3-3-1-58-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-58-03 Otsuse kuupäev 30. september 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Vladimir Mukasei kaebus Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korralduse nr 1613 tühistamise ja Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/41/2003 Menetluse alus Riigikohtus Vladimir Mukasei kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 4. september 2003 Kohtuistungil osalenud isikud Vladimir Mukasei esindaja vandeadvokaat Ain Alvin RESOLUTSIOON 1. Jätta Vladimir Mukasei kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2003. a otsust haldusasjas nr 2- 3/41/2003 motiivide osas, asendades need käesoleva otsuse motiividega. 3. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Rajooni TSN TK 13. veebruari 1968. a maa kasutamise õiguse aktiga anti ettevõttele postkast nr 130 (tehas Dvigatel) Vääna-Jõesuu pioneerilaagri rajamiseks 13,76 ha maad alaliseks kasutamiseks akti lisaks oleval plaanil märgitud piirides. Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsusega nr 108 otsustati seoses RAS-le Dvigatel kuuluva endise pioneerilaagri üleandmisega AS WAM DVL omandusse lubada koos seal paikneva 30 hoonega üle anda ka AS WAM DVL esmakasutusse nimetatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluv umbes 13,4 ha suurune territoorium. 22. septembri 1994. a ostu-müügi lepinguga ostis V. Mukasei aktsiaseltsilt WAM DVL nimetatud ehitised ja rajatised, mis lepingu kohaselt paiknevad 13,34 ha suurusel maa-alal. 2. Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punktiga 1.3 otsustati seoses ostu-müügi lepinguga määrata V. Mukaseile kuuluva puhkehoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 8,76 ha ja lugeda maakasutuse õigus aktsiaseltsilt WAM DVL üleläinuks V. Mukaseile. Harku Vallavalitsuse 11. juuli 1995. a määrusega nr 145 korrigeeriti teenindusmaa suurust ja määrati selle pindalaks 8,99 ha. Harku Vallavalitsuse 8. jaanuari 1999. a korraldusega nr 11 tühistati 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 p 1.3 ja 11. juuli 1995. a määrus nr 145. Korralduse andmisel lähtus Harku Vallavalitsus Vääna- Jõesuu külas asuvate endiste ehituskruntide tagastamise õigustatud subjektide taotlustest ning Harju

Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni ettepanekust. 30. detsembril 1997 esitas V. Mukasei Harku Vallavalitsusele avalduse 8,99 ha erastamiseks talle Vääna-Jõesuus kuuluva hoonete kompleksi juurde. V. Mukasei kinkis 31. juulil 2000 sõlmitud kinkelepinguga kogu hoonete kompleksi oma alaealistele lastele Eva, Anna ja Maria Mukaseile, kes omakorda kinkisid 29. septembri 2000. a kinkelepinguga 1/4 mõttelise osa kompleksist isale. 4. oktoobril 2000 esitasid E., A., M. ja V. Mukasei maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mille kohaselt nad soovivad erastada 13,34 ha maad. 3. Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korraldusega nr 1613 tühistati Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsus nr 108 põhjusel, et see on vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta punktiga 3, millega lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine. MRS § 36 lg 2 sel ajal kehtinud redaktsioonis nägi ette, et maa tagastamiseni või muul viisil eraomandusse andmiseni jätkub maa kasutamine seni kehtiva kasutusõiguse alusel. Seadusega vastuolus olev otsus maa tähtajata kasutada andmise kohta võib rikkuda õigustatud subjektide subjektiivset õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa Maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. 4. V. Mukasei esitas 22. detsembril 2000 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korraldus nr 1613. 17. septembril 2001 esitas ta kaebuse, milles palus tunnistada täielikult seadusevastaseks Harku Vallavalitsuse 13. septembri 2000. a toiming - ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek - ja teha vallavalitsusele ettekirjutus maa ostueesõigusega erastamise toimingute sooritamiseks temale ja tema alaealistele lastele kuuluvate ehitiste juurde senise teenindusmaana määratud 13,34 ha ulatuses. 5. Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-9/2002 jäeti V. Mukasei kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt Harku Vallavalitsuse kasuks välja kohtukulud. Halduskohtu otsuse kohaselt kehtis Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsuse nr 108 vastuvõtmise ajal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse punkt 3 redaktsioonis, mille kohaselt võis tähtajata maakasutusi õigusvastaselt võõrandatud maal lubada erandkorras vaid Vabariigi Valitsus. Sellist luba AS-le WAM DVL maa tähtajata kasutusse andmiseks ei olnud ning seega ületas vallavalitsus maa andmisel oma pädevust. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Vallavalitsus, tühistades 21. aprilli 1993. a otsuse nr 108 kui õigusvastase haldusakti, ei ole rikkunud õiguskindluse ega õiguspärase ootuse printsiipi. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Halduskohus ei ole pädev määrama ostueesõigusega erastatava maa suurust ega tegema vallavalitsusele vastavasisulist ettekirjutust, sest MRS § 9 lg 9 kohaselt määrab ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 6. Apellatsioonkaebuses palus V. Mukasei tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus ning mõista vastustajalt välja kohtukulud.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2003. a otsusega jäeti V. Mukasei apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1) Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsuse nr 108 näol ei ole tegemist hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusele nr 208, vaid maa tähtajatuks kasutamiseks andmise otsusega. Asjaolu, et maa anti tähtajatuks kasutamiseks, nähtub sõnaselgelt ka 26. aprilli 1993. a maa looduses eraldamise akti punktist 2. Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole taotlenud ning Vabariigi Valitsus pole andnud luba aktsiaseltsile WAM DVL 13,34 ha maa tähtajata kasutusse andmiseks, siis Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsus nr 108 kui Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse punktiga 3 vastuolus olev, oli õigusvastane; 2) eeltoodust ning Põhiseaduse §-dest 3 ja 10 tulenevalt oli vallavalitsusel õigus nimetatud otsus tühistada. Kuigi 21. aprilli 1993. a otsuse tegemise ajal ei kehtinud veel vaidlustatud korralduses viidatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kehtis tol ajal Kohaliku omavalitsuse aluste seadus, mille §-s 4 olid sarnaselt KOKS §-ga 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse põhiprintsiibid. Ebatäpsed viited vaidlustatud korralduses ei anna alust sisult õiguspärase korralduse tühistamiseks; 3) Harku Vallavalitsus ei ole 21. aprilli 1993. a otsust nr 108 tühistades eiranud õiguse üldtunnustatud põhimõtteid; 4) käesoleva vaidluse esemeks ei ole Harku Vallavalitsuse 8. jaanuari 1999. a korraldus nr 11, millega tühistati vallavalitsuse haldusaktid, millele kaebaja tugines 30. detsembril 1997 maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisel; 5) kaebajale ja tema alaealistele lastele kuuluva puhkekompleksi krundi suurust Maareformi seaduse tähenduses ei ole kindlaks määratud ning kaebajale ei ole üle läinud maakasutusõigus 13,34 ha suurusele maale. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 8. Kassatsioonkaebuses palub V. Mukasei teha uus otsus ja tühistada Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korraldus nr 1613. Kassaator leiab: 1) Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsus nr 108 "Maa-ala andmisest AS "WAM DVL esmakasutusse" oli seaduslik. Kohus ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et tegemist oli teenindusmaa andmisega esmakasutusse. Otsus ei sisalda viiteid, et tegemist oleks tähtajatu maakasutusega; 2) Harku Vallavalitsusel polnud õigust tühistada õiguspärast soodustavat haldusakti. Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsus nr 108 ei ole välja antud pädevust ületades ega ole tühine. Nimetatud otsus ei ole ka vastuolus Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse punktiga 3. Otsus tühistati alles siis, kui kaebuse esitaja soovis asuda selle alusel tegema maa ostueesõigusega erastamise toiminguid; 3) hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel 13,34 ha ulatuses peeti kinni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 208 kehtestatud korrast, teenindamiseks vajalik maa on vormistatud

iseseisva krundina; 4) isegi kui lähtuda 15. aprillil 1993 vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse §-st 18, millega lõpetati maa tähtajata kasutamiseks andmine, tuleb 21. aprilli 1993. a otsuse hindamisel arvestada, et nimetatud säte jõustus 28. aprillil 1993; 5) Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korralduse nr 1613 pealkiri ja selle andmise asjaolusid kirjeldav osa on vastuolus haldusakti resolutsiooni punktiga 1, mille kohaselt tühistati vallavalitsuse 21. aprilli 2000. a otsus, mitte aga 21. aprilli 1993. a otsus nr 108. Ringkonnakohus on selle väite tähelepanuta jätnud. Kuna tegemist on haldusakti tühistamisega, siis ebaõigele tühistatavale haldusaktile viitamine ei ole üksnes vormiviga. Haldusakti adressaat peab olema kindel, kas haldusakt on suunatud tema õigustele ja kohustustele või mitte. Käesoleva kohtuasja puhul vaidlustatud otsus seda ei võimalda. Ebaõiged on ka aktis sisalduvad viited Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, kuna tühistatud akti väljaandmise ajal see seaduse veel ei kehtinud; 6) käesolevaks ajaks on tühistatud kõik kassaatorile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramist puudutavad soodustavad haldusaktid. Neist 21. aprilli 1993. a otsus nr 108 tühistati seitse ja pool aastat pärast vastuvõtmist aktiga, milles on vormivead, seadusevastased põhjendused ja viited mittekehtivale seadusele. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Käesolevas haldusasjas vaidlustas V. Mukasei Harku Vallavalitsuse 21. novembri 2000. a korralduse nr 1613, millega tühistati 21. aprilli 1993. a otsus nr 108. Viimatinimetatud aktiga otsustas Harku Vallavalitsus: "Seoses RAS Dvigatel' ile kuuluva ja endise pioneerilaagri üleandmisega aktsiaseltsi "WAM DVL" omandusse koos seal paikneva 30 hoonega, asukohaga Harku vallas, Vääna-Jõesuu külas, lubada üle anda nimetatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluv territoorium ca 13,4 ha aktsiaselts "WAM DVL" esmakasutusse". 10. Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punktiga 1.3 otsustati seoses ostu-müügi lepinguga määrata V. Mukaseile kuuluva puhkehoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 8,76 ha ja lugeda maakasutuse õigus aktsiaseltsilt WAM DVL üle läinuks V. Mukaseile. Harku Vallavalitsuse 11. juuli 1995. a määrusega nr 145 korrigeeriti teenindusmaa suurust ja määrati selle pindalaks 8,99 ha. Nii Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punkt 1.3 kui ka 11. juuli 1995. a määrus nr 145 olid sõnaselgelt adresseeritud V. Mukaseile ja puudutasid tema kui hoonete omaniku õigusi. Vaidlust ei ole selle üle et hoonete kompleks, mille juurde määrati teenindamiseks vajalik maa Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsusega nr 108 ja Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punktiga 1.3, on sama. 11. Harku Vallavalitsus ei ole 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punktiga 1.3 V. Mukaseile kuuluva hoonete kompleksi juurde ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurust kindlaks määrates tühistanud Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsust nr 108, millega sama hoonete kompleksi juurde määrati

maa 1993. aastal, kui need hooned omandas AS WAM DVL. Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punkti 1.3 puhul tuleb rõhutada, et selle reguleerimise objekt oli sama, mis Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsuse nr 108 puhul, s.t endise pioneerilaagri hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramine. Harku Vallavalitsuse 11. juuli 1995. a määrusega nr 145 korrigeeriti vaid 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punktiga 1.3 määratud maa suurust. 12. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et V. Mukasei oleks eelpool nimetatud Harku Vallavalitsuse 1995. aasta akte vaidlustanud. Ka Harku Vallavalitsus rõhutas seda kohtumenetluse käigus. Seda, et V. Mukasei hoonete omanikuna aktsepteeris teenindamiseks vajaliku maa määramist neis aktides sätestatud ulatuses, näitab ka asjaolu, et 30. detsembril 1997 esitas ta Harku Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluva hoonete kompleksi juurde 8,99 ha ulatuses. 13. Harku Vallavalitsuse 8. jaanuari 1999. a korraldusega nr 11 tühistati V. Mukaseile kuuluva hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramist sätestanud Harku Vallavalitsuse aktid (Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 71 punkt 1.3 ja 11. juuli 1995. a määrus nr 145). Selle korralduse motivatsioonis märkis vallavalitsus, et hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramise küsimus tuleb uuesti läbi vaadata, arvestades sealjuures võimalusega tagastada maa osaliselt omandireformi õigustatud subjektidele. Haldusasja materjalidest ei nähtu ka, et V. Mukasei oleks vaidlustanud Harku Vallavalitsuse 8. jaanuari 1999. a korraldust nr 11. Samas ei ole selle korralduse motivatsiooni põhjal alust arvata, et vallavalitsus, tühistades oma varasemad määrused V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, oleks silmas pidanud vajadust taastada teenindusmaa ulatuses, nagu see määrati 21. aprilli 1993. a otsusega aktsiaseltsile WAM DVL. 14. Harku Vallavalitsus, tühistades käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud 21. novembri 2000. a korraldusega nr 1613 oma 21. aprilli 1993. a otsuse nr 108, leidis, et tühistatav otsus on vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse "Eesti vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" punktiga 3 ning vallavalitsusel ei olnud 21. aprillil 1993 õigust vastu võtta otsust maa andmise kohta AS WAM DVL tähtajata kasutusse. Vallavalitsus leidis ka, et tühistatav otsus kui seadusega vastuolus olev, võib rikkuda omandireformi õigustatud subjektide subjektiivset õigust saada õigusvastaselt võõrandatud maa Maareformi seaduses sätestatud alustel tagasi. Akti tühistades jättis vallavalitsus tähelepanuta asjaolu, et 1995. aastal hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja selle suuruse korrigeerimisel tehti otsustused sama objekti kohta, mis 21. aprilli 1993. a otsuses nr 108. Hoolimata sellest, et formaalselt polnud hilisemate vallavalitsuse aktidega teenindusmaad varasemast erinevas ulatuses määrates tühistatud 21. aprilli 1993. a otsust nr 108, ei saanud see akt vaidlustatud akti andmise ajal enam luua õigusi V. Mukaseile. 15. Kuigi Harku Vallavalitsuse 4. aprilli 1995. a määrus nr 71 ei sätestanud, et V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel aktis väljendatud ulatuses tunnistatakse kehtetuks varasem samade hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramist puudutav akt, tuleb

silmas pidada, et 1995. aastal puudus Eesti õiguskorras praegusega võrreldav haldusmenetlust reguleeriv normistik ja haldusmenetluse põhimõtete kohaldamise ning normitehnilise korrektsuse hindamisel ei saa 1995. a haldusaktide puhul suhtuda sama rangelt kui peale Haldusmenetluse seaduse kehtimahakkamist. 16. 4. oktoobril 2000 esitasid E., A., M. ja V. Mukasei avalduse 13,34 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Hoonete omanikena on neil õigus neile kuuluvate hoonete juurde erastada maad ostueesõigusega Maareformi seaduses sätestatud korras ja ulatuses. 17. Riigikohtu halduskolleegium peab veel vajalikuks märkida, et ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsusega nr 108 anti maa aktsiaseltsile WAM DVL tähtajatuks kasutamiseks ja tegemist polnud hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisega. Kassaator leiab õigesti, et 21. aprilli 1993. a otsuses nr 108 sätestatakse selgesõnaliselt, et tegemist on hoonete ja rajatiste teenindamiseks kuuluva territooriumiga ning selles ei mainita maa andmist tähtajatuks kasutamiseks. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et maa andmine tähtajatuks kasutamiseks nähtub sõnaselgelt 26. aprilli 1993. a maa looduses eraldamise akti punktist 2. See, kas tegemist on maa tähtajatuks kasutamiseks andmisega või teenindamiseks vajaliku maa määramisega, peab tulenema eelkõige vastavast haldusaktist, ringkonnakohus on ületähtsustanud maa looduses eraldamise aktis väljendatut. 18. Ülaltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuna Harku Vallavalitsuse 21. aprilli 1993. a otsusest nr 108 ei saanud vaidlustatud korralduse andmise ajal tuleneda V. Mukaseile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus, ei saanud selle akti tühistamiseks antud korraldus rikkuda V. Mukasei õigusi. Kohtud on küll õigesti jätnud V. Mukasei kaebuse rahuldamata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse motiive, asendades need käesoleva otsuse motiividega. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann