõppjäreldusele. HKMS § 19 lg 6 kohaselt juhul, kui halduskandja on tegutsenud

diskretsiooni alusel, peab asja arutav kohus kontrollima ka seda, kas haldusakti andmisel või

toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse

kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Tartu Ringkonnakohus oma otsuse

põhistamisel ei ole eelnimetatud sätet järginud.

24. Avaliku teabe taotleja soovis tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna perekonnaregistri

lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste isikute kohta, ja saada koopiad

surmaregistri lehekülgedest konkreetsete isikute kohta. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna

poolt teabenõude mittetäitmise üheks motiiviks on teabenõude ebaselgus, mida seondati eelkõige

Püttsepa-nimeliste isikute osas nõutavate isikuandmete ebapiisava piiritlemisega taotleja poolt.

Nõude ebaselgus võib olla üheks teabenõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas peab teabevaldaja

omal algatusel püüdma välja selgitada taotleja tegelikku soovi. Vastavalt AvTS § 9 lg 2 p-le 5 ja §-

le 15 ning HMS §-le 36 laieneb teabevaldajale teabenõudja abistamiskohustus. AvTS § 15 lg 4

kohaselt kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab

teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Teabenõude

täitmisest ebaselguse motiivil võib vastavalt AvTS § 23 lg 1 p-le 3 keelduda vaid juhul, kui

teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Antud asja materjalidest ei

nähtu, et Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond oleks enne keelduvat otsustust vajaliku määral

täitnud seadusest tulenevat eelnimetatud abistamiskohustust.

25. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et teabenõudja ei ole esitanud kindlaid andmeid selle kohta, et

R. Michelsoni isikuandmetele juurdepääsupiirangute osas oleksid möödunud AvTS § 40 lg-s 3 ja

ArhS § 42 lg-s 3 sätestatud tähtajad. Riigikohtu halduskolleegium peab eelnevaga seoses vajalikuks

märkida, et antud asjas ei ole tõendatud, et nimetatud isikut hõlmav soovitav teave on terves ulatuses

hõlmatud juurdepääsupiiranguga. Olulisemat tähtsust omab aga asjaolu, et isiku täpse sünni- või

surmaaja kindlakstegemise kohustuse asetamine teabenõudjale ei ole mõistlik, see ei ole kooskõlas ka

haldusorganile pandud abistamiskohustusega.

26. Teabetaotleja poolt soovitud teabenõude täitmise viis võib olla teabevaldajale ebamõistlikult

koormav või isegi võimatu seaduses sätestatud piirangute tõttu. Seetõttu võib teabevaldaja keelduda

teabe väljastamisest teabenõudes soovitud viisil. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene aga teabevaldaja

õigus keelduda teabe väljastamisest motiivil, et teabenõude täitmise viis pole sobiv. Vastavalt AvTS

§ 17 lg-tele 2 ja 7 tuleb teabevaldajal teabenõude soovitud viisil täitmise võimatusel valida sobiv

teabenõude täitmise viis, konsulteerides võimaluse korral enne teabenõude täitmist teabenõudjaga.

Käesoleva asja materjalidest ei tulene, et teabevaldaja oleks oma toimingutes tuginenud eelnimetatud

seadusesättele.

27. Kassaator on taotlenud, et Riigikohus tühistaks Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsuse

haldusasjas nr 2-3-10/2003 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu

10. oktoobri 2002. a kohtuotsuse ning kohtukulud osaliselt välja mõistmata. Kassaator taotles asja

saatmist tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu

halduskolleegium peab võimalikuks käesolevas asjas teha uus otsus. Riigikohtu halduskolleegium

leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega Tartu

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsuse. Käesolevas

otsuses toodud motiividel tunnistab Riigikohtu halduskolleegium Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonna keeldumise teabenõude täitmisest õigusvastaseks. Tartu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakond peab OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõude käesoleva otsusega hõlmatud

osas uuesti läbi vaatama, juhindudes seaduses sätestatud menetlusnormidest. Riigikohtu

halduskolleegium ei saa kohustada Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda väljastama OÜ-le

Eesti Isikuloo Keskus teabenõudes soovitud andmeid. Teabenõude uuel läbivaatamisel tuleb Tartu

Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnal määrata andmete väljastamise lubatavus, täpsustada andmete

koosseis ning võimalik väljastamise viis.

28. Kassaator on esitanud kohtukulude nõude. Käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et

OÜ Eesti Isikuloo Keskus on kandnud õigusabikulusid Tartu Halduskohtus 5900 krooni, millele

lisandub riigilõiv, ning Tartu Ringkonnakohtus 5980 krooni 70 senti, millele lisandub riigilõiv.

Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt, mõistis kohus välja kohtukulud pooles

ulatuses, s.o 5950 krooni 35 senti. Riigikohtus on kassaatori kantud õigusabikulud 6254 krooni. Uue

otsusega rahuldab Riigikohtu halduskolleegium kohtukulude nõude täies ulatuses, mõistes kassaatori

kasuks välja kohtukulud alljärgnevalt: Tartu Halduskohtus ning Tartu Ringkonnakohtus kantud

õigusabikulud 5950 krooni ja 35 senti ning õigusabikulud Riigikohtus 6254 krooni, kokku

õigusabikulud 12 204 krooni ja 35 senti. Kaebuse rahuldamisel kuulub tagastamisele ka kautsjon.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld