3-3-1-61-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju maavanema 17. oktoobri 2001. a korraldusega nr 2995 otsustati müüa kuuendal avalikul alghinda määramata. Sama maavanema 25. oktoobri 2001. a korraldusega nr 3142 moodustati
Legislator headnote
AI generated3-3-1-61-03 · Riigikohus: Harju maavanema 17. oktoobri 2001. a korraldusega nr 2995 otsustati müüa kuuendal avalikul alghinda määramata. Sama maavanema 25. oktoobri 2001. a korraldusega nr 3142 moodustati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-61-03
Otsuse kuupäev
30. september 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
OÜ Beetahansa kaebus Harju maavanema 10. detsembri 2001. a
korralduse nr 3615 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2003. a otsus haldusasjas
nr 2-3/89/2003 ja Tallinna Halduskohtu 7. mai 2002. a otsus
haldusasjas nr 3-439/2002
Menetluse alus Riigikohtus
OÜ Beetahansa kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
3. september 2003
Kohtuistungil osalenud isikud
OÜ Beetahansa esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
Harju maavanema esindaja vandeadvokaat Maria Mägi
Peeter Säre esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Ratso
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ Beetahansa kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/89/2003.
3. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 7. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-439/2002, asendades
otsuses Harju maavanema 10. detsembri 2001. a korraldust nr 3615 puudutavad motiivid
käesoleva otsuse motiividega.
4. Välja mõista Harju Maavalitsuselt OÜ Beetahansa kasuks ringkonnakohtus kantud
õigusabikulud 11 800 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Jätta rahuldamata OÜ Beetahansa taotlus
Riigikohtus kantud õigusabikulude väljamõistmiseks.
5. Kautsjon tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju maavanema 17. oktoobri 2001. a korraldusega nr 2995 otsustati müüa kuuendal avalikul
enampakkumisel Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas asuv riigivara hulka kuuluv koolimaja
alghinda määramata. Sama maavanema 25. oktoobri 2001. a korraldusega nr 3142 moodustati
nimetatud koolimaja müügi korraldamiseks komisjon. Komisjonile tehti ülesandeks korraldada avalik
kirjalik enampakkumine ning esitada enampakkumise tulemused kinnitamiseks maavanemale.
2. Komisjon otsustas 30. novembril 2001 teha maavanemale ettepaneku lugeda Peeter Säre ja OÜ
Beetahansa avalikul kirjalikul enampakkumisel osalevateks, teha maavanemale ettepanek kinnitada
avaliku kirjaliku enampakkumise tulemusena OÜ Beetahansa enampakkumise võitmine nimetatud
koolimaja eest hinnapakkumisega 550 000 krooni.
3. Harju maavanem teatas 3. detsembril 2001. a kirjaga nr 7362 P. Särele, et viimase pakkumine
(222 000 krooni) ei osutunud parimaks, ja kirjaga nr 7363 OÜ Beetahansa juhatuse liikmele Sergei
Kolesnikovile, et tema pakkumine 550 000 krooni on enampakkumise korraldanud komisjoni
30. novembri 2001. a otsusega tunnistatud parimaks.
4. P. Säre esitas 6. detsembril 2001 Muraste koolimaja müügiks moodustatud komisjonile protesti,
milles palus asi ringi vaadata.
Komisjon otsustas 7. detsembril 2001:
1) P. Säre protest kuulub rahuldamisele;
2) lugeda tähtaegselt esitatuks, kuid Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286
kinnitatud Riigivara võõrandamise korra (Kord) punkti 39 alapunkti 2 nõuetele mittevastavaks ja
enampakkumisel mitteosalevaks OÜ Beetahansa pakkumine, sest vastavalt Korra punktile 42
loetakse enampakkumises mitteosalevaks pakkumised, mis ei vasta Korra punkti 39 nõuetele;
3) teha maavanemale ettepanek rahuldada P. Säre protest ning kinnitada avaliku enampakkumise
tulemused ja lugeda enampakkumise võitjaks P. Säre, kes pakkus Muraste külas asuva koolimaja eest
220 000 krooni.
5. Harju maavanema 10. detsembri 2001. a korralduse nr 3615 "Avalikul kirjalikul enampakkumisel
riigivara müügi protesti rahuldamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine" punktiga 1 rahuldati
Peeter Säre protest, kuna OÜ Beetahansa pakkumises puudus Korra punkti 39 alapunktis 2 nõutav
avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel. Seoses sellega, et OÜ
Beetahansa pakkumine ei vastanud Korra p 39 alapunktile 2, loeti korralduse punktiga 2 OÜ
Beetahansa pakkumine avalikul kirjalikul enampakkumisel mitteosalevaks. Maavanema korralduse
punktiga 3 kinnitati avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused ja loeti enampakkumise võitjaks
Peeter Säre. Korralduses märgiti, et selle aluseks on võetud ülalnimetatud komisjoni 7. detsembri
2001. a protokoll nr 3.
6. OÜ Beetahansa palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Harju maavanema
10. detsembri 2001. a korralduse nr 3615 ja jätta jõusse Muraste külas asuva koolimaja ostmiseks
enampakkumise korraldanud komisjoni 30. novembri 2001. a otsus. OÜ Beetahansa loobus
21. märtsil 2002 halduskohtu istungil taotlusest jätta jõusse komisjoni 30. novembri 2001. a otsus.
7. Tallinna Halduskohtu 7. mai 2002. a otsuse punktiga 1 lõpetati menetlus OÜ Beetahansa
taotluses komisjoni 30. novembri 2001 otsuse jõussejätmiseks seoses taotlusest loobumisega. Otsuse
punktiga 2 rahuldati OÜ Beetahansa kaebus ja tühistati Harju maavanema 10. detsembri 2001. a
korraldus nr 3615 ning punktiga 3 mõisteti Harju Maavalitsuselt välja OÜ Beetahansa kasuks
kohtukulud pooles ulatuses, s.o 8855 krooni, sest OÜ Beetahansa loobus halduskohtu istungil
kaebuse taotlusest jätta jõusse ülalnimetatud komisjoni 30. novembri 2001. a otsus.
Halduskohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt:
1) OÜ Beetahansa pakkumine ei sisaldanud avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel
kehtestatud tingimustel, mistõttu rahuldas Harju maavanem õigesti P. Säre protesti;
2) Komisjon rikkus oluliselt enda kinnitatud protseduurireegleid ja Korda, lugedes enampakkumisel
osalevaks ja võitjaks OÜ Beetahansa, kes ei olnud esitanud Korra punkti 39 alapunktis 2 nõutud
avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel, ja muutes pärast
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist enampakkumise tulemusi sellest enampakkumisel
osalejaid teavitamata. Maavanem pidanuks jätma enampakkumise tulemused kinnitamata.
8. OÜ Beetahansa apellatsioonkaebuses paluti muuta kohtuotsuse motiive tema poolt riigivara
avalikul kirjalikul enampakkumisel esitatud pakkumise seaduslikkuse hindamisel ja P. Säre esitatud
protesti rahuldamise osas Harju maavanema poolt ning lugeda, et 1) OÜ Beetahansa esitatud Muraste
külas asuva koolimaja ostmiseks avalikul kirjalikul enampakkumisel esitatud pakkumine sisaldas
avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 2) kuna OÜ Beetahansa
esitatud pakkumine sisaldas avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud
tingimustel, on Harju maavanem seadusevastaselt rahuldanud P. Säre protesti.
Harju maavanema apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus punktide 2 ja 3 osas ning teha
uus otsus, millega jätta OÜ Beetahansa kaebus rahuldamata.
P. Säre apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus punkti 2 osas ja teha uus otsus, millega
jätta OÜ Beetahansa kaebus rahuldamata.
9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse punktide 2 ja 3 osas ning tegi selles osas
uue otsuse. OÜ Beetahansa kaebus maavanema korralduse tühistamise nõudes jäeti rahuldamata ja
kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Muus osas jäi halduskohtu otsus muutmata. Harju maavanema ja
P. Säre apellatsioonkaebused rahuldati.
OÜ Beetahansa apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist põhjendas ringkonnakohus sellega, et
enampakkumisel osalemiseks OÜ Beetahansa esitatud dokument "Pakkumine" ei sisaldanud Korra
punkti 39 alapunktis 2 nõutavat avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud
tingimustel. Pakkumine (ofert) riigivara ostmiseks kirjalikul enampakkumisel kehtestatud tingimustel
peab olema müüdava vara ostmiseks esitatavas kirjalikus avalduses sõnaselgelt väljendatud, sest
vastasel juhul ei teki pakkumise tegijal enampakkumise võitmise korral kohustust enampakkumisel
müüdava vara ostmiseks tema poolt pakutud hinnaga. Kui pakkumise tegijal ei teki kohustust osta
müüdavat vara tema poolt pakutud hinnaga enampakkumisel kehtestatud tingimustel, siis on
pakkumise tegijal enampakkumise võitjaks osutumise korral võimalik nurjata enampakkumine ilma,
et tema suhtes saaks kohaldada Korra punkti 54 ja jätta sissemakstud tagatisraha tagastamata.
Ringkonnakohus ei nõustunud Harju maavanema ja P. Säre apellatsioonkaebustes esitatud
seisukohaga, et komisjon võis protesti saamisel enampakkumise tulemused uuesti kindlaks teha.
Ringkonnakohus nõustus Harju maavanema ja P. Säre apellatsioonkaebustes esitatud seisukohaga, et
halduskohus tühistas vaidlustatud korralduse ebaõigesti, leides, et maavanem pidanuks jätma korra
punkti 47 alusel enampakkumise tulemused kinnitamata. Komisjon on 30. novembril 2001 lugenud
ebaõigesti OÜ Beetahansa esitatud Korra punkti 39 alapunkti 2 nõuetele mittevastava pakkumise
enampakkumisel osalevaks ja kuna komisjonil puudub õigus enampakkumise tulemusi uuesti
kindlaks määrata, siis ei saanud komisjon 7. detsembril 2001 oma eksimust parandada ja rikkumist
kõrvaldada. Kuna aga Harju maavanemal enampakkumise tulemuste kinnitajana lasus tulenevalt
Korra punktist 46 kohustus kontrollida temale esitatud dokumentide alusel enampakkumisest
osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda ja enampakkumise protseduuri järgimist, siis võis
Harju maavanem nimetatud õigust realiseerides kõrvaldada komisjoni rikkumise ja lugeda OÜ
Beetahansa nõuetele mittevastava pakkumise avalikul kirjalikul enampakkumisel mitteosalevaks.
Harju maavanem on vaidlustatud korralduse punktiga 2 õiguspäraselt kõrvaldanud komisjonipoolse
Korra rikkumise. Seega puudusid Korra punktis 47 toodud alused enampakkumise tulemuste
kinnitamata jätmiseks. Maavanem on vaidlustatud korralduse punktiga 3 õigesti kinnitanud avaliku
kirjaliku enampakkumise tulemused ja lugenud enampakkumise võitjaks P. Säre, kelle esitatud
pakkumise suhtes ei tuvastanud komisjon ega Harju maavanem Korra ega enampakkumise tingimuste
rikkumist. Neil põhjendustel rahuldati Harju maavanema ja P. Säre apellatsioonkaebus osas, milles
taotleti kohtuotsuse punkti 2 tühistamist ja OÜ Beetahansa kaebuse rahuldamata jätmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
10. OÜ Beetahansa palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks
arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassaator väidab järgmist:
1) OÜ Beetahansa esitatud kirjalik dokument "Pakkumine" on käsitatav Korra punkti 39 alapunkti
mõttes avaldusena müüdava riigivara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;
2) Ringkonnakohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud korra punkte 47 ja 46. Maavanemal
pole õigust kindlaks määrata, kes on enampakkumise võitja. Maavanem saab üksnes kinnitada
enampakkumise tulemused. Halduskohus leidis õigesti, et maavanemal polnud õigust P. Säre osas
komisjoni kinnitatud tulemusi kinnitada ning seetõttu on vaidlustatud korraldus õigusvastane.
OÜ Beetahansa esindaja muutis halduskolleegiumi istungil kassatsioonkaebust ja taotleb uue otsuse
tegemist.
11. Harju maavanem ei ole kassatsioonkaebusega nõus ja on seisukohal, et OÜ Beetahansa esitatud
dokument "Pakkumine" ei sisaldanud Korra punkti 39 alapunktis 2 nõutavat avaldust müüdava vara
ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et Harju
maavanema 10. detsembri 2001. a korralduse nr 3615 punktiga 2 kõrvaldati õiguspäraselt
enampakkumiseks moodustatud komisjoni poolne Korra rikkumine ja punktiga 3 kinnitati õigesti
enampakkumise tulemused ja loeti P. Säre enampakkumise võitjaks. Ringkonnakohtu otsus on
kooskõlas Riigikohtu lahendis asjas nr 3-4-1-1-03 osas III toodud hea halduse põhimõtetega ja sama
lahendi punktis 22 esitatud seisukohaga, mille kohaselt, kui olemasolevate dokumentide ja
pakkumiste põhjal on võimalik õigesti kindlaks teha kõrgeimat hinda pakkunud enampakkumisel
osaleja, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega, siis pole vaja uut enampakkumist korraldada.
12. Peeter Säre palub jätta ringkonnakohtu otsuse jõusse. Kõik kohtud on tuvastanud, et OÜ
Beetahansa pakkumine ei vastanud korra nõuetele.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
13. Kõigepealt peatub kolleegium ringkonnakohtu seisukohal, et enampakkumise võitjal on võimalik
karistamatult nurjata enampakkumine, sest talle ei saa Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a
määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" (Kord) punkti 54 järgi jätta tagatisraha
tagastamata, kui võitja pole sõnaselgelt teinud avaldust, et ta nõustub ostma vara enampakkumisel
kehtestatud tingimustel.
Riigikohtu halduskolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
14. Korra punkt 54 sätestab: "Kui enampakkumise võitja ei ole 2 kuu jooksul, arvates
enampakkumise tulemuste kinnitamisest, esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-
müügilepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud
enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine ning enampakkumise võitja
sissemakstud tagatisraha ei tagastata või pangagarantii realiseeritakse."
15. Korra punktist 54 nähtub, et tagatisraha tagastamata jätmine pole seatud sõltuvusse sellest, kas
pakkumises on või ei ole selgesõnaliselt nõustutud ostma vara enampakkumisel kehtestatud
tingimustel. Tagatisraha tagastamata jätmiseks annab põhjuse see, kui enampakkumise võitjaks
tunnistatud isik pole tähtajaks esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud ostu-müügilepingut või
asjaõiguslepingut.
II
16. Järgnevalt peatub kolleegium korra puntidel 39 ja 42.
17. Korra punkt 39 sätestab:
"Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra
punkti 25 alapunktis 5 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on
märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama
järgmisi andmeid:
1) pakkuja nimi ning elu- või asukoht;
2) avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel;
3) tõend tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta;
4) sõnadega ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma;
5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja
puhul volikiri."
18. Korra punkt 42 sätestab: "Pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra
punktis 39 nimetatud nõuetele või punktis 25 nimetatud teates sätestatud tingimustele,
enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse
enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta."
19. Ringkonnakohus ja halduskohus on leidnud, et OÜ Beetahansa esitatud dokument "Pakkumine"
ei vasta Korra punkti 39 alapunkti 2 tingimustele, sest selles pole sõnaselgelt märgitud avaldust
müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel.
20. Kolleegiumi arvates pole Korra punkti 39 alapunktis 2 sätestatud nõue ülemäärane ja ka punktis
42 sätestatud nõue on mõistlik. Küsimus on vaid selles, kas kohaldada Korra neid sätteid
tähttäheliselt ja lugeda enampakkumisel mitteosalevaks pakkuja, kes pole pakkumises kasutanud
formuleeringut "soovin osta müüdava vara enampakkumisel kehtestatud tingimustel" või selgitada
välja enampakkumisel osaleja tegelik tahe. Tegeliku tahte väljaselgitamist eeldab kolleegiumi arvates
Riigivaraseaduse § 31 lg 1, mis sätestab: "Riigivara avalik enampakkumine on riigivara müügi viis,
kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige
kõrgemat ostuhinda."
Tegeliku tahte väljaselgitamise ainsaks võimaluseks pole kolleegiumi arvates Korra punkti 39
alapunktis 2 nimetatud sõnastuse kasutamine enampakkumisel osalemiseks esitatud dokumentides.
Kolleegiumi arvates tuleb eeldada, et isik, kes esitas avalduse enampakkumisel osalemiseks ja maksis
tagatisraha ega vaidlustanud enampakkumise tingimusi, ei seadnud omi tingimusi või ei näidanud
kuidagi teisiti mittenõustumist nimetatud tingimustega, soovib enampakkumisel müüdavat vara osta
just nendel tingimustel, mis on välja kuulutatud. Kui tahe osta enampakkumisel müüdav vara
väljakuulutatud tingimustel on raskusteta väljaselgitatav, siis ei saa enampakkumisel mitteosalevaks
lugeda pakkujat, kes pole pakkumises kasutanud formuleeringut "soovin osta müüdava vara
enampakkumisel kehtestatud tingimustel".
21. OÜ Beetahansa esitatud dokumendis nimetusega "Pakkumine" puudub tõepoolest selgesõnaline
kinnitus, et osaühing on nõus ostma Muraste koolimaja enampakkumisel kehtestatud tingimustel.
OÜ Beetahansa esitas dokumendi "Pakkumine", milles oli kirjas: "OÜ Beetahansa soovib osaleda
enampakkumise. Meie pakkutav hind on 550 000. - viissada viiskümmend tuhat krooni." Esitati ka
maksekorraldus, millest nähtuvalt on Harju Maavalitsusele tasutud 33 000 krooni. Maksekorralduse
selgituses on märgitud: "Tagatisraha ja osavõtumaks Muraste koolimaja."
Kohtutoimikutes olevatest materjalidest ei nähtu, et OÜ Beetahansa oleks vaidlustanud maavanema
välja kuulutatud enampakkumise tingimusi või oleks esitanud omi tingimusi.
III
22. OÜ Beetahansa esindaja väidab kassatsioonkaebuses, et maavanemal pole õigust kindlaks
määrata, kes on enampakkumise võitja. Maavanem saab üksnes kinnitada enampakkumise tulemused.
Kassaatori selle väite kohta seisukoha võtmiseks analüüsib kolleegium haldusasja eelnevat menetlust.
23. Muraste koolimaja enampakkumise korraldamiseks Harju maavanema moodustatud komisjon
võttis vastu kaks otsust: 30. novembri 2001. a otsuse ja 7. detsembri 2001. a otsuse.
30. novembri otsus on ühemõtteline ja sellega tehti maavanemale ettepanek lugeda P. Säre ja OÜ
Beetahansa avalikul kirjalikul enampakkumisel osalevaks ning kinnitada avaliku kirjaliku
enampakkumise tulemusena OÜ Beetahansa enampakkumise võitmine nimetatud koolimaja eest
hinnapakkumisega 550 000 krooni.
Selle otsuse peale esitas protesti P. Säre.
7. detsembril otsustas komisjon, et P. Säre protest kuulub rahuldamisele (otsuse punkt 1). Otsuse
punktiga 2 luges komisjon OÜ Beetahansa pakkumise tähtaegselt esitatuks, kuid Korra punkti 39
alapunkti 2 nõuetele mittevastavaks ja seetõttu enampakkumisel mitteosalevaks. Otsuse punktiga 3
tegi komisjon maavanemale ettepaneku rahuldada P. Säre protest ja lugeda enampakkumise võitjaks
P. Säre, kes pakkus Muraste koolimaja eest 220 000 krooni.
24. Komisjoni 7. detsembri otsus on kolleegiumi arvates vastuoluline. Komisjon revideeris oma
7. detsembri otsusega P. Säre protesti põhjal 30. novembri otsust OÜ Beetahansa kahjuks, kuid ei
määranud kindlaks enampakkumise võitjat. 30. novembri otsust formaalselt ei tühistatud. Samas tegi
komisjon maavanemale ettepaneku rahuldada P. Säre protest 30. novembri otsuse peale ja lugeda
enampakkumise võitjaks P. Säre. Enampakkumise tulemusi kindlaksmääravat otsust, mida maavanem
saaks kinnitada, ei ole pärast 30. novembrit tehtud.
25. Komisjoni tegevust protesti saamise korral reguleerib Korra punkt 45, mis sätestab: "Kolme
päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejatel ning
teistel asjaosalistel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon
registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga kahe päeva jooksul müügi korraldajale,
kes kolme päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta."
Korra see säte, samuti teised sätted ja Riigivaraseadus ei anna komisjonile õigust revideerida oma
varasemat otsust. Ometi komisjon seda tegi, kuulamata ära OÜ Beetahansa seisukoha, kelle juhatuse
liikmele maavanem oli 3. detsembril 2001 teatanud, et osaühing on enampakkumise võitja.
26. Maavanema vaidlustatud korraldusega rahuldati Peeter Säre protest, loeti OÜ Beetahansa
pakkumine avalikul kirjalikul enampakkumisel mitteosalevaks, kinnitati enampakkumise tulemused
ja loeti enampakkumise võitjaks Peeter Säre. Korralduses märgiti, et selle aluseks on võetud
ülalnimetatud komisjoni 7. detsembri 2001. a protokoll nr 3.
27. Ka halduskohus ja ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et komisjonil polnud õigust 7. detsembril
2001. a revideerida oma 30. novembri otsust. Kuid kohtud tegid maavanemapoolse kinnitamise kohta
sootuks erineva järelduse.
Halduskohus leidis, et komisjon rikkus oluliselt enda kinnitatud protseduurireegleid ja Korda, lugedes
enampakkumisel osalevaks ja võitjaks OÜ Beetahansa, kes ei olnud esitanud Korra punkti 39
alapunktis 2 nõutud avaldust müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel ja
muutes pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist enampakkumise tulemusi sellest
enampakkumisel osalejaid teavitamata. Maavanem pidanuks jätma enampakkumise tulemused
kinnitamata. Halduskohus tühistas maavanema korralduse.
Ringkonnakohus aga leidis, et komisjonil polnud õigust revideerida enda juba välja kuulutatud
enampakkumise tulemusi. Kuna maavanemal enampakkumise tulemuste kinnitajana oli Korra
punktist 46 tulenevalt kohustus kontrollida talle esitatud dokumentide alusel enampakkumisest
osavõtnud isikute õigust enampakkumisel osaleda ja enampakkumise protseduuri järgimist, siis võis
ta seda õigust kasutades kõrvaldada komisjoni rikkumise ja lugeda OÜ Beetahansa mittevastava
pakkumise avalikul kirjalikul enampakkumisel mitteosalevaks.
28. Maavanem kinnitas enampakkumise tulemused, lähtudes vaidlustatud korralduse kohaselt
komisjoni 7. detsembri 2001. a protokollist. Selles protokollis ei olnud aga enampakkumise tulemusi
kindlaks määratud. Komisjon tegi 7. detsembri otsuses maavanemale üksnes ettepaneku P. Säre
protesti osas. 7. detsembri otsus polnud haldusakt, millega komisjon määras kindlaks enampakkumise
tulemused. Seega oli vastuoluline ka maavanema vaidlustatud korraldus.
29. Maavanem tegi vaidlustatud korralduse P. Säre protesti alusel. Kord ega Riigivaraseadus ei
sätesta spetsiaalselt maavanema pädevust protesti lahendamisel. Korra punktid 46 ja 47 sätestavad
maavanema võimaluse jätta enampakkumise tulemused kinnitamata või need kinnitada (käesoleval
ajal kehtib Korra punkt 47 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2002. a määruse nr 115 redaktsioonis).
Käesoleval juhtumil määras maavanem aga ise kindlaks enampakkumise võitja. Ehkki maavanema
sellist õigust pole sätestatud Korra toonases ega praegu kehtivas redaktsioonis, on kolleegium
seisukohal, et maavanem võib protesti läbivaatamisel ise kindlaks määrata enampakkumise võitja, kui
ta jõuab järeldusele, et olemasolevaid dokumente ja pakkumisi hinnates on võimalik õigesti kindlaks
teha kõrgeimat hinda pakkunud enampakkumisel osaleja, kes nõustub kehtestatud
müügitingimustega.
IV
30. Harju maavanema vaidlustatud korraldus tuleb tühistada, sest maavanem luges OÜ Beetahansa
pakkumise enampakkumisel mitteosalevaks põhjendusel, et OÜ Beetahansa ei märkinud pakkumises
sõnaselgelt, et ta tahab müüdavat vara osta enampakkumisel kehtestatud tingimustel.
31. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.
Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu otsus. Kuid selle otsuse Harju maavanema 10. detsembri 2001. a
korraldust nr 3615 puudutavad motiivid asendatakse käesoleva otsuse motiividega.
V
32. OÜ Beetahansa esindaja esitas Riigikohtu istungil taotluse mõista OÜ Beetahansa kasuks välja
õigusabikulud 9440 krooni ja esitas 23. aprillil 2003. a koostatud käesoleva asja
kassatsioonimenetluse kohtukulude nimekirja sisaldava arve nr 048, milles on märgitud, et arve
kuulub maksja poolt ülekandmisele viie pangapäeva jooksul selle kättesaamisest.
Taotluse lahendamisel juhindub kolleegium HKMS § 93 lg-st 1, mis sätestab: "Poolele, kelle kasuks
kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud."
Siin on rõhutatud sõnu "kantud kohtukulud". Riigikohtu halduskolleegium on järjekindlalt olnud
seisukohal, et kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud (20. detsembri
2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00, 8. mai 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-01,
6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Viimati on seda seisukohta väljendatud
Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisu 17. aprilli 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-03.
Selle otsuse punktis 12 on võetud järgmine seisukoht kohtukulude väljamõistmise taotluse kohta:
"Seega ei pea Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks kohtukulude väljamõistmist haldusasjades,
kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks
haldusasjades ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus."
Seepärast jäävad need kulud OÜ Beetahansa kasuks välja mõistmata.
33. Ringkonnakohtus palus OÜ Beetahansa esindaja Harju maavanemalt välja mõista
apellatsioonimenetluse õigusabikulud 11 800 krooni ja riigilõivu 10 krooni OÜ Beetahansa kasuks.
Ringkonnakohtu toimikus on OÜ Veljo Viiloli advokaadibüroo arve nr 101 koopia ja Hansapanga
tõend, millest nähtub, et OÜ-lt Beetahansa on nimetatud advokaadibüroo kontole seoses
apellatsioonkaebusega laekunud 11 800 krooni.
Need kulud tuleb Harju Maavalitsuselt OÜ Beetahansa kasuks välja mõista.
34. Halduskohtus kantud kohtukulud on OÜ Beetahansa kasuks välja mõistetud Tallinna Halduskohtu
7. mai 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-439/2002, mille Riigikohtu halduskolleegium jätab jõusse.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld