3-1-1-99-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-99-03

Otsuse kuupäev

24. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

AS L väärteoasi Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 2003. a otsus

väärteoasjas nr 4-1521/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS L kaitsja Toomas Vaheri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. august 2003. a

Istungil osalenud isikud

AS L kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher

Resolutsioon

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 2003. a otsus väärteoasjas nr 4-1521/02, muutes

kohtuotsuse põhiosa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsile L koostati 9. aprillil 2002. a haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et äriühing

importis 30. septembril 2001. a Eestisse valgustuspetrooli, kuid deklareeris kauba 3. oktoobril 2001. a

diislikütusena. Sellega pani ta toime Tolliseaduse § 65 lg 4 p-s 3 sätestatud rikkumise.

Rikkumist arutanud Tolliameti Edela tolliinspektuuri kontrolliosakonna vaneminspektor Egert Übner

tühistas 3. mai 2002. a otsusega haldusõiguserikkumise protokolli põhjendusega, et protokollis oli eksitud

kaubapositsiooni numbriga.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse AS L kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Reet Saks, kes taotles otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist haldusõiguserikkumise

sündmuse puudumise tõttu.

Kaebuse kohaselt ei näinud Haldusõiguserikkumiste seadustik ette haldusõiguserikkumise protokolli

tühistamise võimalust. Ametiisik võib HÕS § 265 lg 1 kohaselt oma otsusega määrata halduskaristuse või

lõpetada asjas menetluse. Haldusõiguserikkumise asja arutanud ametiisik tuvastas, et protokollis fikseeritu ei

vasta tegelikkusele. See tähendab sisuliselt haldusõiguserikkumise sündmuse puudumist, mistõttu oleks

tulnud menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel.

3. Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohus leidis, et haldusõiguserikkumise protokollis oli eksitud vaid valgustuspetrooli kaubapositsiooni

numbris kui arvandmes, kusjuures see viga parandati uue haldusõiguserikkumise protokolliga.

Õiguserikkumise sündmuse olemust see ei puudutanud ja rikkumine on Tolliameti Edela tolliinspektuuri

poolt tõendatud. Kohus märkis, et haldusõiguserikkumise protokolli tühistamine ja uue koostamine ei muuda

iseenesest otsust haldusõiguserikkumise asjas õigustühiseks.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS L kaitsja vandeadvokaat Toomas Vaher,

kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada.

4.1 Kassatsioonkaebuse kohaselt võib kohtuotsusest aru saada, et kohus on käsitlenud AS L kaebust ekslikult

kaebusena karistuse määramise otsuse peale ja jätnud sellise otsuse jõusse. Tegelikult sellist otsust tehtud ei

ole, ainsaks otsuseks selles asjas on haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsus.

Haldusõiguserikkumise seadustik võimaldas aga teha vaid kahesuguseid otsuseid, milleks olid karistuse

määramise või menetluse lõpetamise otsused.

4.2 Kaebuse esitamise ajal kehtinud HÕS § 227 kohaselt oli haldusõiguserikkumise asja menetluses

haldusõiguserikkumise protokolli olemasolu kohustuslik. Loogilise järelmina protokolli tühistamisele taotles

kaebuse esitaja menetluse lõpetamist, kuivõrd ilma haldusõiguserikkumise protokollita ei saanud HÕSi

sätete alusel haldusõiguserikkumise asja menetleda.

4.3 Lisaks leiab kassaator, et kohtuotsuses on vääralt kajastatud faktilisi asjaolusid. Otsuses on märgitud, et

protokoll tühistati koostaja eksimuse tõttu arvandmetes ning koostati koheselt uus protokoll. Kaebuse

kohaselt aga koostati uus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokoll alles pärast kohtuvälise menetleja

otsuse vaidlustamist Tallinna Linnakohtus. Ka on kassaator seisukohal, et uue protokolli koostamine kujutab

endast samas asja teistkordset menetluse algatamist. Menetleja õigust haldusõiguserikkumise protokolli

tühistamiseks ja uue koostamiseks HÕS-st ei tulene.

4.4 Tallinna Linnakohus on leidnud, et AS L poolne Tolliseaduse § 65 lg 4 p-s 3 sätestatud

haldusõiguserikkumine on tõendatud Mozõrski Naftatöötlemistehase poolt väljastatud kaubapassi

ja 14. jaanuaril 2002. a sõlmitud ostu-müügilepingu lisaga nr 2. Nimetatud tõendeid ei ole aga kohtule

esitatud, mistõttu kohus ei ole saanud neid kontrollida. Samuti ei ole kohus kontrollinud, millised

dokumendid esitas AS L tollile 13. novembril 2000. a koos kaubadeklaratsiooniga. Kohtuotsuses viidatud

tõendid ei ole asjassepuutuvad, vaid on esitatud teises haldusõiguserikkumise asjas.

4.5 Lõpuks leiab kassaator, et Tallinna Linnakohus ei ole võtnud arvesse muudatusi karistusõiguses.

Tolliseadustiku § 326 lg 1 sätestab, et enne seadustiku jõustumist kehtinud Tolliseaduse § 65 järgi

kvalifitseeritud rikkumised, mille eest ei ole seadustiku jõustumise ajaks karistust määratud,

kvalifitseeritakse ümber Tolliseadustiku vastavate sätete järgi. Seega pidi kohus kontrollima, kas tegu, mis

oli kvalifitseeritud Tolliseaduse § 65 lg 4 p 3 alusel, on karistatav ka Tolliseadustiku alusel. Kohus ei ole

vastavat küsimust oma otsuses käsitlenud, olles seega kohaldanud vääralt materiaalõigust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas AS L kaitsja vandeadvokaat T. Vaher kassatsioonkaebust.

Ühtlasi taotles ta kaitsjale makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Linnakohtu

4. veebruari 2003. a otsuse tühistamiseks ning väärteoasjas menetluse lõpetamiseks puudub alus. Küll peab

Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks muuta linnakohtu kohtuotsuse põhiosa, asendades selles esitatud

asjaolud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhistustega.

7. Kassaatoriga tuleb nõustuda selles, et HÕS § 265, mis sätestas ametiisiku poolt tehtavate otsuste kinnise

loetelu, ei näinud ette haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsust, vaid selle järgi oli võimalik teha

halduskaristuse otsus või asja menetluse lõpetamise otsus.

Tühistamise otsust ei saanudki seadus ette näha, sest otsus on menetluses tehtav sisuline lahend, mis peab

karistamismenetluses tooma kaasa kas karistusotsuse või menetluse lõpetamise. Olukord, kus menetlus

lõppeks lahendiga, millest ei selgu, kas isik on süüdi rikkumise toimepanemises, rikub õiguskindluse ja

süütuse presumptsiooni põhimõtteid, sest lahtiseks jääb küsimus, kas menetlusalusele isikule on alust tegu

ette heita või mitte.

8. Märkida tuleb veel seda, et haldusõiguserikkumise protokoll ei ole aktiks, mis looks isikutele õigusi ja

kohustusi. Tegemist on menetlusdokumendiga, milles HÕS § 222 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on fikseeritud

haldusõiguserikkumise asja tõendid ja milles märgitakse HÕS § 229 lg 1 p 5 kohaselt haldusõiguserikkumise

kvalifikatsioon, mistõttu haldusõiguserikkumise protokoll ei ole selle olemusest tulenevalt tühistatav.

Viimane ei tähenda siiski, et juhul, kui haldusõiguserikkumise protokolli satub viga, tuleks menetlus

lõpetada. Vea puhul on võimalik teha haldusõiguserikkumise protokolli parandusi. Erinevalt

Haldusõiguserikkumiste seadustikust on Väärteomenetluse seadustikus selline võimalus ka sätestatud

(VTMS § 68 lg-s 2).

9. Kuna haldusõiguserikkumise protokoll ei ole tühistatav ja kohtuvälise menetleja ametnik tegi oma

pädevusest väljudes otsuse, mida ei ole võimalik täita, on tegemist tühise otsusega. Tühine otsus ei saanud

eeltoodud põhjendustel endaga kaasa tuua aga õiguslikku tagajärge, s.o haldusõiguserikkumise protokolli

äralangemist, mistõttu tuleb kassaatori taotlus menetluse lõpetamiseks jätta rahuldamata.

10. Kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise tõttu sai linnakohus ja saab ka Riigikohus üksnes

kontrollida, kas vastavalt VTMS § 133 p-le 6 on kohtuväline menetleja järginud menetlusõigust.

Kriminaalkolleegium leiab otsuse p-s 8 toodud põhjendustel, et Tallinna Linnakohus on ekslikult asunud

seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt haldusõiguserikkumise protokolli tühistamine oli lubatav.

11. Tuvastades, et haldusõiguserikkumise protokolli tühistamise otsus on õigustühine, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium tuginedes VTMS § 174 p-le 3 jõusse Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 2003. a otsuse

lõpposa. Tulenevalt asjaolust, et kohtuväline menetleja ei ole seni käsitletavas asjas HÕS §-le 265 või VTMS

§ 73 lg-le 1 vastavat otsust teinud, kuulub karistamisotsuse või menetluse lõpetamise otsuse tegemine

jätkuvalt kohtuvälise menetleja pädevusse.

12. Väärteomenetluse seadustiku § 23 näeb ette kaitsjale makstud tasu hüvitamise juhul, kui menetlus

väärteoasjas lõpetatakse. Kuna menetlus pole lõpetatud, siis jätab Riigikohus kaitsja tasu hüvitamise taotluse

rahuldamata.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris