3-3-4-1-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-03

Määruse kuupäev

23. september 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Indrek Koolmeister, Villu Kõve,

Jaak Luik ja Jüri Põld

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2003. a määrus haldusasjas nr 3-

1303/2003

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. juuni 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2/31-1307/03.

2. Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu Kantselei ja Galina Normak sõlmisid 2. jaanuaril 2003. a

tööettevõtulepingu, mille kohaselt töövõtja G. Normak kohustus 2. jaanuarist kuni 30. juunini 2003. a

täitma Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjoni ja tarbijakaitse komisjoni sekretäri ülesandeid

ja kohustusi vastavalt lepingu lisas sätestatule. Tellija, Tallinna Linnavolikogu Kantselei, kohustus

tasuma tööde teostamise eest kaks tuhat krooni kuus.

9. mail 2003 lõpetati tööettevõtuleping põhjendusega, et töövõtja täitis tööülesandeid

mitterahuldavalt.

2. G. Normak esitas 5. juunil 2003 Tallinna Linnakohtule Tallinna Linnavolikogu Kantselei vastu

hagi. Hagiavalduses ta palus: "Tunnistada tööettevõtulepingu 02/01/2003 lõpetamise otsus tühiseks ja

kohustada kostjat moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks hagejale tasuma lepingu järgi saamata

jäänud töötasu ajavahemiku eest 09.05.2003 kuni 30.06. 2003."

Tallinna Linnakohtu 6. juuni 2003. a määrusega tsiviilasjas nr 2/31-1307/03 keelduti TsMS § 149 lg 2

p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega avaldajale. Linnakohtu

määruse kohaselt palus G. Normak tunnistada tühiseks Tallinna Linnavolikogu 9. mai 2003. a otsus,

millega otsustati lõpetada tema tööettevõtuleping, ja kohustada kostjat hüvitama moraalne ja

materiaalne kahju, mis seisneb saamata jäänud töötasus. Linnakohus leidis: "Tallinna Linnavolikogu

otsus, mille tühistamist Galina Normak esitatud hagis palub, ja mille tühistamisega talle väidetav

kahju tekitatud on, kuulub HKMS § 3 lg 1 p 3 ja § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuivõrd

avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks on ka haldusaktiks olev avalik-õiguslikke ülesandeid

täitva asutuse ja ametiisiku otsus, kuulub halduskohtu pädevusse."

3. Pärast Tallinna Linnakohtu keeldumist võtta hagi menetlusse esitas G. Normak 9. juunil 2003

Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavolikogu Kantselei vastu kaebuse, milles palus tunnistada

tühiseks otsus lõpetada tööettevõtuleping 02/01/2003 ja kohustada vastustajat hüvitama kaebuse

esitajale moraalne ja materiaalne kahju, tasudes lepingu järgi saamata jäänud töötasu ajavahemiku

eest 9. mai kuni 30. juuni 2003.

Tallinna Halduskohus saatis 20. juuni 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-1303/2003 asja HKMS

§ 11 lg-st 5 juhindudes Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu

määramiseks. Halduskohus leidis, et käesolev vaidlus pole tekkinud avalik-õiguslikest suhetest, vaid

tsiviilõiguslikust lepingust ning tsiviilõigusliku lepingu poolena ei teostanud Tallinna Linnavolikogu

Kantselei avalik-õiguslikku funktsiooni. Tsiviilõigussuhtes tekkinud vaidluse läbivaatamine kuulub

TsMS § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt maa- või linnakohtu pädevusse.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

4. Leping, mille lõpetamise G. Normak vaidlustas, sõlmiti 2. jaanuaril 2003 tööettevõtulepingu nime

all.

5. Tallinna Linnakohtu määrusest järeldab erikogu, et linnakohus pidas lepingu lõpetamisest tulenevat

vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks seepärast, et G. Normaku tööettevõtuleping lõpetati

Tallinna Linnavolikogu 9. mai 2003. a otsusega. Riigikohtule saadetud materjalide hulgas sellist

otsust ei ole. Küll aga on 9. mail 2003. a koostatud dokument "Tööettevõtuleping 02.01.2003 nr 2-

10/03/2 lõpetamine", millele on tellijana alla kirjutanud E. Kuusik ja töövõtjana G. Normak, kes enda

allkirjale on lisanud "Lepingu lõpetamise asjaolud on siin moonutatud".

6. Halduskohtu pädevusse kuuluvad HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt avalik-õiguslikud vaidlused,

mille lahendamiseks seadus pole sätestanud teistsugust menetluskorda. Tsiviilasju lahendavad

vastavalt TsMS § 1 lg-le 1 maa- ja linnakohtud. Vastavalt TsMS § 1 lg-le 2 mõistetakse

tsiviilasjadena selle seadustiku tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Seega on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses

eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti.

7. Halduskohtus saab vaidlustada haldusakte ja -toiminguid. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on haldusaktiks,

mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva

asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on

antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Ka selles sättes rõhutatakse avalik-

õiguslikku suhet.

8. Nendest sätetest tulenevalt on kohtute pädevuse piiritlemisel otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte

iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata

tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud

haldusaktiga.

9. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole otsustava tähtsusega suhteid reguleerivale

lepingule antud nimetus. Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli

tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama

vaidluse. Kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse

vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse

lahendamise käigus. Seepärast leiab erikogu, et G. Normaku avalduse peab läbi vaatama Tallinna

Linnakohus.

Uno Lõhmus, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jaak Luik, Jüri Põld