3-2-1-109-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-109-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ EKE Projekt hagi AS EKE vastu rendivõla nõudeõiguse

tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/189/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ EKE Projekt erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai

2003. a määrus. Uuendada OÜ EKE Projekt

apellatsioonimenetlus ja saata asi samale ringkonnakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Projektibüroo Filia 27. mail 2003. a OÜ

EKE Projekt erikaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 15. novembri 2002. a otsusega jäeti rahuldamata OÜ EKE Projekt hagi AS

EKE vastu rendivõla nõudeõiguse tuvastamiseks. Hageja esitas selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

2. Tallinna Ringkonnakohus määras apellatsioonikohtu istungi 5. veebruarile 2003. a algusega kell

14.00. OÜ EKE Projekt esindaja kohtustungile ei ilmunud.

3. Apellatsioonikohtu 6. veebruari 2003. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste kohaselt on apellant teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, mida

tõendab allkiri kohtukutsel. Kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest ei ole apellandi esindaja

teatanud.

4. OÜ EKE Projekt esitas taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Taotluses leiti, et osaühingu

seaduslikul esindajal R. Kontusel oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus. R. Kontus oli

5. veebruaril kell 13.40 ja 16.00 Laagri Tervisekeskuses ja perearst määras talle ambulatoorse ravi.

Seetõttu ei saanud ta seaduslikust takistusest õigel ajal teatada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2003. a määrusega jäeti

apellatsioonimenetluse uuendamise taotlus rahuldamata.

6. Määruse põhjenduste kohaselt on TsMS § 323 lg 3 järgi apellatsioonimenetluse uuendamine

võimalik üksnes juhul, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest ei

saadud kohtule õigeaegselt teatada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohustab

protsessiosalist seadusliku takistuse olemasolust õigeaegselt teatama. Esitatud tõendist ilmneb, et

R. Kontus oli 5. veebruaril 2003. a võimeline liikuma. Ta käis päeva jooksul kahel korral arsti

vastuvõtul. Kohtuistung algas kell 14.00. Apellatsioonimenetluse uuendamiseks ei anna alust asjaolu,

et osaühingu seaduslik esindaja tundis end kohtuistungi päeval halvasti ja see võib olla TsMS § 206

lg 1 mõttes seaduslikuks takistuseks. R. Kontusel oli võimalik võtta kohtuga ühendust ning teatada

oma tervislikust seisundist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palub OÜ EKE Projekt ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue lahendi,

millega uuendada apellatsioonimenetlus.

8. OÜ EKE Projekt avaldas apellatsioonkaebuses, et ta soovib kohtuistungist osa võtta ainult juhul,

kui vastustaja soovib asja arutamist kohtuistungil. Apellanti ei hoiatatud TsMS § 321 lg 1 kohaselt

istungilt puudumise tagajärgede eest.

9. Kohtu viidatud TsMS § 323 lg 3 ei saa kohaldada. Ebaõige on ringkonnakohtu viide TsMS § 31 lg-

le 1.

10. Erikaebusele allakirjutanu sai R. Kontuse haigestumisest teada samal päeval kell 13.20. Ta püüdis

saada ringkonnakohtuga ühendust telefoni teel, kuid see ei õnnestunud.

11. Vastuses erikaebusele leiab AS EKE, et erikaebus ei ole põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus saab teha ise uue lahendi ja uuendada

apellatsioonimenetluse.

13. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika huvides esmalt vajalikuks peatuda küsimusel, mil viisil on

võimalik vaidlustada hagi ja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määrust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 223 kohaselt võib määruse peale, millega kohus jättis avalduse

läbi vaatamata, esitada erikaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 323 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada menetluse uuendamise avalduse.

Kolleegium leiab, et TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 on erinormid TsMS § 223 suhtes, kehtestades erikorra

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise juhuks. Seega ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette

võimalust esitada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale erikaebust. See määrus

ei takista ka asja edasist menetlust. Samasugusele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma lahendis

nr 3-2-1-47-02 (RT III 2002, 10, 107).

14. Õige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 321 lg 1. Selle

normi kohaselt tuleb apellanti kohtusse kutsudes hoiatada, et tema või tema esindaja kohtuistungilt

puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmise määrusest ja asja materjalidest ei nähtu, et apellatsioonikohus oleks apellanti

sellise tagajärje saabumise võimaluse eest hoiatanud. Seega puudus ringkonnakohtul eeltingimus

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Protsessiökonoomia põhimõttest lähtudes oleks hageja

saanud erikaebuses esitatud protsessiõiguse normi rikkumise väite esitada ringkonnakohtule ka

menetluse uuendamise avalduses.

15. Vastuseks erikaebuse väitele, et apellant soovis apellatsioonkaebuses kohtuistungist osa võtta

üksnes juhul, kui vastustaja oleks soovinud asja arutamist kohtuistungil, märgib kolleegium järgmist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 5 järgi peab apellant, kui ta soovib asja arutamist

kohtuistungil, märkima seda kaebuses. Sama paragrahvi lg 6 järgi peab apellant, kui ta soovib asja

arutamist kohtuistungil, märkima kaebuses, kas ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta.

Tingimusliku soovi avaldamise võimalust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe.

Apellatsioonkaebuses (ringkonnakohtu toimiku lk 8) on apellant märkinud, et "apellant soovib

kohtuistungist osa võtta". Kuigi selline märkus ei vasta täpselt TsMS § 302 lg-te 5 ja 6 nõuetele, on

selles näha apellandi tingimusteta soovi arutada asja kohtuistungil.

16. Õige on erikaebuse väide, et asjas ei saa kohaldada TsMS § 323 lg 3, sest see säte reguleerib

olukorda, mil apellant ka pärast menetluse uuendamist istungile ei ilmu. Ringkonnakohtu määruse

sisust on siiski ilmne, et kohus pidas silmas TsMS § 323 lg 1, mis näeb ette apellatsioonimenetluse

uuendamise, kui kohtuistunguilt puudumiseks oli seaduslik takistus, millest ei saadud õigel ajal

teatada. See norm ei näe ette muid aluseid apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Kuna

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale ei saa esitada erikaebust, siis võib apellant

menetluse uuendamise avalduses juhtida ringkonnakohtu tähelepanu ka muudele protsessiõiguse

normi rikkumistele. Ringkonnakohtul tuleb menetluse uuendamise taotluse esitamise korral hinnata

ka kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkust. Kolleegium peab vajalikuks korrata käesoleva

määruse p-s 14 antud selgitust, et apellatsioonkaebuse läbi vaatama jätmise (TsMS § 322 lg 1)

eelduseks on TsMS § 321 lg 1 nõude täitmine.

17. Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et kohus on ekslikult viidanud TsMS § 31 lg-le 1.

Korrektne oleks olnud viide TsMS § 31 lg-le 4. Ainuüksi see asjaolu ei annaks siiski alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest kohtu eksimus ei ole sisulist laadi.

T. Tampuu, A. Kull, L. Laarmaa