Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-128-03 ECLI:EE:RK:2003:3.1.1.128.03.375 AI generated

3-1-1-128-03 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-128-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-128-03 Määruse kuupäev 21. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi U. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U. T. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2003. a. (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 jätta muutmata 2. Süüdimõistetu U. T.-i erikaebus jätta rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. U. T. tunnistati Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks määrati tema vahi alla võtmise päev - 13. aprill 1999. a. 2. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 2 kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 11 kuud 23 päeva osaliselt ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva. 3. Harju Maakohtu 10. mai 2001. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 5 päeva) osaliselt ning loeti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10. mai 2001. a. 4. Tartu Prokuratuuri prokurör Ene Timmi esitas Riigikohtu Üldkogu poolt 17. märtsil 2003. a kohtuasjas nr 3-1-3-10-02 tehtud kohtuotsuses esitatud seisukohtadest lähtuvalt 1. juulil 2003. a Harju Maakohtule taotluse süüdimõistetu U. T.-i karistuse vähendamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt vastab U. T.-i poolt toimepandud ja KrK § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud teole. Prokurör märkis, et lõpptulemusena kannab U. T. käesoleval ajal kriminaalkoodeksi alusel karistust, mille kestvus on 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva (13. aprill 1999. a. kuni 9. november 2004.a). KarS § 65 ja § 64 lg 3 kohaselt arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud aeg ja mõistetav liitkaristus ei tohi ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kuna KarS § 199 lg 2 ülemmääraks on viis aastat vangistust, tulebki prokuröri arvates U. T.-le mõistetud karistust vähendada viie aastani. 5.Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrusega rahuldati prokuröri taotlus ning moodustati U. T.-le uueks liitkaristuseks vangistus viieks aastaks, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 13. aprilli 1999. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse süüdimõistetu U. T., kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle uue liitkaristuse mõistmist. U. T. leiab, et Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määruse tegemisel ei ole arvesse võetud tema eelnevat vahi all viibimise aega alates 13. aprillist 1999. a.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-128-03 · Riigikohus: oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi U. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U. T. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2003. a. (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 jätta muutmata 2. Süüdimõistetu U. T.-i erikaebus jätta rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. U. T. tunnistati Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks määrati tema vahi alla võtmise päev - 13. aprill 1999. a. 2. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 2 kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 11 kuud 23 päeva osaliselt ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva. 3. Harju Maakohtu 10. mai 2001. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 5 päeva) osaliselt ning loeti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10. mai 2001. a. 4. Tartu Prokuratuuri prokurör Ene Timmi esitas Riigikohtu Üldkogu poolt 17. märtsil 2003. a kohtuasjas nr 3-1-3-10-02 tehtud kohtuotsuses esitatud seisukohtadest lähtuvalt 1. juulil 2003. a Harju Maakohtule taotluse süüdimõistetu U. T.-i karistuse vähendamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt vastab U. T.-i poolt toimepandud ja KrK § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud teole. Prokurör märkis, et lõpptulemusena kannab U. T. käesoleval ajal kriminaalkoodeksi alusel karistust, mille kestvus on 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva (13. aprill 1999. a. kuni 9. november 2004.a). KarS § 65 ja § 64 lg 3 kohaselt arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud aeg ja mõistetav liitkaristus ei tohi ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kuna KarS § 199 lg 2 ülemmääraks on viis aastat vangistust, tulebki prokuröri arvates U. T.-le mõistetud karistust vähendada viie aastani. 5.Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrusega rahuldati prokuröri taotlus ning moodustati U. T.-le uueks liitkaristuseks vangistus viieks aastaks, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 13. aprilli 1999. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse süüdimõistetu U. T., kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle uue liitkaristuse mõistmist. U. T. leiab, et Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määruse tegemisel ei ole arvesse võetud tema eelnevat vahi all viibimise aega alates 13. aprillist 1999. a.

Keywords

AI generated
suspension of proceedings calculation of waiting period debt restructuring moratorium divorce proceedings pending late request for extension deferral of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-128-03 Määruse kuupäev 21. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi U. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U. T. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2003. a. (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrus nr 1/14-38/03 jätta muutmata 2. Süüdimõistetu U. T.-i erikaebus jätta rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. U. T. tunnistati Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks määrati tema vahi alla võtmise päev - 13. aprill 1999. a. 2. Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 2 kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Järva Maakohtu 16. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 11 kuud 23 päeva osaliselt ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva. 3. Harju Maakohtu 10. mai 2001. a otsusega tunnistati U. T. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele Lääne Maakohtu 19. aprilli 2000. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 5 päeva) osaliselt ning loeti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10. mai 2001. a. 4. Tartu Prokuratuuri prokurör Ene Timmi esitas Riigikohtu Üldkogu poolt 17. märtsil 2003. a kohtuasjas nr 3-1-3-10-02 tehtud kohtuotsuses esitatud seisukohtadest lähtuvalt 1. juulil 2003. a Harju Maakohtule taotluse süüdimõistetu U. T.-i karistuse vähendamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt vastab U. T.-i poolt toimepandud ja KrK § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud teole. Prokurör märkis, et lõpptulemusena kannab U. T. käesoleval ajal kriminaalkoodeksi alusel karistust, mille kestvus on 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva (13. aprill 1999. a. kuni 9. november 2004.a). KarS § 65 ja § 64 lg 3 kohaselt arvatakse liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud aeg ja mõistetav liitkaristus ei tohi ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kuna KarS § 199 lg 2 ülemmääraks on viis aastat vangistust, tulebki prokuröri arvates U. T.-le mõistetud karistust vähendada viie aastani. 5.Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrusega rahuldati prokuröri taotlus ning moodustati U. T.-le uueks liitkaristuseks vangistus viieks aastaks, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 13. aprilli 1999. a. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse süüdimõistetu U. T., kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle uue liitkaristuse mõistmist. U. T. leiab, et Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määruse tegemisel ei ole arvesse võetud tema eelnevat vahi all viibimise aega alates 13. aprillist 1999. a.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. T.-i erikaebuse rahuldamiseks puudub alus. Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määrusest nähtub selgesõnaliselt, et U. T.-le mõistetud liitkaristuse kulgemist arvestatakse tema vahi alla võtmise päevast - 13. aprillist 1999. a. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 2. septembri 2003. a määruse muutmata ja U. T.-i erikaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar