3-2-1-99-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-99-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

AS Rapeks hagi Aare Tamme vastu 136 361 krooni 35 sendi

saamiseks ning Aare Tamme vastuhagi AS Rapeks vastu 138

336 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-145/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aare Tamme kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Rapeks esitas 9. augustil 2000. a Valga Maakohtule hagi Aare Tamme vastu, nõudes

tööettevõtulepingust tekkinud 136 361 krooni 35 sendi suuruse võla väljamõistmist.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus A. Tamme 1998. a hageja poole sooviga ehitada Valga maakonnas

Pühajärve vallas Nüpli külas asuvale kinnistule palkmaja. Kostja nõustus hageja 3. septembri 1998. a

hinnapakkumisega ning hageja asus töid teostama. Tööde eest pidi kostja tasuma vastavalt poolte

kokkuleppele hageja esitatud arvete alusel. 12. augustil 1999. a koostati teostatud tööde vastuvõtmise

akt, milles hinnati tehtud tööde maksumuseks 346 479 krooni 95 senti. Kostja kirjutas aktile alla ega

esitanud pretensioone. Enne teostatud tööde vastuvõtmist oli kostja tasunud hagejale ettemaksuna

210 119 krooni ja seega tuli tal tasuda veel 136 361 krooni 35 senti. Arve tasumise tähtaeg oli

10. jaanuar 2000. a. Kostja ei ole võlga tasunud.

3. Kostja esitas 4. mail 2001. a vastuhagi, milles palus AS-lt Rapeks välja mõista AS Rapeks ja AS

Sport Kakssada vahel 29. septembril 1998. a sõlmitud tööettevõtulepingust tuleneva võlgnevuse 138

336 krooni. Vastuhagi kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja 20. juulil 1998. a memorandumi, milles

määrati kindlaks, et kostja saab platsil nr 4 asuva palkmaja omanikuks ning korraldab Mäeküla

projekti raames teede ja kommunikatsioonide ehituse. Sama memorandumi alusel sõlmisid hageja ja

AS Sport Kakssada 29. septembril 1998. a kokkuleppe teedevõrgu rajamiseks Mäeküla kinnistul

kogumaksumusega 255 000 krooni. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus AS Sport Kakssada rajama

teedevõrgu, hageja esimene sissemakse oli 116 664 krooni ning ülejäänud 138 336 krooni pidi hageja

tasuma AS-le Sport Kakssada pärast tööde teostamist ja kruntide 4-8, 11-13 müümist. AS Sport

Kakssada teostas tellitud tööd vastavalt projektlahendusele kokkulepitud mahus ja tingimustel.

Hageja ja kostja vahel tekkis hinnavaidlus kostja omandatud palkmaja osas. Hageja viitas 24. augusti

1999. a raportis puudustele teede rajamisel ning koostas 25. augustil 1999. a tööde vastuvõtu

vaheakti, milles kajastas teostatud tööde mahtu tendentslikult. AS Sport Kakssada ei aktsepteerinud

hageja esitatud vaheakti. Hageja ei allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti, mille AS Sport Kakssada

koostas 10. oktoobril 1999. a. AS Sport Kakssada esitas 3. septembril 1999. a hagejale arve 138 336

krooni tasumiseks, kuid hageja ei teinud seda. Seejärel loovutas AS Sport Kakssada oma 138 336

krooni suuruse nõude kostjale. Hageja on Mäeküla kinnistud realiseerinud, kasseerides kruntide

uutelt omanikelt sisse teostatud teetööde maksumuse ja on seega teetööd vastu võtnud.

Kvaliteediprobleeme pole esinenud ja nendest pole TsK § 367 lg-s 1 määratud tähtaegade

jooksul AS Sport Kakssada informeeritud.

4. Valga Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2003. a otsusega nii hagi kui vastuhagi täielikult.

Maakohtu otsuse kohaselt esitas hageja kostjale hinnapakkumise palkmaja ehituseks. Teostatud tööde

vastuvõtmise aktil 12. augustist 1999. a on viide objekti lepingulisele maksumusele ning lepingu

number, milleks on 3. septembri 1998. a hinnapakkumine. Kostja A. Tamme kirjutas aktile alla ega

esitanud kirjalikke pretensioone. Akti pöördel täheldatu on kirjutanud hageja esindaja ja see ei ole

käsitatav vaegtööna ega ehituslike puuduste märkimisena. Kuna kostja võttis tööd vastu ja jättis selle

eest osaliselt tasumata, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 3. septembril 1998. a sõlmitud

tööettevõtulepingust tulenev võlgnevus 136 361 krooni 35 senti.

5. Vastuhagi osas leidis kohus järgmist. Memorandumi alusel sõlmisid hageja ja AS Sport Kakssada

29. septembril 1998. a kokkuleppe teedevõrgu rajamiseks Mäekülas kogumaksumusega 255 000

krooni. AS Rapeks sissemakse oli 116 664 krooni ning ülejäänu pidi ta tasuma pärast tööde

teostamist ja kruntide 4-8,11-13 müümist. AS Rapeks koostas 24. augustil 1999. a raporti ning akti

aktsepteeritud tööde mahu osas, millega AS Sport Kakssada ei nõustunud. AS Sport Kakssada esitas

10. oktoobril 1999. a AS-le Rapeks teostatud tööde vastuvõtmise akti ning arve. AS Rapeks esindaja

ei kirjutanud aktile alla. Hageja ei esitanud kostja vastu nõuet TsK § 367 lg 1 alusel. Müües 13. juulil

2000. a kolmandatele isikutele maha kinnistud, millele AS Sport Kakssada oli rajanud teed, on hageja

tehtud tööd faktiliselt vastu võtnud. Hageja kinnitas kinnistute müümisel kolmandale isikule, et

lepingu sõlmimist ja täitmist ei takista ühegi lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi säte,

mille pooleks on müüja või mis on müüjale siduv ning et kinnistu suhtes ei ole lepingu sõlmimise

hetkel käimas vaidlusi. Samas oli AS Sport Kakssada esitanud 3. septembril 1999. a hagejale arve

juurdepääsuteede ehitamise eest tasumiseks ning 6. juulil 2000. a meeldetuletuskirja. Kokkuleppe p 5

kohaselt kohustus hageja tasuma AS-le Sport Kakssada teede ehituse maksumuse, mis sama lepingu

p 5 järgi on arvestatud krundi hinna hulka.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas AS Rapeks apellatsioonkaebuse alusel 17. aprilli 2003. a otsusega

maakohtu otsuse osaliselt vastuhagi rahuldamise ja kohtukulude jagamise osas. Ringkonnakohus

jättis vastuhagi rahuldamata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud täies ulatuses.

7. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 219 järgi võlgnikul nõude loovutamise

korral õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu

nõude loovutamisest teate saamise momendil. Hageja on kostja nõudele esitanud vastuväite, mille

kohaselt kostjale nõude loovutanud isik AS Sport Kakssada ei ole täitnud lepingulist kohustust hageja

ees täies ulatuses, sest ta on jätnud teed valmis ehitamata. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud

seda, et AS Sport Kakssada täitis hagejaga sõlmitud tööettevõtulepinguga endale võetud kohustused

täies mahus. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 367 lg 1, leides, et hageja oleks pidanud

esitama tähtaegse hagi seoses puuduste esinemisega töös. Nimetatud säte on kohaldatav juhul, kui töö

on vastu võetud. Käesoleval juhul on hageja võtnud AS Sport Kakssada tehtud töö vastu üksnes

osaliselt. Ta ei ole alla kirjutanud AS Sport Kakssada poolt 10. oktoobril 1999. a ühepoolselt

koostatud tööde vastuvõtmise aktile. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kinnistu müümisega on

hageja faktiliselt vastu võtnud töö täies ulatuses ning et hageja ja AS Sport Kakssada vahel sõlmitud

tööettevõttelepingu p 5 kohaselt pidi AS Sport Kakssada poolt teede ehituse maksumus olema

arvestatud krundi müügihinna hulka. Hageja võttis endale kõnealuse lepingu p-ga 6 kohustuse tasuda

töö eest pärast seda, kui ta on kinnistu maha müünud ja saanud ostjatelt raha. Sellise kokkulepe puhul

ei pidanud pooled mõistlikult võttes silmas seda, et hageja pidi kinnistu müümisel töö eest tasuma

AS-le Sport Kakssada täies ulatuses, sõltumata sellest, kas töö on lõpetatud või mitte. Samas ei olnud

hagejal keelatud kinnistut müüa enne töö lõpetamist ning mõistlikult võttes puudus AS-l Sport

Kakssada huvi selle vastu, et hageja ei müüks kinnistut enne töö lõpuleviimist. Vastavalt TsK §-le

369 on tellija kohustatud tööettevõtjale maksma kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui

seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisti. Kuna AS Sport Kakssada ei ole tööd valmis

teinud kokku lepitud ulatuses, siis ei võlgne hageja talle 138 336 krooni ning seega ei ole ka olemas

nõuet, mida AS Sport Kakssada oleks saanud loovutada kostjale. Kuivõrd kumbki tööettevõtulepingu

pool ei ole lepingut lõpetanud (lepingust taganenud), siis on pooltel põhimõtteliselt alles lepingu

täitmise nõuded. Asjas ei oma tähtsust see, kas hageja on saanud kinnistu ostjatelt raha.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palub Aare Tamme tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ning teha uue

otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata.

9. Poolte vahel 29. septembril 1998. a sõlmitud kokkulepe (sisuliselt tööettevõtuleping) ei määratle

tööde teostamise tähtaega, tööde iseloomu ja mahtu, teostamise viisi jms, vaid annab ainult tööde

üldnimetuse ning tasumise korra. Teede ehitust teostati kokkuleppe p-s 5 näidatud kruntidel, mis olid

tellijale kuuluvad iseseisvad kinnistud. AS Rapeks tööde tellijana ei ole realiseerinud TsK §-des 365

ja 368 sätestatud tellija õigusi väidetavalt mittekvaliteetse töö ilmnemisel. AS Rapeks poolt

25. septembril 1999. a ühepoolselt koostatud akt ei sisalda viiteid lepingust loobumisele. AS Rapeks

müüs 1999.-2000. a kõik teedeehitusega seotud kinnistud kolmandatele isikutele, viitamata sõlmitud

asjaõiguslepingutes tee-ehitusega seotud tööettevõtulepingule kui tööjärgus lepingule.

Kohtumenetluses on AS Rapeks tunnistanud ka 29. septembri 1998. a kokkuleppe p-s 5 märgitud

summade saamist. Kassaator on seisukohal, et kinnistute müügiga kaasnes tee-ehitustööde

vastuvõtmine AS Rapeks poolt, kuna teed moodustasid kolmandatele isikutele müüdud kinnistute

lahutamatu osa. Pärast kinnistute müümist puudus AS-l Rapeks õigus nõuda tööde teostamist

võõrastel kinnisasjadel, AS-l Sport Kakssada aga samas õigus sedalaadi töid teostada. Kuna AS

Rapeks on teedevõrgu ja kommunikatsioonide eest saanud ostjatelt kokkulepitud tasu, siis on ta

sellega ka teostatud tööd vastu võtnud ja kohustatud maksma tasu kassaatorile. Eeltoodu alusel on

sisutu apellatsioonikohtu viide, et 29. septembri 1998. a kokkulepe on kehtiv ka käesoleval ajal.

Õigussuhte hindamisel on oluline see, et AS Rapeks on litsentseeritud ehitusettevõte. Seega on

võimalik eeldada, et kompetentne ehitusettevõtja oleks kahtlemata vajaduse ilmnemisel kohaldanud

TsK §-de 365 ja 368 sätteid. Kuna seda ei tehtud, siis on võimalik TsK § 364 lg 1 kohaldamine, nagu

tegi esimese astme kohus. Sel juhul puudub kassaatoril ringkonnakohtu viidatud tõendamiskohustus.

10. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Rapeks, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

12. 1. juulini 2002. a kehtinud TsK § 355 kohaselt kohustus tööettevõtulepinguga tööettevõtja omal

riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö, tellija kohustus töö vastu võtma ja selle eest

maksma. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija kohustub maksma selle

eest tasu. Seega on töövõtuleping mõlema regulatsiooni järgi suunatud teatud konkreetse tulemuse

saavutamisele. Tööettevõtja kohustuseks oli ehitada valmis juurdepääsuteed Valga maakonnas

Pühajärve vallas Nüpli külas asuvatele Mäeküla palkmajadele. Ringkonnakohus on oma otsuses

tuvastanud, et AS Sport Kakssada ei ole tõendanud tööettevõtulepinguga võetud kohustuste täies

mahus täitmist.

13. Kassatsioonkaebuse väite kohaselt on hageja kinnistute müügiga faktiliselt töö vastu võtnud ja tal

on tekkinud selle eest tasu maksmise kohustus. Kolleegium leiab, et see kassaatori väide on ebaõige.

Ringkonnakohus on 29. septembri 1998. a lepingu punkti 6 tõlgendades asunud õigele seisukohale, et

poolte kokkulepe ei olnud suunatud sellele, et hageja pidi kinnistute müümisel tasuma töö eest AS-le

Sport Kakssada täies ulatuses, sõltumata sellest, kas töö on lõpetatud või mitte. Teistsugune tõlgendus

võiks kolleegiumi arvates viia ka järelduseni, et töövõtjal oleks kinnistute müügi korral õigus saada

tasu ka siis, kui ta ei ole töödega isegi alustanud. See ei oleks kooskõlas töövõtulepingu olemusega.

Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et 29. septembri 1998. a lepingus ei olnud märgitud

tööde teostamise tähtaega ning järelikult tuleks eeldada lepingu kehtivust kuni tööde nõuetekohase

teostamiseni.

14. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja kassatsioonkaebuse väite, et tööettevõtjal puudus pärast

kinnistute müümist õigus teostada töid võõrastel kinnisasjadel. TsMS § 353 lg 2 esimese lause

kohaselt ei ole kassatsioonkaebuses õigust muuta hagi alust ega eset, esitada nõudmisi, mida ei ole

varem esitatud ega nõuda hagi aegumise kohaldamist. Samuti ei ole kostja menetluse kestel andnud

29. septembri 1998. a lepingule tõlgendust, mille kohaselt tekkis tellijal pärast kinnistute müüki

kohustus tasuda tööettevõtjale nende tööde eest, mis selleks ajaks olid tehtud. Kolleegiumi arvates on

kostjal võimalik tõendada, et tee-ehitustööde lõpetamine oli pärast kinnistute müüki muutunud

võimatuks ning TsK § 370 lg 2 analoogiale toetudes nõuda tasu kinnistute võõrandamiseni tehtud

tööde eest.

15. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et AS Rapeks professionaalina oleks pidanud järgima TsK

§ 365 ja § 368, märgib kolleegium järgmist. Tsiviilkoodeksi §-des 365 ja 368 sätestati tellija õigused

juhuks, kui tööettevõtja viivitab lepingu täitmisega või ei tee tööd nõuetekohaselt. Tellija ei olnud

kohustatud neid õigusi kasutama. Samas leiab kolleegium, et AS Rapeks on juhtinud tööettevõtja

tähelepanu töös esinevatele puudustele teostatud tööde vastuvõtmise aktis (maakohtu toimiku lk 67)

ja raportis (maakohtu toimiku lk 74), milles on esitatud konkreetsed ettepanekud töö parandamiseks.

16. Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt esimese astme kohus

on asjas õigesti kohaldanud TsK § 364 lg 1. Esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks

vastuhagi rahuldades kohaldanud TsK § 364. Kui kassaator pidas silmas TsK § 367 lg 1 kohaldamist,

on ringkonnakohus kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et TsK § 367 lg 1 saab kohaldada üksnes

juhul, kui töö on vastu võetud.

L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull