3-4-1-12-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-12-03

Otsuse kuupäev

29. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Kalle Kulboki kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja toimingu

peale

Kaebuste esitaja

Kalle Kulbok

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Kalle Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

16. septembri 2003. a otsuse nr 84 peale rahuldamata.

2. Jätta Kalle Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

toimingu peale läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Kulbok esitas 12. septembril 2003 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tunnistada seadusevastaseks seaduseelnõu "Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus"

rahvahääletus Rahvahääletuse seaduse (RHS) § 30 nõudeid eiravate hääletamissedelitega. Samuti

palus K. Kulbok tunnistada kehtetuks hääletamistulemused kõigis jaoskondades, kus kasutati seaduse

nõuetele mittevastavaid hääletamissedeleid. Kaebuse esitaja leidis, et 14. septembri 2003. a

rahvahääletuse hääletamissedelitele kantud küsimuse sõnastus ei olnud kooskõlas RHS § 30 lg-s 1

sätestatuga.

15. septembril 2003 esitas K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Tartu linna

valimiskomisjoni esindaja toimingu peale. K. Kulbok vaidlustas valimiskomisjoni esimehe Jüri

Mölderi poolt K. Kulbokile antud selgituse, mille kohaselt on hääletamissedelid trükkinud Vabariigi

Valimiskomisjon ning kaebus seadusevastaste hääletamissedelite kasutamise peale tuleks seetõttu

esitada Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale otse Vabariigi Valimiskomisjonile. K. Kulboki

15. septembri 2003. a kaebus oli tingimuslik. Kaebus oli esitatud "juhuks, kui rahvahääletuse

seadusele antakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt tõlgendus, et minu varasem kaebus oleks tulnud

esitada jaoskonna- või maakonnakomisjoni toimingu peale". Kaebusele oli lisatud märkus: "Kui

Vabariigi Valimiskomisjon nõustub Jüri Mölderi poolt antud selgitusega, ei ole käesoleva kaebuse

menetlemine tarvilik." 15. septembri 2003. a kaebuses palus K. Kulbok "tunnistada õigusevastaseks

mulle linnakomisjoni poolt antud selgitus ja ennistada varem esitatud kaebuses kaebuse esitamise

tähtaeg õigel adressaadil Vabariigi Valimiskomisjoni tõlgenduses".

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 16. septembri 2003. a otsusega K. Kulboki kaebused läbi

vaatamata. 12. septembri 2003. a kaebuse osas leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebusega

vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni enda otsust või toimingut. Rahvahääletuse seaduse § 59

lg 1 kohaselt võib aga Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kaebuse maakonna valimiskomisjoni

otsuse või toimingu peale, samuti kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale, mille peale esitatud

kaebuse maakonna valimiskomisjon on rahuldamata jätnud. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

otsuse või toimingu peale esitatakse RHS § 60 kohaselt Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ettenähtud korras Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon ei vaata

läbi kaebusi iseenda otsuste või toimingute peale. K. Kulboki 15. septembri 2003. a kaebuse jättis

Vabariigi Valimiskomisjon läbi vaatamata "vastavalt kaebaja soovile".

3. 19. septembril 2003 esitas K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaks kaebust,

mis jõudsid koos valimiskomisjoni selgitusega Riigikohtusse 24. septembril 2003. Lähtudes

PSJKS §-st 52, liitis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 29. septembri 2003. a

määrusega K. Kulboki kaebused ühte menetlusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Esimeses 19. septembri 2003. a kaebuses vaidlustab K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni

16. septembri 2003. a otsuse, millega jäeti K. Kulboki kaebused läbi vaatamata. Kaebuse esitaja

leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis asja lahendamata ega põhjendanud, miks ta sooritas

seadusevastase toimingu. Sellega jättis Vabariigi Valimiskomisjon K. Kulboki õiguseta esitada

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtadele vastuväiteid. Kaebuses palutakse tunnistada Vabariigi

Valimiskomisjoni otsus õigusvastaseks ning "konstateerida, et Vabariigi Valimiskomisjon ei loe

tähelepanelikult seadust". Samuti palutakse võtta menetlusse K. Kulboki kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni toimingu peale, hoolimata sellest, et seda ei ole Vabariigi Valimiskomisjon

lahendanud RHS § 60 ja PSJKS § 38 kohaselt.

5. Teises 19. septembri 2003. a kaebuses vaidlustab K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu

ebaseadusliku küsimuse kandmisel hääletamissedelile. Kaebuse esitaja palub tunnistada

õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu ning tunnistada kehtetuks hääletamistulemuse

kõigis jaoskondades. Samuti palub kaebuse esitaja tunnistada Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsuse

ning 16. aprillil 2003 allkirjastatud Euroopa Liiduga ühinemise lepingu põhiseadusevastaseks.

Kaebuse esitaja märgib, et Põhiseaduse § 106 lg 2 kohaselt sätestab rahvahääletuse korra

Rahvahääletuse seadus. Rahvahääletuse seaduse § 30 lg 1 kohaselt kantakse seaduseelnõu

vastuvõtmise küsimuses peetaval rahvahääletusel hääletamissedelile eelnõu pealkiri või Riigikogu

otsusel eelnõu tekst, küsimus "Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise poolt?" ning

lahtrid vastusevariantidega "jah" ja "ei". Ka Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2003. a määruse

nr 31 "Hääletamissedeli vormi kehtestamine rahvahääletuseks" kohaselt kantakse hääletamissedelile

seaduseelnõu üle toimuva rahvahääletuse korral tekst "Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena

vastuvõtmise poolt?". K. Kulbok leiab, et hääletamissedelile Riigikogu 18. detsembri 2003. a otsuse

alusel kantud küsimuse sõnastus "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi

põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?" erines oluliselt RHS § 30 lg-ga 1 kehtestatud

sõnastusest. Kuna seadus ei anna võimalust muuta hääletamissedelile kantud küsimuse sõnastust

Riigikogu otsusega, pidanuks Vabariigi Valimiskomisjon oma toimingute tegemisel lähtuma

Rahvahääletuse seadusest.

Kaebuses märgitakse: "14. septembril ja eelnenud nädalal rahvahääletuse nime all läbiviidud üritus

rikkus hääletamissedelite osas rahvahääletuse seadust ja hääletus ei olnud seetõttu põhiseadusega

kooskõlas". Rikuti ka kaebuse esitaja kui hääleõigusliku kodaniku subjektiivset õigust osaleda

kõrgeima riigivõimu teostamisel Põhiseadusega kooskõlas oleval hääletusel. Samuti leiab K. Kulbok,

et seaduse nõudeid eirav mitmeosaline küsimus ei võimaldanud hääletajal mõista, millisele

Põhiseaduse muudatusele temalt nõusolekut küsitakse. Kaebaja arvates on segase ja seaduse nõudeid

eirava küsimuse tulemusena rikutud tema Põhiseaduse mõttest tulenevat õigust saada üheselt teada,

kas kodanikud, kes tegid märke lahtrisse "jah", soovisid Põhiseaduse muutmist ning aktsepteerisid

Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse võõrandamist. K. Kulbok leiab ka, et tal "lasub [...] Ühenduse

Eurodesintegraator juhatuse ainuliikmena õigus ja kohustus kaitsta ühenduse eesmärkidest tulenevaid

juriidilisi õigusi".

Kaebuse esitaja leiab, et tema Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse

lahendamisel on asjassepuutuvad õigusaktid ka Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsus

"Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

täiendamise küsimuses" ning 16. aprillil 2003 allkirjastatud Euroopa Liiduga ühinemise leping ehk

liitumisleping ("Leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka

Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi

Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi,

Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning

T"ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari

Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T"ehhi

Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,

Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa

Liiduga") ning need tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks.

6. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab seoses Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsuse

peale esitatud kaebusega, et K. Kulboki kaebus Tartu linna valimiskomisjoni esimehe toimingu peale

oli tingimuslik. See, mis tingimustel kaebuse esitaja soovis kaebuse menetlemist, oli väljendatud

vastuoluliselt. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse menetlemata, kuid võttis 16. septembri

2003. a otsuses nr 84 seisukoha kaebuses tõstatatud küsimuse kohta.

7. K. Kulboki teise kaebuse, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut

ebaseadusliku küsimuse kandmisel hääletamissedelile, palub Vabariigi Valimiskomisjon jätta läbi

vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et RHS § 6 lg 1 kohaselt otsustab rahvahääletuse

korraldamise Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud korras. Sellest otsusest tekib

valimiskomisjonide kohustus korraldada rahvahääletus. Riigikogu võttis 18. detsembril 2002 vastu

otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

täiendamise küsimuses", mille punktis 2 on sätestatud hääletamissedelile kantav informatsioon.

Vabariigi Valimiskomisjon lähtus hääletamissedeli vormi määramisel Riigikogu otsusest. Seega on

K. Kulbok sisuliselt vaidlustanud Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsuse vastavust Rahvahääletuse

seadusele, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Rahvahääletuse seaduse § 59 lg 1 kohaselt võib kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitada

kahel juhul. Esiteks siis, kui isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga

rikutakse tema õigusi. Teiseks võib Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata jaoskonnakomisjoni

toimingu peale, kui maakonna valimiskomisjon jättis jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud

kaebuse rahuldamata. Rahvahääletuse seaduse § 60 reguleerib valimiskaebuse esitamist Riigikohtule.

Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt võib isik, kes leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna

valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga

rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule. Rahvahääletuse seaduse § 60 lg 2 sätestab, et

kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist

Vabariigi Valimiskomisjonis. Samasugune regulatsioon sisaldub ka PSJKS § 38 lg-s 1.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule. Kirjeldatud

regulatsiooni eesmärgiks on kujundada valimiskomisjonide süsteemis astmeline vaidemenetlus.

Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega, mis tagab vaidluste võimalikult kiire lahendamise.

Jaoskonnakomisjoni toimingut saab vaidlustada maakonnakomisjonis, kaebuse rahuldamata jätmise

korral Vabariigi Valimiskomisjonis. Maakonnakomisjoni otsust või toimingut saab vaidlustada

Vabariigi Valimiskomisjonis. Rahvahääletuse seaduse § 60 lg 2 ja PSJKS § 38 lg 1, mille kohaselt

saab kaebuse Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis, tuleb

tõlgendada nii, et Riigikohtule ei saa esitada kaebust jaoskonnakomisjoni toimingu või

maakonnakomisjoni otsuse või toimingu peale, ilma et oleks läbitud kohtueelne vaidemenetlus.

Viidatud sätete eesmärgiks ei ole välistada kohtukaebevõimalust juhul, kui Vabariigi

Valimiskomisjoni otsus või toiming on isiku õigusi rikkunud. Sellele, et Vabariigi Valimiskomisjoni

otsus või toiming, mis rikub isiku õigusi, on Riigikohtus vaidlustatav, viitab otsesõnu RHS § 60 lg 1.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et

Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole tema enda otsuste või toimingute peale esitatud kaebuste

läbivaatamine. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuseid ja toiminguid on võimalik vaidlustada

Riigikohtus. Seega puudub alus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsus

nr 84 õigusvastaseks. Kolleegium leiab, et K. Kulbokil on RHS § 60 lg-st 1 ja PSJKS § 37 lg-st 1

tulenevalt õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebus Riigikohtule.

II

9. Rahvahääletuse seadus (§ 60) ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (6. ptk)

annavad erakonnale, valimisliidule või isikule õiguse esitada Riigikohtule taotlus tühistada

valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks, kui otsus või

toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. K. Kulboki arvates rikub tema õigusi Vabariigi

Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes selles, et Vabariigi Valimiskomisjon korraldas rahvahääletuse

RHS § 30 nõudeid eiravate hääletamissedelitega.

10. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et rahvahääletusele pandud ja hääletamissedelile

kantud küsimuse sõnastust ei otsustanud Vabariigi Valimiskomisjon. Rahvahääletuse seaduse § 17

lg 4 p 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses hääletamissedeli vormi kinnitamine.

Hääletamissedeli vormi kinnitamine ei hõlma rahvahääletusel esitatava küsimuse teksti üle

otsustamist. 14. septembril 2003. a toimunud rahvahääletusel esitatud küsimuse sõnastuse otsustas

Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsusega. Kolleegiumi arvates vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt

Riigikogu otsust. Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt

võimalik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse

peale võib Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus

"Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

täiendamise küsimuses" jõustus 18. detsembril 2002. See otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas

27. detsembril 2002 (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda 5. septembril 2003 (RT I 2003, 60). Seega on

kaebuse esitamise tähtaeg möödunud enam kui kaheksa kuu eest.

K. Kulbok põhjendab kaebuses, miks ta ei vaidlustanud Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsust selle

jõustumisele järgneva 10 päeva jooksul, sellega, et ta eeldas, et Riigikogu ise kõrvaldab enne

14. septembrit 2003 vastuolu. K. Kulbok märgib IX Riigikogu liikme Tiit Toomsalu Riigikogu

istungil peetud kõnele ja parandusettepanekute tegemise soovile viidates, et Riigikogu oli otsuse

eelnõu arutades teadlik otsuse eelnõu ja Rahvahääletuse seaduse vahelisest vastuolust. Kaebuses

lisatakse: "Mis aga puudutab eelnõu teksti, siis tekstis nimetatud liitumislepingu puudumine ei

võimaldanud määratleda selle teksti põhiseadusevastasuse ulatust ja seetõttu ei olnud võimalik ka

selle vaidlustamine eelmise aasta jõulurahu ajal."

11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu K. Kulboki seisukohtadega. Lootus, et

jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve

teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks kaalukaks

põhjuseks. Kuna kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, jätab Riigikohus selle kaebuse läbi

vaatamata.

12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 2 kohaselt lahendab Riigikohus

taotlusi kontrollida välislepingu vastavust Põhiseadusele. Sellise taotluse võib PSJKS § 6 lg 1 p 4

järgi Riigikohtule esitada õiguskantsler. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9

lg-st 1 tulenevalt võib esimese või teise astme kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse, kui ta leiab, et asjassepuutuv välisleping on põhiseadusevastane. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt ei saa teised subjektid taotleda välislepingu

põhiseaduslikkuse kontrolli otse Riigikohtult. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata ka K. Kulboki

taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping Põhiseadusega vastuolus olevaks.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Villu Kõve