3-3-3-2-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-3-2-03

Otsuse kuupäev

16. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Kalle Liivi kaebus Tarbijakaitseameti ettekirjutuse täitmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-

234/2003

Menetluse alus Riigikohtus

AS Hansapank avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kohtuvea parandamise avaldus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 3-234/2003 ja saata asi

Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet tegi 19. aprillil 2002 AS-le Hansapank (edaspidi Hansapank) ettekirjutuse

lõpetada õigusrikkumine ja taastada esialgne olukord, see tähendab - Hansapangal kui AS Eesti

Hoiupank õigusjärglasel ja müüjal Tarbijakaitseseaduse § 3 p 2 mõttes taastada K. Liivi suhtes alates

4. augustist 1997. aastal tema kui tarbija rikutud õigused ning kanda tarbija K. Liivi arvelduskontole

hiljemalt kahe nädala jooksul tagasi tema poolt AS-le Eesti Hoiupank Venemaa Investeerimisfondide

osakute eest tasutud 600 209 krooni ja 81 senti.

2. Tarbijakaitseameti 27. septembri 2002. a kirjaga nr 1-9/210 teatati K. Liivile ja Hansapangale,

et Tarbijakaitseamet lõpetab K. Liivi avalduse menetlemise ning ei pööra Hansapangale 19. aprillil

2002 tehtud ettekirjutust täitmisele. Kirjas leiti, et Tarbijakaitseamet, vaadanud läbi 19. septembril

2002 tarbija K. Liivi ja Hansapanga esindaja osavõtul toimunud kaebuse arutamisel poolte poolt

väljendatud seisukohad ning analüüsinud veelkordselt kõiki asjas kogutud tõendeid, asub

seisukohale, et nimetatud vaidlus, omades tsiviilõiguslikku laadi, on lahendatav vaid

tsiviilkohtumenetluse korras.

3. K. Liivi kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti kohustada Tarbijakaitseametit viivitamatult

pöörama täitmisele 19. aprilli ettekirjutus Hansapanga suhtes.

4. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-234/2003 otsustati kohustada

Tarbijakaitseametit jätkama menetlust 19. aprilli 2002. a Hansapangale tehtud ettekirjutuse

täitmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Hansapanga avalduses kohtuvea parandamiseks palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu otsus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Avalduse põhimotiivid on järgmised:

a) käesolevas kohtuasjas olid menetlusosalisteks kaebuse esitaja K. Liiv ja Tarbijakaitseamet.

Hansapanka menetlusse ei kaasatud. Kohtumenetluses oli küsimuse all Tarbijakaitseameti poolt

Hansapangale tehtud ettekirjutus. Niisugune kohustus on selgelt suunatud Hansapangale. Seega

puudutavad võimalikud vaidlused ettekirjutuse kui kohustuse aluse kehtivuse üle otseselt ka

Hansapanka ning Tallinna Halduskohus oleks pidanud Hansapanga menetlusse kaasama ja saatma

Hansapangale kaebuse ärakirja. Kohus seda ei teinud;

b) samas on kohus ilmselt siiski vähemalt otsuse tegemise ajal leidnud, et otsus riivab Hansapanga

õigusi ja kohustusi, kuna kohus saatis talle omal algatusel kohtuotsuse ärakirja;

c) kohus on kohtuotsuses märkinud, et "on eksitav [Tarbijakaitseameti 27.06.02] kirjas märgitud

teade menetluse lõpetamisest". Seega jõudis kohus järeldusele, et haldusorgan eksitas AS Hansapank,

teatades talle, et menetlus haldusasjas on lõppenud. Just niisuguse Tarbijakaitseameti seisukoha

tulemusena tekkis Hansapangal selge arusaamine, et haldusmenetlus on läbi ning et Hansapank ei pea

K. Liivile ettekirjutuses nõutud summat tasuma;

d) kohus kohustas haldusorganit täitma teadlikult õigusvastast haldusakti isiku suhtes, keda kohus

küll menetlusse ei kaasanud, kuid kelle suhtes kohus kohustab täitmist jätkama;

e) halduskohtu otsus on sisuliselt ebaõige;

f) tulenevalt uurimispõhimõttest oleks Tallinna Halduskohus pidanud iseseisvalt tuvastama ja otsuses

käsitlema ka asjaolu, et Tarbijakaitseameti poolt tehtud ettekirjutuse näol on tegemist

Tarbijakaitseameti pädevust selgelt ületava aktiga;

g) Tarbijakaitseamet tegi ettekirjutuse ajal, mil K. Liivi ja Hansapanga vahel oli pooleli kaks

kohtuvaidlust, milles K. Liiv püüdis sama rahasummat Hansapangalt välja nõuda. Tarbijakaitseamet

oli kohtuvaidlusest teadlik. Halduskohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et ettekirjutuse näol on

tegemist õigusvastase haldusaktiga, ning selle asemel, et õigusvastast haldusakti kohtuotsusega

täiendavalt "legitimeerida", oleks pidanud juhtima protsessiosaliste, eelkõige aga Tarbijakaitseameti

tähelepanu vajadusele õigusvastane haldusakt kehtetuks tunnistada.

6. K. Liivi kirjalikus vastuses leitakse, et AS Hansapank avaldus on õiguslikult põhjendamatu.

Vastuse põhimotiivid on järgmised:

a) ettekirjutus kui haldusakt on selle adressaadile teatavaks tehtud. Seda ei ole kehtetuks tunnistatud

ega muudetud, samuti ei ole Tarbijakaitseamet ettekirjutuse kehtivust peatanud. Seega on see

haldusakt kehtiv. Hansapank ei ole ettekirjutust täitnud;

b) vaidlustatud kohtuotsusega ei lahendatud ega arutatudki K. Liivi kaebust Hansapanga vastu. See

kaebus lahendati juba Tarbijakaitseameti ettekirjutusega. Käesolevas asjas ei toimunud vaidlust

ettekirjutuse sisu üle, vaid K. Liiv taotles kohtu kaudu Tarbijakaitseameti tegevusetuse lõpetamist.

Käesolevas haldusasjas ei otsustatud Hansapanga seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle,

mistõttu puudus vajadus Hansapanga kaasamiseks protsessi;

c) kuna Hansapank on tänaseks ettekirjutuse kaebetähtaja ilmse rikkumisega vaidlustanud, püüab

Hansapank kohtuvea parandamise avaldusega omaenese lohakust kompenseerida;

d) Hansapangale saadeti kohtu initsiatiivil 4. aprilli 2003. a otsus seetõttu, et Hansapank oleks teadlik

sellest, et ettekirjutus kui haldusakt on endiselt jõus. Selles mõttes see kohtuotsus kindlasti "riivab"

AS Hansapank õigusi ja kohustusi". HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse protsessi kolmas isik

siis, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

Hansapanga väidetav "riivamine" ei anna alust veel tema protsessi kaasamiseks, kui protsessis ei

otsustata Hansapanga seadusega kaitstud õiguste või vabaduste üle. Apellatsioonkaebuse võib

halduskohtumenetluses esitada ka protsessi kaasamata isik. Seega andis Tallinna Halduskohus

Hansapangale võimaluse ise otsustada, kas esitada apellatsioonkaebus. Hansapank esitas

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, kuid ei teinud seda tähtaegselt. Kui Hansapank on ühel korral

oma vabal tahtel loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest, ei saa olla võimalik kohtuvea instituudiga

manipuleerides püüda menetlust taastada samas haldusasjas;

e) halduskohtu lahend ei ole sisuliselt ebaõige;

f) mitte mingit Hansapanga eksitamist ei ole toimunud. Hansapangal on algusest peale olnud põhjalik

ettekujutus vaidlusest ning alates 26. aprillist 2002 selge õiguslik arusaam sellest, et ettekirjutusega

sisulise mittenõustumise ainsaks võimaluseks on pöörduda kaebusega halduskohtusse;

g) halduskohus ei kohustanud Tarbijakaitseametit täitma õigusvastast haldusakti. Kohtuotsuses

rõhutati: "Käesoleva kohtuotsuse alusel peab Tarbijakaitseamet otsustama, kas jätkata menetlust

ettekirjutuse täitmiseks või ettekirjutuse kehtetuks tunnistama, muutma või selle kehtivuse peatama";

h) uurimisprintsiibist ei tulene, et halduskohus oleks pidanud iseseisvalt tuvastama, et

Tarbijakaitseamet on ettekirjutuse näol oma pädevust rikkunud. Kohus ei saanud arutada

ettekirjutusse kui jõusolevasse haldusakti puuduvaid küsimusi.

7. Tarbijakaitseameti kirjalikus vastuses leitakse, et halduskohtu otsus on õiguspärane.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduse § 24 lõige 1 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.

HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt peab halduskohus kaasama haldusasja lahendamisse kolmanda isiku,

kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada.

9. Vaidlustatud kohtulahendiga otsustati Hansapanga õiguste üle. Otsusega kohustati

Tarbijakaitseametit jätkama menetlust Hansapangale tehtud ettekirjutuse täitmiseks. See ettekirjutus

pani Hansapangale peale kohustuse. Antud kohtuotsusega tuvastati, et see ettekirjutus, seega ka

Hansapangale pealepandud kohustus, kehtib. Vaidlus isiku kohustuse kehtivuse üle on isiku õigusi

puudutav vaidlus. Tähtsust ei oma see, kas kohustus tasuda ettekirjutuses näidatud rahasumma oli

Hansapangal juba enne kohtuotsuse tegemist või mitte. Isiku õigusi puudutab ka kohtuotsus, millega

isiku kohustus tuvastatakse. Säärane kohtuotsus tehakse "oma kohtuasjas" PS § 24 lg 1 tähenduses.

See, kas AS Hansapank vaidlustas 19. aprilli 2002. a ettekirjutuse tähtaegselt ja kas vaidlustamise

käigus on võimalik AS Hansapanga õigusi efektiivselt kaitsta, ei mõjutanud halduskohtu kohustust

AS Hansapank kaasata käesolevasse menetlusse. Vaidlused ettekirjutuse tühistamise ja selle

täitmiseks kohustamise üle on erinevad õiguslikud vaidlused, mis aga mõlemad puudutavad

ettekirjutuse adressaadi õigusi.

10. K. Liivi kirjalikus vastuses leitakse, et AS Hansapank oleks saanud oma õigusi kaitsta

halduskohtu otsuse peale tähtaegselt apellatsioonkaebust esitades.

Riigikohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise võimalus ei keela kohtuvea parandamise avalduse

esitamist, kui selleks on alus. Vastasel juhul poleks HKMS § 81 lg 1 p-le 2 tuginedes kunagi võimalik

kohtuvea parandamise avaldust esitada, sest kohtumenetlusse kaasamata protsessiosaline võiks

K. Liivi seisukohast tulenevalt alati esitada apellatsioonkaebuse.

11. Tulenevalt HKMS § 81 lg 1 p-st 2, § 64 lg-st 3 ja § 45 lg 1 p-st 2 tuleb kohtuvea parandamise

avaldus rahuldada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme halduskohtule. Menetluse

jätkumise tõttu ei võta Riigikohus seisukohta vaidlustatud kohtulahendi sisulise õigsuse osas.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann