3-2-1-119-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-119-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Nade"da Borguli hagi Vene Balti Erakond Eestis

(likvideerimisel) vastu erakonna 15. juuni 2002. a kongressi

otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/590/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nade"da Borguli kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai

2003. a otsus ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Eino Tammele 10. juunil 2003. a N. Borguli

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja palus 21. juunil 2002. a esitatud hagiavalduses tunnistada Vene Balti Erakonna Eestis

(VBEE) 15. juunil 2002. a toimunud II kongressi otsused kehtetuks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teatas erakonna peakorteris töötav Viktor Siman 2002. a

maikuus hagejale, VBEE liikmele ning VBEE Lasnamäe osakonna esimehele, et juhatus otsustas

15. juunil 2002. a kokku kutsuda erakonna II korralise kongressi Tallinnas Mustamäel asuvas

kultuurikeskuses "Kaja". Esindusnormiks määrati üks delegaat iga kümne erakonnaliikme kohta.

3. Hageja korraldas VBEE Lasnamäe osakonna üldkoosoleku ning teavitas valitud delegaatide (kelle

hulka kuulus ka ta ise) valimisest erakonna peakorterit. VBEE II kongressil viibides selgus hagejale,

et päevakorra järgi kuulus arutatavate küsimuste hulka põhikirja muutmine. Kongress otsustas valida

VBEE-le uue juhatuse, esimehe ja peasekretäri. Hageja arvates oli kongressil rohkem inimesi, kui

delegaatidena võiks erakonna liikmete arvu arvestades (erakonna 1200 liikme kohta tuli delegaate

120) valitud olla.

4. Hageja palus tunnistada VBEE 15. juuni 2002. a kongressi otsused kehtetuks. VBEE põhikirja

p 5.5 järgi oleks pidanud kongressi toimumise koha ja aja, samuti piirkondade esindusnormi määrama

erakonna juhatus ning teatama piirkondadele hiljemalt 30 päeva enne korralise kongressi algust

sellest kirjalikult. Lisaks on rikutud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 4, mille kohaselt

on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid vaid nendes küsimustes, mis on koosoleku

kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Juhatus ei saatnud piirkondadele kirjalikku kutset.

5. Kostja hagi ei tunnistanud. VBEE põhikirja p 5.5 sätted on kehtestatud eesmärgiga garanteerida, et

VBEE liikmetele teatataks kongressi toimumise aeg, koht ja kongressile delegaatide valimiseks

juhatuse kehtestatud piirkondade esindusnorm. Hageja oli teadlik kongressi toimumise kohast ja ajast

ning piirkondade esindusnormist delegaatide valimisel, samuti kongressi päevakorrast. Kongressil

osales vastavalt protokollile põhikirja järgi nõutav arv volinikke. Seega oli kongress

otsustusvõimeline. VBEE põhikiri ei sätesta nõuet esitada korralise kongressi päevakord tingimata

kirjalikult. Tõendamata on asjaolu, et VBEE II kongressil võisid osaleda isikud, keda ei olnud

delegaatideks valitud.

6. Tallinna Linnakohtu 21. veebruari 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei ole mittetulundusühingute seaduses ega VBEE põhikirjas sätestatud, millises

vormis teatatakse kongressi toimumise koht, aeg ja piirkondade esindusnorm kohalikele ja

piirkondlikele osakondadele. See toimus suulises vormis. Asjas ei ole tõendatud, et kohalikel ja

piirkondlikel osakondadel puudus teave kongressi koha, aja ja esindusnormi kohta. Kuna kohtule ei

ole esitatud kõigi piirkondlike osakondade koosolekute otsuseid volinike valimise kohta erakonna II

kongressile ega ole teada liikmete arv, siis ei ole ka võimalik tuvastada, kas kongressil osalenud

delegaadid olid valitud kooskõlas põhikirjaga ning kas oli järgitud esindusnormi l delegaat 10

erakonnaliikme kohta.

7. Kuna delegaatide nimekirjast ning muudest esitatud tõenditest ei selgu, kes konkreetselt

hääletamisel osalesid, siis ei saa lugeda tõendatuks, et kongressil osalesid isikud, kes ei olnud

erakonna liikmed või polnud valitud delegaatideks, ning sellega oleks rikutud kongressi

korraldamisel seaduse ja põhikirja sätteid. Asjaolu, et osa delegaate võeti liikmetena erakonda vastu

vahetult kongressi eel või isegi kongressi toimumise päeval, ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2003. a otsuses leiti, et linnakohtu otsus on lõppjäreldustes õige,

kuid muuta tuleb selle põhjendusi.

9. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse

liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku

otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Sama paragrahvi 2.

lõike järgi võib lõikes 1 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste

kehtetuks tunnistamist. Kuigi hageja oli hagiavalduse esitamise ajal VBEE liikmena õigustatud

vaidlustama erakonna organi otsuseid, puudus tal see õigus esimese astme kohtu otsuse tegemise ajal

21. veebruaril 2003. a. Linnakohtu 6. veebruari 2003. a eelistungi protokolli järgi on hageja VBEE-st

välja arvatud alates 2002. aasta oktoobrist. Kuna hageja ei ole VBEE liige, ei mõjuta teda erakonna II

kongressil vastu võetud otsused ja tema hagi tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palub N. Borgul tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi

olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sellega, et rajas otsuse kuuldustele, nagu oleks hageja

erakonnast välja arvatud. Ringkonnakohus oleks pidanud MTÜS § 24 tõlgendamisel arvestama seda,

et hageja ei ole avaldanud soovi lahkuda erakonnast, vaid ta sai enda erakonnast väljaarvamisest

teada ajakirjanduse kaudu. Kostja ei ole hagejale erakonnast väljaarvamise otsuse tegemisest MTÜS

§ 16 lg-s 3 nõutud viisil teatanud. Hageja on otsuse esitamist nõudnud kohtu kaudu. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 69 lg 1 järgi muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks

kättesaamisega. Kuna kostja ei ole hagejale teatanud tema väljaarvamisest VBEE-st ega selle

põhjustest, pole hagejat erakonnast välja arvatud.

12. Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja peab olema erakonna liige ajal, mil kohus vaatab

asja läbi. Tõlgendades MTÜS § 24 lg 1 selliselt, et pärast erakonnast väljaarvamist ei olnud hageja

õigustatud nõudma erakonna, mille liige ta enam ei ole, otsuste kehtetuks tunnistamist, on kohus

läinud vastuollu erakonnaseaduse ja mittetulundusühingute seaduse sõnastuse, mõtte ja eesmärgiga.

Enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 112 lg 2 p 3 sätestab tsiviilõiguste kaitse ühe viisina

rikkumiseelse olukorra ennistamise. See ongi MTÜS § 24 lg-s 1 sisalduv õigus nõuda kongressi

ebaseaduslike otsuste tühistamist. N. Borguli õigus kuuluda erakonda on tema põhiseaduse § 48 lg-st

1 tulenev õigus. Tal on ka õigus nõuda teistelt erakonnaliikmetelt põhikirja ja seaduse täitmist.

Samuti on TsMS § 4 lg 1 kohaselt igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda.

13. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele kirjalikult vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

mittetulundusühingute seaduse väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu

ning asi saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Apellatsioonikohus jättis N. Borguli hagiavalduse erakonna kongressi otsuste kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata põhjendusega, et kuna hageja kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud enam

erakonna liige, siis ei mõjuta teda erakonna II kongressil vastu võetud otsused.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud

õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja

vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti

põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Erakonnaseaduse § 1 lg 2 järgi on erakond

mittetulundusühing ning sama seaduse §-st 12 tuleneb, et erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine

toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1 võib kohus

mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse

vastuvõtmisest arvates. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib lõikes 1 sätestatud korras nõuda ka

mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Erakonna liige võib seega

vaidlustada erakonna kongressi otsuseid. Erakonna liikmel ei ole sellist õigust siis, kui ta kaotas

liikmelisuse enne kongressi. Sel juhul puudub tal õigustatud huvi otsuste vaidlustamiseks.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli 15. juunil 2002. a erakonna liige. Erakonna liikmena oli tal

õigus vaidlustada erakonna 15. juunil 2002. a toimunud kongressi otsuseid. Erakonna liikmena oli

hagejal õigustatud huvi kongressi otsuste seaduslikkuse osas. Isegi kui hageja arvati kohtumenetluse

ajal erakonnas välja, ei võta see temalt õigust saada kohtumenetluses teada, kas 15. juuni 2002. a

kongressi otsused rikkusid tema kui erakonna liikme õigusi. Seetõttu on ekslik ringkonnakohtu

seisukoht, et olukorra muutumise tõttu ei olnud hageja õigustatud nõudma erakonna, mille liige ta

enam ei ole, otsuste kehtetuks tunnistamist. Kui MTÜS § 24 tõlgendada nii, nagu tegi seda

ringkonnakohus, tekiks olukord, kus mittetulundusühingu juhatus arvab liikme, kes vaidlustas ühingu

organi otsuse, ühingust välja üksnes seetõttu, et takistada ühingu organi otsuste vaidlustamist kohtus.

18. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele,

mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima enda tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Ringkonnakohus ei ole

lahendis märkinud, millistele tõenditele rajaneb tema otsustus, et N. Borgul ei ole enam VBEE liige.

Apellatsioonikohus on oma otsuses tuginenud kostja esindaja seletusele, et N. Borgul on VBEE-st

2002. a oktoobris välja arvatud. Tõendi mõiste on sätestatud TsMS §-s 90. Poole esindaja seletus ei

ole TsMS § 90 lg 2 järgi tõend. Erakonnaseaduse § 5 lg-s 2 on sätestatud (alates 18. juulist 2002. a

kehtinud sõnastuses), et erakonna liikmeks astumisele, samuti väljaastumisele ja väljaarvamisele

kohaldatakse mittetulundusühingute seadust erakonnaseadusest tulenevate erisustega. Liikme

väljaarvamine erakonnast on seega reguleeritud MTÜS §-s 16. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt

tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja

selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

19. Riigikohus kontrollib TsMS § 353 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas

ringkonnakohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning

järginud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus leidis otsuses, et kuna hageja ei ole enam erakonna

liige, siis tema väited VBEE II kongressi korraldamisel põhikirja rikkumise kohta ja linnakohtu poolt

protsessiõiguse normide eiramise kohta ei anna alust otsuse tühistamiseks. Seepärast ei ole vajalik

võtta apellatsioonkaebuses esitatu osas seisukohta. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust

sisuliselt läbi ei vaadanud, jätab kolleegium kassatsioonkaebuse muud väited kohtu poolt

protsessiõiguse normi rikkumise kohta tähelepanuta.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa