3-1-1-101-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-101-03

Otsuse kuupäev

25. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

R. M. väärteoasi Liiklusseaduse § 7435 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-199/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusbergi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august. 2003. a

Istungil osalenud isikud

Tallinna Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat

Sergei Narusberg ning menetlusalune isik R. M.

Resolutsioon

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 2003. a otsus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. M.-le koostati 22. detsembril 2002. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis sõiduautot kinnitamata

turvavööga. Sellega rikkus ta LE § 68 p-i 5 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS)

§ 7435 lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja 20. jaanuari 2003. a otsusega karistati R. M.-t nimetatud rikkumise eest 500 krooni

suuruse rahatrahviga.

2. R. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse

tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei olnud väärtegu tõendatud, kuna asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit. Seega ei ole võimalik

välja selgitada rikkumise asjaolusid. Pole võimalik tuvastada, kuidas rikkumine tuvastati, kuidas toimus

mootorsõiduki peatamine ja kes konkreetselt rikkumise fikseeris. Kuna väidetav rikkumine leidis aset hilisel

ajal, on põhjendatud kahtlus, kuidas on võimalik fikseerida turvavööta sõitmist tänavavalgustusega tänaval,

pimedas autosalongis, kui auto liigub kiirusega 50 km/h.

Lisaks väitis menetlusalune isik, et kuna talle ei esitatud tutvumiseks väärteotoimikut, ei olnud võimalik

esitada vastulauset.

3. Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 2003. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leidis, et väärteoprotokoll ei ole iseenesest väärteo toimepanemise ja selles märgitud isiku süü

tõendiks, vaid selles tuleb ära märkida tõendid, mille alusel see on koostatud. Väärteoprotokoll on

kohtuvälises menetluses menetlusdokument, milles vaid fikseeritakse väärteo toimepanemine ja selle toime

pannud isik ning tõendid, millega väärteo toimepanemine ja isiku süü on tõendatud.

Tõendite liigid on loetletud Kriminaalmenetluse koodeksi §-s 48. Üheks tõendi liigiks on väärteomenetluses

menetlusaluse isiku ütlused, mis protokollitakse väärteoprotokollis või eraldi ülekuulamisprotokolli plangil.

Antud juhul väärteoprotokollis ega eraldi ülekuulamisplangil menetlusaluse isiku ütlusi protokollitud ei ole.

Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, tehakse selle kohta vastavalt VTMS § 69 lg 7 märge

väärteoprotokolli. R. M.-le koostatud väärteoprotokollis vastav märge puudub. Sellest järeldas kohus, et R.

M.-le ei tehtudki ettepanekut anda ütlusi, mis tähendab, et tõendeid üldse ei kogutudki.

Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja esindaja väitega, et kui R. M. ei esitanud väärteoprotokollile

vastulauset, on ta oma süüd tunnistanud. Vastuse esitamine on menetlusaluse isiku õigus ja selle

mittekasutamist ei saa tõlgendada väärteo toimepanemise tunnistamisena.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusberg, kes palub Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ja saata

asi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et menetlusalusele isikule ei ole tehtud ettepanekut anda ütlusi.

Ütluste lahtris on selgesõnaliselt kirjas, et isikul on õigus anda juhtunu kohta ütlusi. R. M. seda aga ei teinud,

vaid kirjutas sellesse lahtrisse üksnes oma allkirja.

Kassatsioonkaebuse kohaselt tuleb tõendite kogumisel arvestada väärteomenetluse erisustega, antud juhul

asjaoluga, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine fikseeritakse politseiametnike poolt visuaalse

vaatluse teel. Kassaator leiab, et sellises situatsioonis tuleb lugeda väärteoprotokolli tõendiks, kuivõrd

väärteoprotokoll on väärteotoimiku osa ning väärteotoimik on väärteoasjas oluliste dokumentide kogum.

Tulenevalt KrMK §-st 65 võib lugeda ametiisiku poolt välja antud dokumenti tõendiks siis, kui ta sisaldab

faktilisi andmeid, millel on asjas tähtsust. Antud situatsioonis on politseiametnik fikseerinud

väärteoprotokollis kõik faktilised andmed. Kassaator leiab, et puudub alus kahelda politseiametnike töö

õigsuses, kuivõrd Pärnu maantee on hästi valgustatud tänav ja kinnitamata turvavöö on läbi autosalongi

nähtav.

Kassaator on seisukohal, et Tallinna Linnakohus ei ole asja igakülgselt ja täies ulatuses arutanud. Kohtunik

on andnud ainult formaalse hinnangu väärteoprotokolli kui tõendi kohta, jättes igakülgselt uurimata faktilised

asjaolud. Nimelt leiab kassaator, et kohtunik oleks pidanud kuulama üle protokolli koostaja ja tema

kaastöötaja ning andma hinnangu nende ütlustele.

5. Riigikohtu istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuse juurde. Menetlusalune isik vaidles

kassatsioonkaebusele vastu, leides, et linnakohtu otsus on õige ja asjas ei ole tõendeid kogutud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.1 Väärteomenetluses, nagu kriminaalmenetluseski lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal,

s.o kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise,

tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Seejuures on oluline see, et erinevalt Haldusõiguserikkumiste

seadustiku § 222 lg-st 2, mille kohaselt oli haldusõiguserikkumise protokolli puhul tegemist tõendiga, VTMS

sellist tõendit eraldi ei nimeta. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-

dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. See

ei tähenda, et väärteoprotokolli ei saa üldse pidada tõendiks, nimelt võivad sisalduda väärteoprotokollis

menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused.

6.2 Lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, ning

objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest ei ole aga võimalik teha käesolevas väärteoasjas otsust üksnes

väärteoprotokolli alusel. Nimelt sisaldab see ainult rikkumise lühikirjeldust, mis ei ole piisav, et otsustada,

kas rikkumine on toime pandud. Rikkumise lühikirjelduseks on märgitud: "Juhtis sõidukit kinnitamata

turvavööga." Protokollist ei tulene, kes ja milliste tingimuste juures selle kindlaks tegi. Seetõttu on vajalik, et

väidetava rikkumise fikseerinud ametiisik teeks kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Selliseks

tõendusmaterjaliks võivad olla näiteks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused. Käesoleva asja protokollis

ei ole näidatud ühtki tõendit.

6.3 Väärteomenetluse seadustiku § 128 lg 3 kohaselt juhindub kohus kaebusele lisatud tõendite uurimisel

sama seadustiku §-dest 97-103. Pärast kõikide tõendite uurimist küsib maa- või linnakohtunik vastavalt

VTMS § 129 lg-le 1 kohtuliku arutamise osalistelt, kas neil on taotlusi. Käesoleva väärteoasja materjalidest

nähtuvalt ei olnud väärteoprotokollile lisatud ühtki muud tõendit, ei menetlusaluse isiku seletust ega

pealtnägijate seletusi.

Kohtuistungi protokolli kohaselt ei taotlenud kohtuvälise menetleja esindaja ka kohtuistungil täiendavate

tõendite uurimist, mistõttu kohtul puudus seaduslik alus asuda ise tõendeid koguma.

6.4 Märkida tuleb veel seda, et kohtuvälise menetleja ametnik on karistust määrates eksinud seaduses

kehtestatud nõuete vastu. Vastavalt KarS § 47 lg 1 määratakse karistus trahviühikutes. Ühe trahviühiku

suuruseks on 60 krooni. Kohtuvälise menetleja poolt määratud 500 krooni suurune rahatrahv ei ole

jagatav 60-ga.

6.5 Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 1 otsustas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu otsus muutmata.

Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar